Keeping my promise

Ilmad Tree Hillis olid muutunud märgatavalt soojemaks, päikselisemaks ning vähem tuulisemaks. Küllap see tõttu ajas ka Jason enda Ducati juba nädal tagasi garaažist välja ning nokitses vaikselt selle kallal, et ta ikka enne sõitmist oleks kenasti korras. Viimaks jõudis ka see kaua oodatud päev kätte. Jalas tumedad paksemad teksad, mida on korduvalt lapitud, andes märku nendest kümnetest kukkumistest, mis Tommiel on elu jooksul ette tulnud, seljas must nahast jakk ning kaenlas musta visiiriga tume kiiver ja näpu vahel teinegi kiiver, seekord punane, kõndis Jason reipal sammul enda Ducati poole, mis ootas juba igatsevalt enda selle aasta esimest sõitu. Mmmm.. seda tegi ka Jason ning kas oleks parem viis selle nautimiseks, kui võtta endale kaasreisijaks Sierra. Kindlasti mitte.
Musta kiivri endale pähe pannud, kinnitas poiss teise kindlalt enda selja taga istme külge ning peagi oli ta teel neidise juurde.

Kümme minutit hiljem, kuna Jason lihtsalt ei saanud minna kõige otsemat teed, vaid pidi tegema võimalikult palju kõrvale põikeid, peatus noormehe must Ducati sport classic 1000 Kusterbeckide maja ees. Kuna Tommie oli ennist Sierrale ette helistanud, siis pani poiss ratta ainult vabakäigu peale, võttis peast enda kiivri ning ronis mootorratta pealt maha. Toetades ennast vastu istet, ootas ta pikkisilmi juba neidist.

OT: Ilmselgelt Sierrale

Kui Jason oli Sierrale helistanud ja öelnud, et ta viib tüdruku lõpuks ometi enda rattaga sõitma, oli tüdruk koheselt nõus. Vaeavlt oli ta kõne lõpetanud, kui teda täitis korraga uudishimu ja ka kerge hirm. Muidugi ta usaldas Tommie juhtimisoskusi, aga siiski ei tundnud ta end kõige kindlamalt. Melody vahetas enda lühikese suvekleidi heledate kulutatud teksade, musta pikema topi ja nahktagi vastu. Heitnud endale peeglist veel kerge pilgu, kuulis ta ka lahtisest aknast Jasoni saabumist. Veendumaks selles, et tegemist on ikka poisiga, jalutas ta akna alla ja vaatas sealt välja. Kuna seal oli tõesti Tommie, mis Tommie, siis haaras näitsik öökapilt enda mobiili ning jalutas alla. Hüüdnud veel enne väljumist vanematele, et läheb Jasoniga välja, lahkus ta hoonest. Jalga pani ta endale madalad mustad saapad. Juba eemalt ajas tüdruk enda käed laialt, et siis poisini jõudes teda tugevalt kallistada. "Kuhu sa mind siis viid?" küsis Sierra uudishimulikult, hoides enda käsi ümber noormehe ja vaadates talle huviga otsa.

Jason muigas õrnalt, nähes Sierrat aknast välja vaatamas, aga tema muie venis laiaks naeratuseks, kui neidis peagi tema ees seisis ja teda embas. Loomulikult kinnitas ka noormees enda käed kindlalt ümber Melody piha, vaadates talle lõbusalt otsa. Ta kinkis tüdrukule ka õrna suudluse. "Las ma püüan sind üllatada, seega palun ära küsi," lausus ta Sierrale vaikselt, ulatades talle punase kiivri, mis sobis hästi kokku tema juustega ning mille ta ostis tüdrukule juba ammu, ennem kui näitsik Inglismaale põgenes. Nad on ka varem koos sõitnud ning Tommie on tüdrukule natukene sõitmist õpetanud, aga sellest on möödas juba aastaid.

Tüdruk tõi kuuldavalt häält, mis andis teada tema nurinat selle üle, et poiss ei ütle talle, kuhu nad lähevad. Aga siiski oli tema näol see lai naeratus, mis seal alati oli, kui ta Jasoni lähedal viibis. "Olgu, ma ei küsi, aga olgu see siis üks hea üllatus," viibutas Sierra nimetissõrme. Võtnud järgmisel hetkel kiivri endale kätte, muigas ta kergelt, lükkas kõik enda punased juuksed seljale ning tõmbas siis kiivri endale pähe. Melody vaatas masinat ja siis Tommiet ning vangutas kergelt pead. Let the show begin!

Jason naeratas õrnalt Sierrale. "Ma püüan enda parimat," lausus ta tüdrukule kavalalt, tõmmates ka endale järgmine hetk kiivri pähe. Selle lõua alt korralikult kinnitanud, peitis poiss käed kinnaste sisse, ulatades ka Melodyle ühe paari. Esimesena ratta selga läinud, pani ta uuesti tuled põlema, võttis jala alt ning pani esimese käigu sisse. Nüüd jäi ainult tüdruk ära oodata ning nad võivad kohalt võtta.

Sierra hingas sügavalt sisse-välja ja võttis kindad vastu. Tõmmanud need endale kätte, jälgis ta Jasonit kuni ta korralikult rattale sai. Nüüd oli siis Tüdruku kord, right? Melody istus Ducati peale, sättis end mõne sekundi ning asetas siis enda käed ümber poisi. Nii oli vähemalt turvalisem tunne. Nüüd juba rattal olles, hakkas tüdruk end järjest vabamalt tundma. Ta oli seda ju ka varem teinud.

