93rd Annual Burning Boat Festival!

Uskumatu. Kas see oli kõik jälle kleebitud tüdruku näole? Blake luges teda nagu lahtist raamatut. Noh, ilmselt teadis nagu nii juba terve linn, et Carmelil oli või on siiani midagi Liami vastu. Tegelikult ei olnud tüdruk ise ka kindel mis asi see oli. "Selliseid tüdrukuid nagu mina?" turtsatas Mel, "kõik inimesed näevad mind kui ülbe kisakoori kapten, kes magab ikka ette juhtuva poisiga. See on see, mida inimesed näevad, kui nad mind vaatavad," lausus tüdruk tõstes enda pruunid silmad noormehele. Kuigi keegi ei olnud talle seda, peale Alexi muidugi, otseselt näkku öelnud, tuli selliseid vihjeid talle igast suunast. Mis on tegelikult veider, sest esiteks ei riietu näitsik kuidagi litsakalt või ennast paljastavalt. Teiseks on ta koolis enamus ajast tüdrukute seltskonnas ja kolmandaks pidudel okey jah, ta tantsib erinevate kuttidega palju, aga see on ainult tantsimine ja ei midagi muud. Carmelile lihtsalt meeldib tantsida.

"Järelikult pole ma nagu kõik inimesed siin linnas," kehitas Blake kergelt õlgu, tõmmates vaba käega läbi enda tumedate juuste. Noormehe pruunid silmad jälgisid hetkeks Carmelit, pöördudes seejärel põlevale paadile ja kõigile inimestele, kes seda huviga vaatasid. "Ja mida sa sooviksid siis teha? Midagi süüa? Juua? Või hoopis muusikat nautida? Või sootuks midagi muud?" tundis Jerry huvi, sest tal oli veel vägagi palju aega. Soovi korral võiks Jeremy Melile koguni lavataguse tuuri teha.

"Ilmselt," sõnas Carmel lühidalt ning samuti õlgu kehitades, "sa oled hingelt hea inimene ja selliseid on Tree Hillis ja kogu maailmas vähe," lausus tüdruk ning tõmbas pusa endale tihedamalt ümber keha. Rannal oli siiski tuuline, kuigi õhtu iseenesest oli soe. "Süüa, juua ja muusikat nautida," naeratas Mel juba laiema naeratusega.

"Kui poeetiline," muigas Blake õrnalt. Õnneks pole ta see meeleheitel maailmaparandaja, vaid võtab hoopis elu sellisena, nagu ta loodud on. Miks muuta seda, mida teised hakkavad kohe uuesti maatasa tegema? "Sul on jahe?" küsis Jerry vaikselt. Tal on lava taga kitarri juures nahktagi, mille ta saaks vajadusele tüdrukule anda, et viimane ennast ei külmetaks. "Tore. Millest me alustame?" andis Blake Carmelile vabad käed.

Jul 21, 2012 20:53:16 GMT 2 @red said:

Sierra suudles noormeest vastu ning naeratas talle siis säravalt. "Rääkides Jessicast ja Sayerist - kas nad on siis juba tagasi?" uuris tüdruk, püsides lihtsalt ühe koha peal Jasoni kõrval. Nii oli mõnus olla. Neil ei olnud kuskile kiiret. Kuigi seal sagis ringi sadu inimesi, tundis Melody nagu nad oleksid seal vaid kahekesi.

Jason naeratas Sierrale vastu, lükates õrnalt punased juuksesalgud tüdruku silmade eest, kui hetkeline tuuleiil neist möödus. "Jahm. Täna jõudsid," noogutas noormees kergelt. Vähemalt ta oli tüdrukut enne kodust lahkumist näinud - Jess tukkus enda toas. Kuna peagi hakkas tihedam sagimine lõkke juures, asetas Thomas enda käe kindlamalt ümber Melody piha, liikudes temaga paadist eemale. Märganud eemal Liamit ja Zaci, viipas Jason neile kergelt. Võiks samas nendega ühineda, juhul kui poistel ega Sierral pole midagi selle vastu.

Carmel hakkas kergelt naerma, sest tema puhul on tavaliselt asi poeetilisusest kaugel. Aga ilusad sõnad said ritta küll. Selle vastu ei olnud tüdrukul midagi öelda. "Natuke, ma tulin just lõkke äärest, keha on veel kuumaga harjunud ilmselt," muigas Mel, vaadates Blake'ile otsa. Samas ei ole ta kohe nii külmumas, et asi hulluks peaks varsti minema. "Lähme otsime süüa ja siis juua ja siis lähme naudime muusikat," pakkus Carmel välja.

Sierra vaatas koos teiste inimestega paadi süütamist ja neid imelisi leeke, mis tuule käes tantsima hakkasid. See oli ilus vaatepilt. Tüdruk unustas end täielikult tuld vaatama. See võis mõnikord täitsa hüpnotiseeriv olla. Ta ärkas alles siis kui Jason paadist eemale hakkas liikuma ja Zacile ja Liamile viipas. Ta naeratas poistele ning vaatas siis Thomasele otsa. "Tahad nendega ühineda?" küsis Sierra.

Sounds logical and very easy. Seega oli Carmel just kui kruus sooja teega, mis hakkab jahtuma hetkel, mil ta valatakse soojast kannust külma tassi. Ainult kruus ei kaeba nii palju, vaid kannatab vaikides selle ära. "Sellisel juhul haarame midagi hamba alla ning me võime minna lava taga olevatele kõlarikohvritele istuma. Muusika on seal hea kõlaga, rahvast pole palju ja juhul kui sa muutud mul siin pisikeseks sulgeteta tibuks, siis ma saan su kiirelt sisse sooja viia," teatas Jerry toonil, millega ta andis teada, et kõik oli otsustatud ja edasisi pretentsioone ei arvestata.

"Yes, boss," lausus Carmel noormehe sõnade peale ning hakkas vaikselt liikuma suunas, kus olid toidutelgid. Sealt peaks üht teist leidma. Loodetavasti müüvad nad seal sooje jooke ka, sest hetkel neidis küll midagi väga külma ei tahaks. "Kas sul lähitulevikus mõni tuur ka toimub või jääd sa nüüd pikemaks ajaks siia?" uuris Mel.

Ka Jasoni jaoks oli vaatepilt vägagi lummav, küllap sellepärast ta liikuski selg ees, püüdes jäädvustada selle suve ja aasta viimaseid hetki so said vaba mehena. Mõne nädala pärast võtab ta enda kaks kotti, istub ilusasse rohelisse bussi ja võtab suuna Lennuakadeemia poole, mis polnud õnneks siit väga kaugel. Kuigi hilisemad treeningud pidid aset leidma kõikjal üle terve Ameerika. Vähemalt õpib Tommie enda kodumaad tundma, kuigi Canada ja isegi mingil määral Inglismaa on talle alati südamelähedasem olnud. "Juhul kui sa kadedaks ei muutu ning ei hakka käituma nagu mu ema, kui ta on 78 ja arvab, et ma olen endiselt kümneaastane," muigas Tom.

"Mida see veel tähendama peaks?" küsis Sierra, saamata täitsa täpselt noormehe sõnadest aru. Või õigemini ta vist sai aru, aga ei saanud aru, miks Jason seda ütles. Igastahes vaatas ta tüübile küsivalt otsa. Võibolla oli asi selles, et ta ei tundnud end kõige paremini ja seega oli kõik tema mõtlemine päris aeglane. "Igastahes lähme sinna," lausus tüdruk ning jalutas nende ühiste sõprade juurde.