93rd Annual Burning Boat Festival!

Jasoni Ducati peatus ranna ääres oleva kohviku juures, mis oli üllataval kombel tühi. Küllap enamus rahvast kõndis siiski siia kohale, selle asemel, et tüüdata enda autot. Aga õnneks polnud noormees siiski ainukene, kes ei tulnud kohale enda jalgadega. Tommie põhjenduseks oli ilmselt tõsiasi, et ta tuli otse enda isamajakesest, kus nad oli mõni nädal tagasi Sierraga veetnud ühe ilusa tormise öö.

Kiivri jätnud ratta lenksu külge, teades, et keegi seda sealt piistu ei pane, samuti ka mitte tema nahktagi, mis jäi istmele, võttis noormees suuna alla randa. Pealegi see oli nii avalik koht, et kellelgi ei tuleks midagi sellist pähe. Juba eemalt märkas ta tuttavat punapead paadi ääres, mille kohale vedamisel oli Jas eile abis olnud. Vaiksete sammudega tüdruku selja taha kõndinud, põimis Jason enda käed ümber Sierra kõhu, surudes enda huuled tema juustesse. "Sa ei pidanud ju täna tulema," sõnas ta vaikselt.

outfit

"Ma tean," lausus Sierra, toetades end vastu Jasonit. Tal oli heameel, et noormees siin oli. "Ma ei tunne ennast kõige paremini, aga ma tahtsin seda ära põletada," sõnas näitsik ning tõstis kaustiku ülesse, mida ta siiani paati ei olnud visanud. Noormees oli seda korra varem näinud, aga ta ei vaadanud tookord sinna sisse, kuigi Melody andis talle selleks loa. Aga võibolla ongi nii parem, et Jason ei tea, mida see sisaldab.

Jul 20, 2012 19:36:41 GMT 2 @keke said:

"Zac ja Liam läksid poodi midagi lõkke jaoks ostma," lausus Carmel, "sa tead ju kuidas need õhtud siin festivali lõpus päris pikale venivad. Sa jääd meiega siia või on sul oma kompanii kuskil?" uuris tüdruk vaadates sõbrannale lõbusalt ja pisut kavalal muigel otsa. Tore, kui mõni tema sõber ka lõkke ümber oleks.

Sadie noogutas Carmeli vastuse peale. "Nope, mul ei ole kedagi siin. Ilmusin randa täitsa üksi ka," vastas tüdruk. See vastus kõlas kuidagi kurvana, aga noh. Kuigi ta oli kisakooris, hoidis ta rohkem omaette, kuid sai kisakooritüdrukutega hästi läbi. "Kui sa pahaks ei pane, jääksin teie seltskonda?" küsis S kergelt ettevaatliku tooniga, kuid naeratas seejärel kergelt. See olenes Carmeli sõpradest ka tegelt.

"Minul ei ole midagi selle vastu," lausus Carmel, "mul on hea meel, kui sa jääd," naeratas tüdruk sõbralikult. Kisakoor hoidis alati kokku. Olgu jutud nende kohta ükskõik millised, nad olid siiski üks perekond, kellele meeldis tantsida. "Ja mu sõbrad on ka sellega okey, usu mind," lisas ta hetk hiljem.

Kuna VersaEmerge oli päeval esinenud päris mitmel korral festivalil ja isegi õhtuseks järelpeoks oli palutud Blake'i mingit uut kohaliku rokk-bändi saatma, oli üsna loogiline, et Blake veetis enda vaba aega rannas, kõndides kohale ilmunud rahva vahel paadi poole, sõrmede vahel ümbrik ülikooli paberitega, mis ta aasta-kaks tagasi andis ülikooli sisse, et õppida meditsiini. See oli seega veel siis, kui tüüp oli eeskujulik pere musterlaps, kelle üle võis isa uhke olla. Aga kõik see oli minevik ja nüüd on vaja sellest lahti saada. Jerry on enda otsuse teinud, pühendades enda allesjäänud aastad muusikale.
Jäänud paadi juures seisma, pöördusid noormehe tumepruunid silmad ümbrikule enda käes, just kui kaalutledes endamisi, kas ikka need ära visata või mitte.

outfit

Jul 20, 2012 20:40:02 GMT 2 @lizard said:

"Wow," lausus Lizard ning tõmbas käega läbi enda heledate juuste, tammudes ühe koha peal ning vaadates rannal ringi, "soo Liam oli siin, seega ta ei olegi seitsme maa ja mere taha põgenenud. Ta ikka teab onju? Wow, that's big news. Mis ta ütles, kui sa talle ütlesid? Kuna sa üldse seda teada said? Ja kuna see laps siis välja tuleb? Poiss või tüdruk? Ja mis su koolist saab? Oota, Liam läheb ju ülikooli? Kas tema vanemad teavad? Sa elad korteris või ikka tema juures?" Küsimused lihtsalt voolasid tüdruku suust välja. Ta oli vaevalt suutnud ühe neist korralikult välja hääldada, kui teine kohe asemel tuli, "okey, sorry.......too much questions i better shut up now and let you talk," lausus Lizzie vabandavalt naeratades ning käega otsa eest kinni hoides. It's just crazy!

