93rd Annual Burning Boat Festival!

Kui Liam Alexi kohta küsis, pööritas näitsik kergelt silmi, "ma ei tea. Ta ei tulnud siia," kehitas ta õlgu, "aga ma nägin teda seal pool eemal Lizziga rääkimas," viipas ta enda selja taha kauguse suunas. Vähemalt sinna oli ta jalutanud. "Ma olen kindel, et ta tuleb varsti siia. Ja Sadie ühineb meiega," lisas ta hetke hiljem nii muuseas.

"Ega ma ei näita jah seda just eriti välja," turtsatas Raven kergelt, tõustes kiigult püsti. Kas ta on tõesti kängu vajunud või on Trey lihtsalt kõvasti pikkust juurde visanud? Kaks aastat tagasi see tüüp küll nii pikk polnud. Äraminemine oli ka Faye peas olnud mõni minut tagasi, aga taaskord suutis Trey kohalolek need mõtted ära likvideerida. Nende viimane kord polnud tõesti meeldiv ja Aaren andis endale päris korralikult vastu pead, et oli olnud nii kangekaelne ja tahtmist täis olla iseseisev. Üks iseloomu omadustest, mida tüdruk tihti vihkab enda juures. "Ma käisin hotellis töövestlusel ja keegi oli mind isegi TRIC'si soovitanud," vastas Faye vaikselt, tõstes enda pilgu tagasi Trey'le. Mehele õrnalt naeratanud, kõndis tüdruk aeglasel sammul lainetele lähemale, jäädes jalgu pidi vette. Tennised olid tüdrukul näppude vahel.

Peale üsna pikka vaidlust kodus oli mees pidanud ikkagi jala randa loivama, mitte ei saanud oma maasturiga rannaliival klassi noortele näidata. Mees sammus koos Nessaga käsikäes rannaliival, ning ta silmad olid üsna kindlalt puntidel, mis randa kogunenud olid. ''Mäletad meie kooliaegseid rannapidusid veel?'' Uuris Scotler oma naiselt, kui vaba käe dresside taskusse surus. Seljas olid Scottil mustad dressid ja valge maika, mille peal lühikeste käistega triibuline pluus, oma hõlmu laiali tuulega loopis.

"Neid on raske unustada," muigas Vanessa, "või noh....mitte nii väga, sest ma olen üsna kindel, et enamustel nendel pidudel olin ma liiga purjus, et midagi mäletada....jamh....olid ajad," lausus naine, toetades enda pea kergelt Scoti õlale. "Aga meil oli vägev Senior Year. Selles ma ei kahtle," sõnas Nessa pisut nostalgiliselt nagu ta oleks mingi hullult vana juba ja meenutaks enda nooruspäevi. Nessa kandis tumesinised kitsaid teksasi, valget tuunikat ja selle peal musta kardigani.

Scotler tugevdas vaid haaret ümber naise käe, kui ta seda kõike kuulas. ''Need meeletud peod, kust ma alati alles järgmine nädal kaineks sain. Need pilgud, mis ma sulle saatsin - lootuses, et ehk märkad mind.'' Pomises ka mees vaikselt, kui edasi jalutas. Liiva plätude vahele kogudes, ning seda siis jälle maha jättes. ''Siiski, me pole nii vanad, et neid korrata ei võiks. Või mis sa arvad kallis?''

"Uskumatu, Scott Jefferson ei julgenud keskkoolis tüdrukuga rääkima tulla," hakkas Vanessa naerma, "kuule, ma olin enam kui kindel, et sa olid ainult ühe asja peal välja. Seega sa ei saa mulle just pahaks panna, et ma sinuga kohe käima ei hakanud," turtsatas Nessa, vaadates mehele otsa. Aga praegu on nad siin koos ja on isegi kihlatud. "Muidugi," oli Vanessa nõus, "ainult et sa võiksid mul siis silma peal hoida," muigas naine.

