Keeping my promise

"Tore, et sa mind mõistad," noogutas Jas vaiksel naeratusel, kui Sierra nõustus temaga, et nad päris detailidesse ei laskuks. Juhul kui Tommie tõsiseks kipub muutuma, siis on see ikka asja ette. Nagu sel korralgi. Tundnud Sierra käsi enda põsel, pöördusid noormehe rohelised silmad tema pruunidesse silmadesse ja üks poisi suurnurkadest tuksatas hetkeks, tõustes järgmine hetk millimeetri jagu kõrgemale. "Anna andeks," sõnas ta vaikselt, kinkides õrna musi neidise laubale.

"Sa tead ju, et ma annan sulle alati andeks....või siis peaaegu alati," lausus Sierra, vaadates noormehele otsa. Alt ülesse vaadata oli täitsa lahe. Saanud ühe pehme suudluse osaliseks, sulges Melody hetkeks enda silmad. "Aga see ei ole koht, kus sa vabandama peaksid. Sa võid mulle parem öelda, mis sind nii tõsiseks muutus. Ega mitte ometi minu väga halvasti välja kukkunud nali?" küsis näitsik, viies enda küsivad pruunid silmad noormehe silmadele.

"Ma tean jah," noogutas Jason vaikselt, kinkides Sierrale veel ühe pisikese ja vaoshoitud naeratuse. Kuigi noormees usaldas seda neidist siin täielikult ning polnud jutte, mida ta varjaks tüdruku eest, olid hetkel tüübi peas olevad mõtted siiski midagi sellist, mida ta parem tüdrukule ei avalikustaks. "Kõik sinu naljad kukuvad halvasti välja, aga nad pole kunagi nii hullud, et need mind naerma ei ajaks," raputas Jas enda pead.

"Mhh," kortsutas Sierra enda kulme, "ja sa ütled seda mulle alles nüüd, et mu naljad sakivad, kui me oleme käinud juba.....oota kui kaua see siis nüüd juba olnud on?" viis näitsik enda mõtliku pilgu ruumi laele justkui oleks sinna kõik ette kirjutatud ja ta saab vastuse sealt maha lugeda. Natuke arvutamist ja vasus oligi käes. "Kolm kuud enamvähem vist," vastas Sierra ise enda küsimusele.

"Ja sul läks tõesti nii kaua nende kuude kokkulugemiseks?" turtsatas Jason norivalt. Tema rohelised silmad jälgisid lõbusal pilgul Sierrat ja tema suu oli kaardunud õrnaks naeratuseks. "Ma mõtlesin, et sa teadsid, et su naljad sakivad... aga naerma ajavad nad ikkagi," lisas noormees lõbusalt, sasides ühe käega näitsiku juukseid. Tommie silmad pöördusid aga aknast välja, jälgides ilma. Torm polnud sugugi vaibunud. That doesn't sound good.

"Ma tõesti ei ole selline tüdruk, kes loeks kogu aeg päevi, tunde ja sekundeid, et teada, kui kaua me koos oleme olnud," lausus tüdruk kerge turtsatusega, "vaevalt sa isegi seda teadsid," muigas Sierra, vaadates noormehele otsa. Peagi keeras ta enda pruunid silmad hõõguvatele süttele ning võttis paar lonksu enda õllest. "Tänud, Tänud. Äkki on seal veel midagi, mida ma peaksin enda kohta teadma, mida sina juba tead?" pööras Sierra enda pea Jasoni pool, lükates teda mänglevalt õlast endast kaugemale.

"Damn.. ja ma lootsin, et sa oled mul siin elav taimer," ohkas Jason vaikselt, tehes eriti pettunud näo pähe. Loomulikult ei arvanud ta näitsikust midagi sellist, aga norida on ikka tore. Eriti veel Sierra kallal. "Miks ma ei peaks teadma?" kergitas tüüp enda kulme. Umbkaudselt teab ta ikkagi, kui kaua on ta käinud selle imelise tüdrukuga, kes teab tema kohta rohkem, kui noormehe sõbrad. "Kindlasti.. aga mul ei tule hetkel midagi sellist nagu meelde," ohkas Tommie, kratsides kergelt enda kukalt ning turtsatades, kui Melody teda õrnalt lükkas. "Sa kipud öösel läbi nina vilistama... alguses oli see päris tüütu, aga nüüd on see täitsa armsaks saanud," naeratas Jas.

Melody turtsatas ja naeris õrnalt. Ilmselt kui näitsik oleks elav taimer, siis ootaks ta ka iga kuu täitumisel endale mõnda kingitust nagu need blondid tibid koolist, kes käivad igal pool kolmekesi ning käivad ainult rikaste kuttidega. "Ma ei tea, tavaliselt öeldakse, et meestel ei lähe nende tähtpäevadega just eriti hästi," muigas Sierra lõbusalt, vaadates Jasonile otsa. Väga kena, kui Tommie erand oleks. "Päriselt?" küsis tüdruk üllatunult, "ju ma olen nii musikaalne, et ma ei saa isegi öösel vait jääda," naeris tüdruk

Jason muigas samuti kergelt. Ega tal pole ka just kõige parem mälu kuupäevadele, aga ta suudab neid ikkagi meelespidada, seostades neid erinevate sümbolitega, hindadega, tol hetkel kohal olnud inimestega või millegi muuga. Ühesõnaga on tema seostamine vägagi kummaline tavaliselt. "Vahel harva jah. Algul ma arvasin, et sa norsad, aga see oli hoopis vilin," maigus Tommie suud, sügades enda kukalt.

Sierra asetas enda käed näole ning raputas kiirelt enda pead, ise tüdrukulikult naerdes. Vot mis kõik välja ei tule. "Vaata, et sa sellega liiga ära ei harju. Muidu sa ei saagi pärast enam rahulikult magada kui mind seal sulle vilistamas ei ole," muigas näitsik, asetades enda käed poisi põskedele, kuid peagi eemaldas ta sealt ühe, sest tema suule ilmus haigutus, mis vajas viisakalt käega varjamist.