Keeping my promise

Päris tore kui neil oleks üks mõnus pelgupaik, kuhu vahepeal maailma eest põgeneda. Sierra hoidis Jasoni käest kinni ning jalutas majale lähemale. Üritades välja mõelda, milline maja seest välja võib näha. "Kuidas on nii, et sa ei ole mulle sellest majast kunagi rääkinud? Käid sa siin tihti?" uuris Melody, viies enda pruunid silmad majalt poisile.

Jason naeratas õrnalt. Jäänud ukse juures seisma, kompas noormees mõni sekund enda taskuid, leides peagi ülesse väikese võtmekimbu, millega ta ukse avas. Sierra enda ees sisse lasknud avarasse majja, mille merepoolse osa moodustavad ainult maast laeni ulatuvad klaasseinad, sulges poiss enda järel ukse. Tagi nagisse pannud, võttis ta jalas raskema poolsed mootorratturi saapad ning kinnitas peagi enda käed uuesti ümber Sierra piha. Oma nina peitis ta neidise punastese juustesse. "Ma sain selle võtmed enda isalt just hiljuti. Ma helistasin talle üks päev ning peale seda oleme tihedalt rääkinud. Ma rääkisin talle sinust ka. Küllap sellepärast ta mulle võtmed saatiski. Viimased kolm nädalat olen ma siin käinud mõni õhtu ning püüdnud korda majja lüüa, siin oli päris suur korralagedus," lausus ta vaikselt.

Sierra astus majja ning tõi kuuldavale ühe laia imetleva ohke, kui ta nägi neid maast laeni ulatuvaid klassseinu. Eemaldanud enda tagi, asetas ta selle poisi eeskujul nagisse. Saapad jalast ja siis võis tüdruk juba mõned sammud edasi astuda. Melody naeris kergelt, kui Tommie käed jälle tema ümber sulgusid ja seega kogu edasise uurimise ära lõpetasid. "Ma loodan, et ma saan teda kunagi näha ka," lausus Melody, pidades silmas poisi isa. Ta teadis tema kohta vaid tänu Jasoni juttudele. Vähemalt tundub, et tüdruku vastu ei olnud tal midagi. "Mis su paps sinu edasi õppimisplaanide kohta ütles?" tundis tüdruk korraga huvi.

"Sa näed teda varsti. Ma mõtlesin minna suvel, enne kui ma lahkun, enda isa juurde ning ma loodan, et sa tuled minuga kaasa," lausus Thomas. Ta võttis enda nina neidise juustest ning pööras enda rohelised silmad Sierra silmadele, kui astus tema ette. "Ta võttis selle üllatavalt hästi vastu. Kuigi ta oli üpris üllatunud minu meelemuutuse üle," sõnas poiss endamisi muiates. Lennuvägi oli Jasoni isas tõesti suure üllatuse tekitanud. Küllap arvas ta, et näeb enda poissi pigem ülikoolis doktorikraadi omandamas kui suure lennuki juhtimispuldi taga.

"Ma tuleksin heameelega sinuga kaasa," noogutas tüdruk, vaadates hetk hiljem poisile otsa, kui ta tema ees seisis. Ta oli nagu nii enda paberid ainult kahte ülikooli saatnud, sest ta jäi avaldustega suhteliselt hilja peale. Ja millegi pärast kahtles ta, kas ta üldse kuhugi sisse saab. "Ma arvan, et kõik olid su meelemuutuse üle üllatunud," naeratas tüdruk nõrgalt. Tema ei oleks Jasonit kunagi kuskil Lennuväes ettekujutanud.

Jason naeratas õrnalt ning kinkis Sierrale pisikese magusa suudluse, kui tüdruk vastas nõustuvalt. Noormees püüdis võimalikult palju positiivseid mälestusi koguda endasse, ennem kui ta aastateks eemale läheb. Tree Hilli ja enda lähedasi saab ta külastada vaid mõned nädalad aastas nagu jõulud ja uus-aasta ning tänupühad. "Vähemalt suutsid nad seda rohkem omaks võtta kui sõjaväge," muigas Tommie lõbusalt.

Sulgenud suudluse ajaks silmad, asetas tüdruk enda käed ümber poisi. Ka tema tahtis kogud kokku palju mälestusi, et nende najal edasi elada kui poissi enam siin ei ole ja ta teda vaid mõned korrad aastas näha saab. Poisi sõnade peale suutis ka Sierra õrna turtsatuse kuuldavale tuua, kuid sellele järgnenud muie ei olnud sugugi nii lõbus, vaid kustus peagi. "Soo, me oleme nüüd siin ja mida me nüüd tegema hakkame? Siiani on su üllatus päris hästi läinud," lausus Mel, viies jututeema mujale ning astudes poisi käte vahelt välja, et klaasseinale lähemale minna. Sealt avanes lihtsalt jumalik vaade.