Jul 21, 2012 17:21:32 GMT 2 @red said:

Sierra sulges hetkeks enda silmad ning naeratas õrnalt, lükates end siis hetk hiljem Jasonist lahti, keerates end näoga tema poole, "mkm, ma tahan ilutulestikku näha. Sa tead, kuidas ma seda armastan," naeratas näitsik Jasonile, "ja siis võid sa mu koju viia, aga eelistatult võiksid sina ka minu juurde jääda," sõnas Sierra, liikudes selg ees paadi poole. Keeranud end ringi, jalutas ta paadile piisavalt lähedale ning jäi siis seisma. Ta neelatas kergelt ning viskas siis kaustiku paati, jäädes veel hetkeks seda puidust ehitist silmitsema, mis peagi põlema süüdatakse. Keeranud end ringi, jalutas ta Jasoni juurde ning jäi tema kõrvale seisma, pannes enda käe ümber tema ning toetades enda pea noormehe õlale, "aitäh, et sa mind armastad," sosistas Melody vaikselt.

Kui Sierra ennast näoga noormehe poole pööras, naeratas Jason talle õrnalt, kinkides tüdruku laubale õrna suudluse. "Loomulikult, vähemalt nüüd ma tean, mis ma sulle sünnipäevaks kingin," turtsatas poiss kergelt, vaadades neid säravaid pruune silmi, mis muutsid juba esimene kord Tommie sõnatuks, kui ta vihmasel hommikul ukse lahti tegi, et lasta Sierra vihma käest sooja kuiva tuppa. Sounds like a movie. "Annab korraldada. Nagu nii jääb Jess Sayeri juurde ning ema ja Albert on mõned päevad NY ning kõik noorem põlvkond on ka maale Alberti vanemate juurde sõitnud. Tühjas majas pole üldse põnev üksinda olla," sõnas Tom vaikselt, jäädes enda kohale, kui Melody läks kaustikut paati panema. Peagi oli siiski ta tagasi Jasoni juures. Noormees asetas enda käe ümber Sierra õlgade. Neidise sõnade peale naeratas ta õrnalt. Kummardunud tüdrukule lähemale, sosistas ta talle vaikselt: "sind on lihtsalt võimatu mitte armastada, pisikene," ning suudles seejärel õrnalt tüdruku pehmeid huuli.

Jul 21, 2012 16:58:56 GMT 2 @lizard said:

"Vau, teil on siis juba kõik päris läbi mõeldud," lausus Lizard vaadates enda sõbrannat. Ta oli juba korra selle lapsesaamisvärgi Joe'ga läbi teinud. Seega nüüd oskas ta juba ennast paremini ette valmistada. Vähemalt tundus, et Alex oli õnnelik ja kui Liam ikka veel temaga on, no ju siis peab tema ka olukorraga rahul olema. "Kui sina oled õnnelik olen mina ka," naeratas Lizzie, "ja kui sul on ükskõik, millega abi vaja, siis sa tead, et võid minu poole pöörduda," lausus näitsik, kallistades Lexit uuesti. "Päriselt?" küsis Lizard Alexi küsimuse peale, "sa tahad, et mina selle pisikese ristiemaks hakkas? Appikene, muidugi olen ma nõus," naeris näitsik lõbusalt. Temast saab ristiema.

Alex muigas kergelt Lizandra sõnade peale. "See oli pigem käsk Liamilt ja ma pidin ainult noogutama ning tegema ilusa näo pähe," sõnas neidis kerge turtsatusega, mõeldes nendele päevadele tagasi. Peale haiglast kojusaamist on tüdrukule põhimõtteliselt kõik keelatud, ainult süüa võib ta veel teha, juhul kui keegi, kes aitaks tal ülevalt kapist asju kätte saada või midagi tõsta ning muusika ja kunst on talle alles jäänud. Seda loomulikult juhul kui tüdruk ei hakka klaverit vedama ega molbertit ühest kohast teise. Liam saaks närvivapustuse lihtsalt.
Lizardi sõnade peale ei osanud Lexi midagi kosta, kallistades sõbrannat vastu. "Muidugi. Sa oled olnud mulle õe eest kõik need aastad, ma ei kavatse sinust küll nii pea lahti lasta. Pealegi on mul mingi hetk vaja tasuta lapsehoidjat," naeratas Lexi õrnalt, pühkides kiirelt ära pisikesed pallikesed enda silmanurgast. Mis ajast ta nii emotsionaalseks on muutunud? Rasedus ja hormoonid on ilmselt oma töö teinud.

