93rd Annual Burning Boat Festival!

Raven turtsatas vaid lõbusalt. Talle meeldis vaadata, kuidas lained tasa kalda poole sõuavad ja siis tagasi merele lähevad, kus on nende koht. "Ma sain Hiltonite hotelli endale töökoha - toateenindaja. See pole küll midagi uhket, aga vähemalt ei pea ma muretsema enda võla ning üldse raha pärast, kuigi sealne palk pole suur. Sellepärast jätsin ma ka GPB'i töö alles," sõnas tüdruk vaikselt, pöörates end uuesti Trey poole. Päeval koristab Faye tube ning õhtul teenindab joobunud inimesi. Sounds fun. Aga tundub tõesti, et Raven kavatseb Tree Hilli jääda kauemaks kui mõni nädal.

Vanessa hakkas mehe sõnade peale vaid naerma. Kas ta oli tõesti keskkoolis selline olnud? Ju siis. Mis puutub pikalt saatmisse siis oleks see tõesti ilmselt juhtunud. "Scott," lausus naine etteheitvalt ning lõi meest kergelt käega vastu rinda kui too tõi kuuldavale sõnad 'on tüüp'. "Sa ütlesid, et sa oled viisakas, mäletad?" vaatas Nessa mehele otsa, "nüüd on sul võimalus tõestada, et sa oskad seda." Hoides mehe käest kinni, liikus naine Roberti juurde. Ta oli siiski tema sõber, ta ei saanud temast lihtsalt mööda jalutada. "Hey, ma ei arvanud, et ma sind siit leian. Ma arvasin, et sa tegeled ikka enda uurimustööga," lausus Vanessa, vaadates Robertile soojal naeratusel otsa. Mees nägi palju parem välja kui siis, kui nad viimati kohutsid.

Saanud midagi rohkemat lisada vaatas Scott järgmisel hetkel juba Robertiga tõtt. Kulm õrnalt tõmblemas ohkas noormees. ''Ei oleks lootnud jah.'' Tuli üle seitsme huulte kõigepealt. ''Või noh. Tore sind näha Robert.'' Neelatas mees kiirelt, ning kinnitas oma kätt ümber Nessa, kui siis altkulmu Robertit vaatas. Poleks Nessi seal sülitaks Scott talle peale ja jalutaks minema. Psühhopaat selline.

"Palju õnne uue töökoha pärast," lausus Trey tüdrukule. See oli ainult hea uudis, et tüdruk endale tööd oli vahepeal otsinud, et enda võlaga hakkama saada. "Tegelikult ma panen järgmise nädala lõpus TRICi töökoha maha ja alustan tööd Wilmingtonis ühes filmistuudios, kus nad uut sarja hakkavad tegema ja mina olen selle režissööriks," sõnas mees, olles ise selle tööga ülimalt rahul. Kui sari edukas on, toob see ka korralikult raha sisse. Ei ole vaja enam purjus kliente teenindada ja meeleheitel tüdrukutega flirtida.

Raven naeratas õrnalt Trey sõnade peale. Kuna noormees on hetkel ainus, kes otseselt teab Faye tagasitulekust ning on ainus inimene, kellega tüdruk siit linnast veel kontakti peab, tähendasid mehe sõnad näitsikule palju. "Järelikult pidas keegi mind sinu järeltulija väärilisena," turtsatas neidis kergelt. "Aga mul on sinu üle hea meel. Sa saad viimaks teha seda, mida oled alati tahtnud ning kes teab, äkki mõni päev on mul võimalik vaadata koguni täielikult sinu tehtud filmi," sõnas Faye täiesti siiralt. Ta teab, et noormees kirjutab ka ise erinevaid käsikirju ning on sattunud isegi mõnda lugema ja tüüp on täiega hea. Kuigi see viib Trey Raveni juurest jälle ära, on tal siiski hea meel mehe pärast.

"Jah, võibolla ühel päeval," lausus mees kergelt ohates. Hea oleks, kui ta endale filmimaailmas nimegi suudaks teha, sest pärast seda läheks kõik juba palju libedamalt. Hetkel on ta lihtsalt üks uustulnuk, kelle kohta keegi midagi ei tea. "Kuida sul see haav elab?" uuris Trey, vahetades teemat.

"Hei," sõnas Raven vaikselt, astudes veest välja, jäädes Trey ette seisma. Tennised liivale pannud, asetas ta enda käed noormehe rinnale. "Sa oled tõsiselt hea. Nad oleksid puhta lollid, kui nad peaksid sulle ei ütlema," naeratas tüdruk õrnalt. Juhul kui vaja, siis võib Faye nende mõlema eest positiivselt mõelda. "Käib endiselt pinda nagu üks rõve peavalu, aga pole väga viga," sõnas ta vaikselt. Langetanud käed noormehe rinnalt, kergitas Raven natukene enda õhukese kampsuni serva, tuues nähtavale punetava haava, mis oli isegi üllatavalt korralikult neidise enda poolt kinni õmmeldud, olgugi et hambaniidiga.