Jason jälgis üle õla pikalt veel Sierrat, kuni tüdruk lukustas kindlalt enda käed ümber tema ning sättis ennast ka paika. Õige istumisasend ja mugavus on kõige olulisemad. Pööranud enda silmad teele, lükkas poiss visiiri alla ning sekund hiljem võttis kohalt. Ducati liikus rahulikumas tempos mööda sissesõiduteed tänavani, võttes sealt edasi suuna linnast välja. Jasonil on plaanis viia näitsik eemale sellest linna kärast ning kuna homme on vaba päev, siis pole tüdrukul ka kuhugi kiiret.

Kui Jason enda visiiri alla lükkas, tegi seda ka Sierra. Ja siis sõitis Ducat rahulikult paigalt. Mõistnud, et nad lähevad linnast välja, suutis tüdruk enda näole kleepida kerge naeratuse. See jäi aga muidugi kiiviri taha peitu. Sellest pidi kindlasti üks hea üllatus tulema. Kohendanud enda käsi ümber poisi, toetas Melody enda lõua või pigem kiivri alumise osa vastu Tommie õlga. Kerge ratta mootorihääl, õrn tuul, mõnus päike ja Jason - kõik see oli lihtsalt liiga hea, et tõsi olla.

Tundnud Sierra pea raskust enda õlal, naeratas Jason kergelt kiivri varjus. Tema sõidustiil oli vaba, aga mingi kümme korda ohutum kui tavaliselt. Vastasel juhul ei julgeks neidis vist enam kunagi temaga koos sõita. Nii pea kui linna kiirusepiirang lõppes, tõi Ducati kuuldavale valjema urina, kui Jas gaasi juurde lisas, ning sõitis endasi suuremate tuuridega ja suuremal kiirusel. Kuna tee oli põhimõtteliselt tühi, siis nautis Tommie tõsiselt laugeid kurve.

See valjem urin ei olnud just muusika Sierra kõrvadele, aga talle meeldis see tuul, mis neile vastu tuli, kui nad sõitsid. See tekitas justkui mingisuguse vabadustunde. Nagu nad lendaksid mööda neid teid. Kui alguses hoidis Melody üsna kramplikult poisi ümbert kinni, siis nüüd tundis ta ennast juba julgemalt hoides enda käsi ümber tema lihtsalt selleks, et käsi kuskil kindla koha peal hoida.

Muusika oli see küll Tommie kõrvadele, teine lemmik heli peale Sierra hääle. See ratas oli kunagi poisi isale kuulunud, nagu ka see koht, kuhu nad peadki jõuavad, aga peale lahutust jättis mees peaaegu kõik maha ja lahkus. Loomulikult mõjus see lastele halvasti, esialgu, aga nad leppisid olukorraga kiirelt. Vähemalt tegi seda Jason, kes pidi hoolitsema enda noorema õe ja venna eest. Peale veerand tunnilist sõitu aeglustas Jas, et mitte õigest teeotsast mööda sõita ning mõne kilomeetri pärast pöörasid nad paremale metsa vahel olevale kitsale kõva pinnakattega teele. Nad sõitsid veel mõned minutit, kuni jõudsid mere ääres oleva väikese majakeseni. Jäänud maja ees seisma, võttis Tommie tuled maha ning seiskas mootori. Visiiri ülesse lükanud, ajas ta ennast sirgelt istuma, jälgides tähelepanelikult maja.

Kui ratas viimaks seisma jäi, tõstis Sierra visiiri ülesse ning silmitses maja, mille ees nad seisid. "Sinu oma?" küsis ta pisut üllatunult kui oli kiivri eemaldanud, hoides seda enda ühes käes, mis oli poisi ümbert lahti lasnud. Ta teadis, et Hillidel on kuskil rannal mingi hiigel villa, aga sellest väikesest majakesest ei olnud tal aimugi. Hoone oli iseenesest väga armas. Melody hüppas Ducati seljast maha ning silmitses seda majakest.

Kui Sierra oli ratta seljast maha tulnud, tegi seda ka Jason. Enda kiivri peast võtnud, asetas ta selle ratta peeglile ning võtmed pistis ta tagi taskusse. "Minu isa oma. Ta ostis selle siia enne lahutust. Küllap tahtis ta selle endale ja emale väikeseks pelgupaigaks jätta, aga asjad ei läinud päris nii, nagu ta tookord lootis. Ning nüüd on see minu oma," lausus Tommie vaikselt. Iga sõnaga astus ta Melodyle lähemale, jäädes peagi tema taha seisma. Enda käed põimis ta ümber Sierrale, toetades enda pea tüdruku pea peale.

Sierra asetas enad kiivri Ducati istmele ning jalutas majale lähemale, jäädes seisma alles siis kui Jason tema küsimusele vastama hakkas. Pelgupaigaks on see nüüd küll üks mõnus koht. Tundnud Tommie käsi ümber enda, toetas ta end vastu noormeest. "Nüüd on see meie pelgupaik?" küsis Melody õrnalt, asetades enda käed Jaosni omadele, mis endiselt ümber tema olid.

Jason naeratas endamisi, kinkides Sierra pealaele ühe pisikese musi. "Kui sa seda soovid," lausus noormees vaikselt. Võtnud ühe Melody käe õrnalt enda sõrmede vahele, hakkas Tommie aeglasel sammul maja poole liikuma. Vaikselt talutas ta ka tüdrukut kaasa. Kiivrid võisid noored rahulikult mootorrattaga koos hoovi jätta. Keegi nagu nii ei käia siin ning pealegi kes oleks neist huvitatud ka.