Keeping my promise

Sierra avas ühe pudelitest ning võttis sealt ühe suure värskendava sõõmu, mis tema keha jahutas. Asetanud pudeli lauale, pööras ta enda pruunid silmad Jasonile. "Kas see oli ka osa sinu üllatusest?" küsis näitsik õrnalt muiates, pidades silmas seda imelist seksi, mida nad just kogesid. Kui alguses arvas tüdruk, et see tuleb kasuks, siis kui nad lahus on, siis nüüd teadis ta vaid seda, et ei ole valmis veel Tommiest loobuma. Ta ei kujuta ette päeva, mil ta ei saa poissi kallistada, suudelda või temaga koos naerda, jalutada või niisama juttu rääkida. See lihtsalt ei mahtunud Sierrale pähe.

Jason avas teise pudeli, võttes samuti paar sõõmu külma värskendavat õlut. Jätnud pudeli enda näppude vahele, pöördusid noormehe rohelised Sierrale, jälgides tähelepanelikult seda imelist neiut enda kõrval. "Kas sa oled väga pettunud, kui ma vastan eitavalt?" vastas poiss küsimusele küsimusega, suul õrn muie. Kõik oli läinud täpselt plaani järgi, kuni nad jäid rannas tormi kätte ja lõpetasid elektrita majas. Samas ei saa Tommie öelda, et talle poleks midagi meeldinud. Hoopis vastupidi - kõik oli täiuslik. Isegi täiuslikum kui tema plaanid.

Sierra näole oli kleebitud naeratus, mis ei tahtnud sealt kuidagi kaduda. Noormehe küsimuse peale raputas ta aeglaselt enda pead, "mkm," tõi ta kuuldavale vaikse vastuse. "Ma olen kindel, et mis iganes plaanid sul ka meie jaoks ei olnud, siis see õhtu on juba niigi suurepärane," lausus tüdruk tasasel häälel, võttes Jasoni ühe käe endale pihku, pigistades seda õrnalt.

Ka Jasoni näol oli õrn naeratus, mis ilmus sinna hetkel, mil ta nägi Sierrat majast väljumas ning pole siiani veel hetkekski kuhugi kadunud. Kuulnud näitsiku tasaseid sõnu, kerkisid poisi suurnurgad veelgi paar millimeetrit. Ta surus õrna suudluse tüdruku laubale. "Ma hakkan sinust puudust tundma, pisikene," ohkas Jas vaikselt. Vaba käega lükkas ta õrnalt eemale punased juuksesalgud näitsiku palgelt, puudutas viivuks ka tema pehmet nahka.

"Mina kaa," sosistas Sierra vaikselt, "tänane õhtu näitas mulle seda, et ma ei ole veel valmis sinust lahti laskma, ag aega jääb aina vähemaks," sõnas tüdruk, vaadates noormehele otsa. Mida lähemale see kuupäev jõudis, mil Jason lahkub, seda enam tundis Melody seda, et ei saa ilma Tommie'ta enam hakkama. "Aga me saame sellega hakkama," üritas Sierra kõlada optimistlikuna, kuigi tema kergelt värisev hääl näitas vastupidist.

"Ma ei laseks sust kunagi lahti, kui see oleks võimalik. Õmbleksin su siia diivani külge kinni ning pärast ka ise enda," lausus Jason vaikselt, tuues lõpus kuuldavale vaikse naeruturtsatuse. Tema rohelised silmad jälgisid tähelepanelikult Sierra pruune silmi ning ta kummardus näitsikule lähemale, kinkides tema huultele õrna suudluse. See oli noormehe viis ütlemaks, et kõik on korras, ma armastan sind ja ei jäta sind kunagi. Kolm mõtet ühes nn lauses, kus pole sõnu.

"Ma armastan sind ka," lausus Sierra pärast suudlust justkui mõistes, mida Jason sellega öelda tahtis. Kui nüüd tagasi vaadata, siis on nad käinud läbi tule ja vee, et siia kohta jõuda. Kord on Sierra pidurdanud ja vigu teinud, siis jälle Jason. Aga ometi on nad praegu siin koos, teades ja uskudes, et nende armastust jääb püsima ka tuleviku tarvis. "Tead," lausus Melody korraga, "sa peaksid mulle enne lahkumst mõne nunnu karu kinkima, kelle ma saan Jasoniks nimetada. Niimoodi oled sa mul alati olemas," muigas tüdruk.

Nende kahe tee selle hetkeni on olnud tõesti vägagi käänuline ja täis erinevaid takistusi. Ometigi on nad kõik need takistused ületanud, suutnud neist eemale põigata ja jõudnud siia hetke, mis kuulub täielikult neile kahele. "Karu?!" kergitas Jason kulme, hakates vaikselt naerma. Sasinud vaba käega tüdruku juukseid, surus ta enda huuled hetkeks Sierra juustesse. "Oh sind küll, pisikene," vangutas ta endiselt naerdes pead.