Lizardi sõnade peale, mis käisid Liami ja pagemise kohta seitsme maa ja mere taha, hakkas Alex lõbusalt naerma. Kükitanud hetkeks maja, puhastas Lexi merikarbi korralikult vees ära, tõustes seejärel uuesti püsti. "Loomulikult. Midagi sellist on hetkel juba päris raske varjata, arvestades seda, et ma põhimõtteliselt elan tema juures," maigutas tüdruk lõbusalt suud, patsutades ühe käega õrnalt vastu enda kõhtu. Ainult lohvakad riided suudavad seda hetkel varjata ja umbes kaks-kolm kuud ning siis on Alex lihtsalt keskkohast liiga suur, et saaks seda kuidagi varjata. "Ta arvas algul, et see on kellegi teise oma, sest ma ei öelnud seda talle vaid mu arst tookord haiglas. Ise tean ma seda umbes kolm kuud juba ning ilmavalgust peaks pisikene tüdruk nägema Jõulude paiku. Kooli ma pooleli ei jäta. Mõned kuud saan ära käia, aga siis arvatavasti jään koduõppele ja puhkan kuu-kaks, ennem kui tagasi kooli tulen. Ning Liami ja tema vanematega on kõik selgeks räägitud - mina lähen sinna ning minu korter läheb kas müüki või üürileandmiseks," lausus Alex rahulikult, püüdes meeldetuletada, kas ta vastas ikka kõigile küsimustele, mis Lizardi suust välja paiskusid. Tegelikult tüdruk reageeris sellele tunduvalt paremalt, kui ta algul arvanud oli. "Seega ma loodan, et sa ei pahanda, kui sinust peaks saama pisikese ristiema?" küsis Lexi vaikselt.

Õhtu algus oli Raveni jaoks isegi suht hästi alanud, sest baari juures tegid pakkumise talle välja teha päris mitu noormeest. Pakkumisest võttis loomulikult näitsik kinni ning minuteid hiljem kõndis ta üksinda, õllepudel paremas käes ning tennised vasakus, mööda liivaranda edasi. Tüdruku pruunid silmad püsisid pigem küll merel, kuid silmanurgast jälgis ta ka enda ees olevat rada ja rahvast, kes temast möödus. Leidnud endale peagi meelelahutuseks paar atraktsiooni lastele nagu kiigud, poomid, millel oli hea tasakaalu testida ning veel mingid asjandused, millele näitsik ei osanud isegi nime mitte anda, seadis tüdruk enda sammud sinna. Tennised kiigu kõrvale liivale jätnud, istus ta sellele, toetades selja vastu ühte ketti ning tehes endale kerge hoo, rüübates samal ajal väikeste lonksudega õlut. Oleks ta märganud, et seal samas teisel pool laudteed on Trey, poleks Raven kohe kindlalt siin peatunud.

"Vau, teil on siis juba kõik päris läbi mõeldud," lausus Lizard vaadates enda sõbrannat. Ta oli juba korra selle lapsesaamisvärgi Joe'ga läbi teinud. Seega nüüd oskas ta juba ennast paremini ette valmistada. Vähemalt tundus, et Alex oli õnnelik ja kui Liam ikka veel temaga on, no ju siis peab tema ka olukorraga rahul olema. "Kui sina oled õnnelik olen mina ka," naeratas Lizzie, "ja kui sul on ükskõik, millega abi vaja, siis sa tead, et võid minu poole pöörduda," lausus näitsik, kallistades Lexit uuesti. "Päriselt?" küsis Lizard Alexi küsimuse peale, "sa tahad, et mina selle pisikese ristiemaks hakkas? Appikene, muidugi olen ma nõus," naeris näitsik lõbusalt. Temast saab ristiema.

Jason kinnitas enda käed kindlamalt ümber Sierra piha, kui tüdruk ennast vastu noormeest toetas. Enda lõua toetas poiss näitsiku pealaele. Kui neidis tõi kuuldavale enda põhjuse, miks ta siia oli siiski tulnud, noogutas Tommie kergelt. Enda käed Sierra pihalt tüdruku kätele asetanud, hoidis Jas enda rohelisi silmi kaustikul, mis viis selle imelise tüdruku tema juurest aastaks ära, aga tõi õnneks ka tagasi. Kuigi poisil oli tõesti tookord võimalus seda lugeda, ei teinud Tommie seda, sest seda ei peaks keegi teadma, lugema. See on siiski ju päevikute ülesanne. "Kui sa tahad, siis ma võin su peale selle äraviskamist tagasi koju viia," lausus Jason vaikselt, pöörates enda pilgu tüdrukule.