Juhul kui Sierra peaks saama Washingtoni lähedale ülikooli sisse, siis näeksid nad üksteist ka tihedamini. Isegi rohelistele poistele antakse kord kuus paar vaba päeva, aga kahjuks selle aja sees ei ole erilist mõtet sõita sadu kilomeetreid eemale ja siis samal päeval suht tagasi ka. Ajast jääb lihtsalt puudu. "Mmm.. kuidas kõlab üks väike lõke, kaks magamiskotti ning suur pakk vahukomme," muigas Jas kergelt. Klaasuste taga oli meri ning rõdu, millel oli juba väike lõke ümmarguse aluse peal olemas ning selle kõrval kaks pikka varrast, pakk vahukomme ja kaks magamiskotti, mis olid laotatud lamamistoolide peale. Jahm, Jasonil oli enne kooli aega ning ta tegi paar ettevalmistust.

"Hmm....see kõlab päris...romantiliselt," muigas tüdruk, vaadates üle õla poisi poole. "Nii et sa ikkagi oled kõik läbi mõelnud," lausus Sierra, kõndides poisi juurde tagasi. Libistanud enda käe poisile pihku, vaatas ta talle enda sügavpruunide silmadega otsa. "Sa oled lihtsalt parim," sõnas tüdruk säravalt, tõustes kikivarvule, et Jasoni põsele üks musi anda. Loodetavasti ei viska Jason enam endale pikkust juurde. Muidu on Melody ikka nigelas olukorras küll igakord kui ta poissi suudelda peaks tahtma.

Jason naeratas õrnalt. Tema rohelised silmad jälgisid tähelepanelikult Sierrat, kuni neidis jõudis temani. Noormees pigistas õrnalt tüdruku kätt, mis oli tema peos. Melody sõnu kuulnud, venis naeratus veelgi laiemaks. Vaba käe Sierra teksade tagumisse taskusse libistanud, tõmbas Tommie näitsiku endale lähemale. "Kas teema meie pisikese lõkkeõhtuga algust või hoopis midagi muud, mis sinu pisikesse pähe tuleb?" lausus Jas vaikselt. Tema suu oli Sierra kõrva ääres, kui ta neid sõnu lausus, suudeldes seejärel tüdruku kaela.

Tundnud Jasoni kätt enda tekase tagumises taskus, muigas Sierra õrnalt, leides end hetk hiljem poisi vastast. Isegi kui tüdrukul oli vastus sellele küsimusele olemas, siis kadus see Melody peast koheselt kui poisi huuled tema kaela puudutasid. Tema käsi, mis ei olnud poisi peos, libses noormehe rinnale, kuhu see pidama jäi. "Me...peaks...lõkkeõhtuga algust tegema," sõnas tüdruk ebakindlalt, kuid enda sõnade kinnituseks naeratas Sierra õrnalt, tõmbudes noormehest pisut eemale.

Sierra hetkeline kohmetus pani Jason kergelt naerma. "Ma hakkan siis vaikselt ettevalmistusi tegema." Kinkinud neidise laubale ühe pisikese musi, võttis enda käed tüdruku ümbert, kõndides rõduukse poole. Avanud klaasukse, astus poiss vaiksesse õhtusse. Kostus vaid lainete kohin, kui nad suure hooga kaldal olevale kivide vastu läksid. Tommie jaoks oli see hääl jumalik. Kohendanud nende pisikest tulealgatust, süütas Jas puud ning pani ka vardad otsapidi tulle sooja. Peagi oli noormees uuesti majas sees ning toimetas vaikselt köögis. Võtnud külmikust ühe lahjema õlle, avas ta selle ning võttis lonksu, asetades kapile, samas kui demonstreeris enda kokkamisoskusi.

Sierra noogutas ja sulges momendiks silmad, kui Jason tema otsmikule ühe pisikese musi kinkis. See oli armas. Kui poiss rõdule jalutas, tegi seda ka tüdruk, kes lihtsalt ookeanit kuulas ja imetles. See maja oli lihtsalt imelise koha peal. See vaade oli lihtsalt hingemattev. Vaatamata sellele, et Tommie majja tagasi läks, istus näitsik välja lõkkejuurde. Mõnus soe oli seal. Kõverdanud jalad, võttis ta kätega jalgade ümbert kinni.

Jason on harjunud juba aastaid tegema süüa pigem suuremale seltskonnale. Majapidajannat polnud noormehe ema nõus palkama, nii jäi õhtusöök Tommie kaela ning koristamine naistele. Aeg-ajalt õlut rüübates veetis noormees köögis pikki minuteid. Peagi väljus ta sealt ning kandes käes suuremat taldrikut, millel olid erinevad näksid. Teises käes oli poisil poolik õllepudel. Vaikselt avas ta rõdu ukse ning astus mere soolasest lõhnast kupatavale rõdule, mida päikese viimased kiired korralikult soojendasid. Taldriku Sierra juurde maha pannud, istus Jason ka ise maha.

Kui maja uks avanes, tõstis Sierra enda pilgu ookeanilt ning kinnitas selle Jasonile, saates talle ühe sooja ja rahuloleva naeratuse. Taldrikul olevad torilla wrapid, juurvilja lõigud ja krõpsud nägid lihtsalt suurepärased välja ja tuletasid kohe tüdrukule meelde, et ta pole juba pikemat aega midagi söönud. "See näeb hea välja," muigas Melody. Märganud poisi käes õlu pudelit, sirutas ta käe välja. "Kas väikesed tüdrukud ka juua saavad?" küsis Sierra lõbusalt.