Hope ja Nick olid endiselt Roberti isa juures New Yorkis ning mees kirjutas endiselt enda doktoritööd, mis oli nüüdseks juba pea 60 lehekülge pikk. Aga samas oli teema ka selline, mida paljud ei riski puudutada - Religiooni mõju lapsekasvatamisel.
Ajanud enda lühikese habeme nulli, pani Rob selga puhta särgi ja püksid ning ühines kõigi teistega Burning Boat Festivalil. Eelmine aasta oli ta isegi sinna midagi visanud, aga tänavu piirdus ta vaid seltskondliku osavõtuga, istudes eemal pingi peal ning juues vaikselt soojaks läinud õlut, mille ta baarist sai.

Sierra suudles noormeest vastu ning naeratas talle siis säravalt. "Rääkides Jessicast ja Sayerist - kas nad on siis juba tagasi?" uuris tüdruk, püsides lihtsalt ühe koha peal Jasoni kõrval. Nii oli mõnus olla. Neil ei olnud kuskile kiiret. Kuigi seal sagis ringi sadu inimesi, tundis Melody nagu nad oleksid seal vaid kahekesi.

"Ma oleksin heameelega sulle tasuta lapsehoidja," muigas Lizzie, viies enda rohelised silmad rannale ringi liikuma, "kui ma ei eksi siis Liam ja Zac jõudsid poest tagasi," lausus tüdruk, vaadates Lexile otsa. "Ma ühineksin ka siis teiega, since ma siin all alone olen," sõnas Lizard ning võttis tüdruku käe alt kinni, liikudes lõkke poole, mille Carmel ja Sadie ülesse olid teinud. Tüdruku peas liikusid endiselt veel erinevad mõtted selle kohta, mida ta just tüdrukult kuulis.

Alex naeratas veelkord Lizandrale, kui tüdruk oli nõus olema hiljem talle tasuta lapsehoidja. Kui tüdruk mainis Liamit, pöördusid Lexi silmad samas suunas, märgates peagi tuttavat blondi tüüpi. Tüdruku suule ilmus automaatselt see tobe armunud inimese naeratus, kui tema silmad märkavad kallimat. "Loomulikult. Ma ei lubakski sul lahkuda. Pealegi on mul vaja kedagi, kes vajadusel päästaks mind nende hullude käest," turtsatas Alex lõbusalt, kõndides Lizardi seltsis lõkke poole, kus oli lisaks Liamile ja Zacile ka Carmel ja Sadie.

"Diil, ma olen su päästja," muigas Lizard, jalutades lõkke juurde. "Hello," lausus tüdruk kui lõkke juurde jõudis ja kõigile kohal olijatele kiire sõbraliku naeratuse saatis, "ma ühinen teiega, ma tõin vahukomme," muigas Lizzie ja võttis enda kotist välja kolm pakki vahukomme, visates need liivale kilekottide juurde. Istunud maha, viis tüdruk enda rohlised silmad sõpradele. Või noh, tegelikult oli Lexi siin ta ainuke sõber, aga ta sai teistega ka läbi.

"Mm...ja ei tea, kes see küll olla võis?" küsis Trey, jalutades tüdruku järel vee juurde, kuid kuna ta ei viitsinud enda jalanõusi eemaldada, siis jäi ta veest natuke eemale seisma. "Ja kuidas sul see vestlus läks?" tundis mees siirast huvi, sest kui tüdruk tööd otsis, siis äkki oli tal kavas ka siia kauemaks jääda, "aga mis su GPB kohast saab?" Surunud käed teksade taskusse, silmitses mees Ravenit, kes seljaga tema poole seisis.

''Ja sina Hiltonite suurpreili, ei olnud ka eriti läheneja tüüp. Koguaeg lõkerdasid naerda, ning pealegi minule, kui ainsale seitsmele siin linnas ei olnud kohane end tüdruku ees lolliks teha. Sa oleksid mu selle armastuse avaldamisega pikalt saatnud.'' Jätkas ta vaikselt juttu, kui siis silmi kissitas. ''On tüüp,'' sõnas mees kogemata liiga kõvasti oma mõtteid, kui Robertit jälgis. ''Me ei lähe temaga vestlema ju.'' Vaatas ta tõsiseks muutudes Nessale otsa, kes seda ilmselgelt teha plaanis. What a joy.