"Sinu suust on neid sõnu natuke veider kuulda, sest tavaliselt olen mina see, kes sellist positiivse mõtelmise juttu ajab," muigas mees, vaadates tüdrukule otsa ning asetades vaid hetkeks enda käed tüdruku kätele, mis ta rinnal olid. Kui Faye enda kampsuni serva kergitas, langetas mees enda pea ning uuris haava. "Näeb välja nagu doktor Faye oleks selle kallal vaeva näinud," lausus Trey tõstes enda sinised silmad tüdrukule.

"Jahm.. ega neid oli imelik öelda ka, seega püüame mõelda, et seda ei juhtunud," krimpsutas Raven kergelt kulmu, kuid peagi oli tema suul uuesti õrn naeratus. Langetanud kampsuni uuesti haavale, turtsatas neidis valjult. "Jahm .. kahe tunni töö, sest tuleb välja, et maailma kõige kangem viski mõjub päris kaua, aga vähemalt lõpus ei olnud valu eriti ebameeldiv enam," maigutas ta suud. See eest järelmõjud olid jubedad - kaks päeva tõeliselt jubedat peavalu ja iiveldust. Tõstnud enda pruunid silmad tagasi Trey'le, neelatas Raven kergelt, astudes sammu eemale. Võtnud maast enda tennised, seadis tüdruk sammud mööda randa edasi. Ta liikus pigem rahvast eemale kui nende poole.

Tüdruku sõnade peale hakkas Trey kergelt naerma, vangutades enda pead. Faye oli pigem see negatiivne inimene nende suhtes. "Kuhu sa siis nüüd jalutad?" küsis mees, kui näitsik edasi liikus, kuid Trey seisma jäi. Ta oli niisama tulnud tüdrukuga juttu ajama. Üldse oli ta siia üritusele suhteliselt niisama sattunud.

Raven keeras end näoga Trey poole, jäädes selg ees edasi liikuma. Tüdruku suul oli lõbus naeratus, samal ajal kui tuul tema tumedaid juukseid lennutas ümber näo. "Teokarpe otsima, aga selleks pean ma ronima vette ning siin ma küll enda riideid ära ei võta," turtsatas tüdruk lõbusalt. Soolane vesi mõjus õnneks haavale ka hästi, puhastades selle korralikult ära ning pannes ta kiiremini paranema. Faye ise oli ka siia üritusele tulnud niisama, et üle vaadata, kes kohal on ja paar napsu tasuta baarist saada, rohkemat ta nagu ei lootnudki. Seega lahkumine umbes tunni-kahe pärast oli tal suht plaanis ka olnud.

Jul 20, 2012 20:24:44 GMT 2 Helena Marie Fielding said:

,,Ma olen siin kuskil paadi lähedal, aga ma võin sulle vastu liikuma hakata," vastas Helena ning hakkas siis tasapisi astuma. Nii või teisiti jookseb ta sellisel juhul Jacksoniga kokku. Vähemalt ei pea tüdruk muretsema selle pärast, et ongi loner.

"Olgu. Ma arvan, et ma näen sind vist juba," hakkas ka Jackson liikuma. Peagi lõpetas ta kõne, surudes telefoni koos käega tagasi teksade taskusse, liikudes läbi erinevate puntide, mis olid lihtsalt liiga suured, et nendest mööda minna. Õnneks enamus neisse kuulujatest olid tema tuttavad, keda ta tervitas ja siis edasi liikus.

Helena pani ka oma telefoni ära ning nägi peagi Jacksonit. Ta läks naeratades kuti juurde, kiirendades sammu ja trügides läbi rahvamassi, seejärel kallistas ta teda kõvasti. ,,Tegelikult Jackson, tahaksin ma sulle midagi rääkida," lausus Helena.

"Okey, edu sulle siis karpide püüdmisel, aga ma kaon nüüd," sõnas Trey, viibates tüdrukule ning tehes mõned sammud selg ees, "võibolla näeb veel täna," pakkus mees ning silmitses veel hetke tüdrukut ennem kui end ümber pööras ja tagasi pingi juurde jalutas, kus ta ennem istus.

"Võib olla isegi näeb. Ilutulestiku ajaks võid mind isegi leida siit samast," naeratas Raven viivuks veel Trey'le, jälgides pikalt meest, ennem kui ümber pööras ja mööda randa edasi kõndis. Õnneks ei pidanud ta kaugele minema, sest mõne meetri pärast suutis ta leida päris mitu ilusat roosakat merekarpi, millele ta peaaegu peale astus. "Must be my lucky day," turtsatas Faye endamisi. Korjanud neli tervet ilusat karpi ülesse, pööras ta ennast ringi, kõndides tagasi. Aeglaselt puhastas ta neid liivast, mis kattis neid pisikesi iludusi kohta õhukese kollaka kihiga.