Trey märkas ja tundis Raveni juba eemalt ära, kuid ta ei hakanud tüdruku juurde minema. Selle asemel istus ta rahulikult pingil edasi ning jõi enda jooki, hoides enda siniseid silmi tüdrukul. Vahepeal oli mõnus niimoodi inimesi jälgida ja mõelda, mida nemad mõelda võivad. Tundus, et haav oli korras, sest tüdruk liikus päris korralikult. Alles siis kui tema pudel tühjaks sai, tõusis mees püsti. Taara lendas prügikasti ja mees jalutas Raveni juurde. "Hey, ma arvasin kogu aeg, et sa leiad, et sellised üritused on mõtetud," lausus Trey alustuseks, olles tavaline tema - sõbralik ja natuke noriv või pigem flirtiv. See vahe nende kahe sõna vahel oli mehe puhul mõnikord rasketi paika pandav.

Enda õlut väikeste ja rahulike sõõmudega joonud, oli seda veel suht palju alles hetkeks, mil Raveni kõrvu kostus Trey hääl, mis pani näitsiku pruunid silmad mehele pöörduma. Momendiks ilus koguni näitsiku suule õrn naeratus. "Hei," tervitas ta Jeromy'd vastu, hoides enda pilku temal. Pööranud ennast mugavamalt mehe poole, tõstis Faye hetkeks pudeli enda suule, juues selle paari suure lonksuga tühjaks. Tühja pudeli viskas ta paari meetri kaugusel olnud prügikasti. "Enamasti leian ma tõesti seda, aga tänavu tundus see millegi pärast üsna meeldiv ja koguni paeluv üritus - viskad ära vana kraami tulle, istud rannas tule saatel kuni päike tõuseb. Sellest ma küll ilma ei jääks," muigas tüdruk, pöörates enda pruunid silmad tagasi merele.

Sierra sulges hetkeks enda silmad ning naeratas õrnalt, lükates end siis hetk hiljem Jasonist lahti, keerates end näoga tema poole, "mkm, ma tahan ilutulestikku näha. Sa tead, kuidas ma seda armastan," naeratas näitsik Jasonile, "ja siis võid sa mu koju viia, aga eelistatult võiksid sina ka minu juurde jääda," sõnas Sierra, liikudes selg ees paadi poole. Keeranud end ringi, jalutas ta paadile piisavalt lähedale ning jäi siis seisma. Ta neelatas kergelt ning viskas siis kaustiku paati, jäädes veel hetkeks seda puidust ehitist silmitsema, mis peagi põlema süüdatakse. Keeranud end ringi, jalutas ta Jasoni juurde ning jäi tema kõrvale seisma, pannes enda käe ümber tema ning toetades enda pea noormehe õlale, "aitäh, et sa mind armastad," sosistas Melody vaikselt.

"Ma ei teadnudki, et sa nii romantiline oled," lausus Trey õrnalt muiates, vaadates tüdrukule otsa. Tema ise arvas, et kaob sealt peagi kuskile mujale, aga kes teab. Kui siin juba Raven oli, siis ei tea kunagi, kuhu su õhtu välja võib jõuda. "Mis sa siis tänase päeva jooksul ära oled teinud?" uuris mees, üritades mingitki jutuajamist ülesse tõsta, sest viimane kord ei läinud nad just kallistades laiali.

Liam ja Zac jõudsid peagi tagasi rannale. Mõlemal oli käes kilekott ostudega. Ühes olid enamasti joogid - õlled ja mahlad. Ja teises olid mõned ämbrid liha ja lihtsalt snäkke. Neil oli kauem aega läinud kui nad arvasid, sest tagasi tulles oli neile meenunud, et neil ei ole vardaid ja seega tegid nad väikese põike Woodside juurde. Aga siin nad nüüd olid. "Hey, Sadie," sõnas Liam sõbralikult, asetades enda kilekoti maha, "kus Alex on?" pöördus ta see järel Carmeli poole. Ega nad ometi jälle raksu ei läinud oma vahel.

"Hey," tervitas Zac tüdrukut ning asetas ka enda koti liivale, võttes lõkke ääres istet. Kui Liam Alexi järgi küsis, tõstis tüüp enda kahtlustavad silmad Carmelile. Samas praegu oli festival. Loogiline, et kõik ringi liiguvad ja väga paigal ei taha püsida.