"Mhm, karu," lausus Sierra täiesti tõsiselt, "mis selles siis nii naljakat on? Mul on siiski vaja kedagi kellele enda muresi kurta, kui sind siin ei ole ja mul on vaja kedagi, keda endale kaissu võtta." Jah, üks väike karu võis tõesti nii palju anda, kuigi ta ei ole isegi mitte elus. "Või leiad sa, et ma peaks karu asemel hoopis kellegi muu valima," viis tüdruk enda muigava pilgu poisile, vajutades tema huultele uue suudluse. Tundub, et täna õhtul ületavad nad enda suudlustelimiiti nii paari aasta võrra.

"Eks ma püüan ühe sellise suure karvase karu leida, kes näeks minu moodi välja," turtsatas Jason lõbusalt. Iseenesest polnud neidise soov üldse nii totter, kui mõnele võib kõlada, noormehe arvates oli see ülimalt armas. "Mul on võimalus kooli lennukit kasutada, relva omada ja ma tean, kust sind leida," püüdis Tommie võimalikult tõsiselt ja armukadeda poisina kõlada, aga hakkas ennem naerma, kui jõudis enda lausega lõppu. Suudelnud õrnalt Sierrat vastu, venitades selle võimalikult pikaks, libistas Jas enda käe tüdruku kaelale. Täna õhtul võivad nad tõesti enda suudluste limiidi ületada, aga samas pole nad peale pannud ühtegi piirangut.

"See oleks armas," sõnas Sierra ning puges poisile lähemale, võttes pudeli taas enda sõrmede vahele, et sealt üks lonks võtta. Jook ei olnud enam sama külm kui alguses, aga siiski piisavalt värskendav. "Okouuu," tegi tüdruk häält nagu võiks ta tõesti Jasonile koos kellegi teisega vahele jääda, kuid hakkas siis naerma, kui ka Jason seda tegi. Noo, neid suudluseid ikka jagus ja jagus tänasesse õhtusse.

"Armas on minu kolmas nimi," turtsatas Jason lõbusalt. Ka noormees võttis paar lonksu enda pudelist, rohelised silmad jälgimas samas Sierrat. Tihti tundus tüübile, et see tüdruk oli tehtud täpselt talle. Kõik tema veidrused sobisid noormehe omadega ning nad sobisid lihtsalt liiga hästi. "Ma loodan, et torm vaibub ikka hommikuks, muidu pean ma hakkama aru andma proua Kusterbeckile, miks ma tema tütre ära röövisin," judistas poiss õlgu.

"Yes it is," lausus Sierra, silitades enda ninaga noormehe oma, hakates siis tüdrukulikult naerma. Ta tundis end praegu lihtsalt nii hästi, et seda oli võimatu sõnadesse panna. Kui kõik tema järgnevad päevad sellised välja näeksid, ei oleks elul väga vigagi. See oleks siis täiuslik. "Kas keegi kardab siin mu ema või? Proua Kusterbeck on sinust väga heal arvamusel. Ta tegi isegi nalja, et tal läheks endal sellist korralikku meest vaja," hakkas Sierra laginal naerma. Ilmselt oli ta ema lootnud, et see lause jääb ainult nende koduseinte vahele. "Ja mu papa...noh ta on selline kaitsev isa lõvi, aga ta arvamus sinust tõusis millegi pärast kui ma ütlesin, et sa sõjakooli tahad minna. Ei tea kas loodab, et sa seal surma saad või?" turtsatas Sierra, hakates naerma, "okey, bad joke," lisas ta hetk hiljem, võttes pudelist paar uut lonksu.

Jason muigas lõbusalt, kui Sierra enda ninaga tema oma puudutas. Õllepudeli lauale pannud, kinnitas ta kindlalt enda käed ümber neidise, hakates teda kõditama. Jahm.. armas, aga vahel ka päris kiuslik. "Sinu ema ei karda ma kohe kindlasti mitte, aga ma arvan, et mul oleks raskusi tõsiseks jäämisega, kui ma peaksin talle seletama, miks tema tütar mitu päeva minu juures oli ega koju ei tulnud. Päris tõtt ei tahaks nagu öelda ja valetada mulle ei meeldiks talle. Seega, I hope you understand," lausus Tom lõbusalt. Kuulnud Sierra suust seda isa kommentaari kergitas Jas enda kulme, maigutades samas suud. "Küllap vist," noogutas ta tõsiselt.

Kui Jason tüdrukut kõditama hakkas, hakkas Sierra ka koheselt naerma ja diivanil väänlema. Jah, ta kardab endiselt kõdi ja ilmselt ei saa ta sellest ka kunagi lahti, kui Jason teda sellega kogu aeg kiusab. Kui noormees selle kõdituuri lõpetas, asetas tüdruk enda pea poisile sülle, visates end diivanile pikali, tõstes endale padja kõhule, hoides seda endal justkui kaisus. "Kuule, ta on ise ka noor olnud," lausus tüdruk noormehe sõnade peale, "aga ilmselt oleks tõesti parem kui me detailidesse ei laskuks," hakkas Melody naerma, kuid kui Tommie tõsiseks tõmbus, manas ta endale mossnäo ette. "Mulle ei meeldi kui sa nii tõsiseks muutud," lausus Melody, tõstes enda käed noormehe põskedele.