Keeping my promise

Sierra vaatas Jasonile otsa, näol õrn naeratus. "L'amour est le seul rêve qui ne se rêve pas. Je t'aime!" lausus näitsik vaikselt. See lause lihtsalt meenus talle korraga ja see vastas hetkel tõele. See vastas tõele alates hetkest, kui nad Jasoniga käima hakkasid. Melody üks käsi oli Tommie rinnal ja teine liikus tema põsele. Kuigi näitsik pidi end selleks kikivarvule tõstma. Hetk hiljem olid nende huuled ühendatud ja Sierrale tundus, nagu nende südamed oleksid justkui üks.

Jason muigas õrnalt. "Kas sa võiksid seda korrata ka ilusas inglise keeles, et üks vähem haritud inimene saaks ka siin aru, mis sa just ütlesid," lausus noormees lõbusalt naeratades, viimata endiselt pilku Sierra silmadelt mujale. Ta kippus neisse kiirelt uppuma ning hetkel on ta neisse juba uppunud. Tundnud tüdruku kätt enda põsel, kallutas Tommie pead sellele lähemale. Kui Melody teda suudles, kinnitas Jason mõlemad enda käed ümber tüdruku piha, tõmmates teda endale lähemale ning samas kummardudes talle ka lähemale, et neidis ei peaks kikivarvukil seisma. Iga korraga muutusid need huuled Jasi jaoks magusamaks, pehmemaks, erilisemaks. Just kui keelatud vili läheb iga korraga magusamaks, kui sa seda vaatad ning ootad õiget hetke, et see pisikene patt teha.

"Ilusas inglise keeles tähndab see - The love is the only dream which is not dreamed. I love You," lausus Sierra noormehele, näol kerge muie. Kui keegi siin vähem haritud oli, siis oli see kohe kindlasti Melody. Tema ei ole see, kelle lõputunnistusel on praktiliselt kõik viied reas. Tal on seal vähe mitmekesisem tulemus. See suudlus muutis tüdruku hingetuks. Mel astus Jasonile lähemale ning nüüd, kus noormees kummardus, oli tal mugavam mõlemad enda käed ümber poisi kaela asetada.

Jason naeratas õrnalt. Ta lausus suudluse vahepeal vaikselt: "Ma armastan sind ka, pisikene." Neid sõnu võis noormehe suust kuulda väga harva, aga kui need välja tulid, siis mõtles ta neid alati tõsiselt ja ütles alati õigele inimesele. Seekord oli selleks Melody, kes on suutnud pugeda nii sügavale tema südamesse, kuhu pole siiani keegi teine osanud küündida. Neidisest on saanud märkamatult poisi jaoks elutähtis isik, kelleta poleks ta enam see sama Jason ning küllap ei oskaks ka enam elada. Ilma temata pole ka poiss mitte keegi.
Tommie suudles õrnalt, aga samas vägagi enesekindlalt Sierrat vastu. Noormehe käed tõmbusid kindlamalt ümber neidise piha, hoides teda kindlalt enda suures.

Selliseid sõnu ei kuule Sierra just iga päev ja see muudab need sõnad tema jaoks palju olulisemaks. Imelik on see, et kui keegi teine näitsikut pisikeseks kutsub, tundub see norimisena, aga Tommie suust see meeldib talle. Sest ta ongi ju pisike ja haavatav väike tüdruk. Melodyle meeldib see kindlus, millega noormees alati teda enda käte vahel hoiab. Ja isegi tema suudlused on küll õrnad ja hoolitsevad, kuid samas enesekindlad. Kui Jason enda käed tihedamalt ümber tüdruku piha tõmbas, astus Sierra sammukese talle lähemale. Lõpetanud selles pikaks veninud suudluse, vaatas Mel Jasonile hetkeks otsa ennem, kui noormehe mõlemad käed endale pihku võttis ja ta liikuma tõmbas, lähenedes veepiirile. Lasnud ühe käe lahti, hoidis ta teist kindlalt enda peos.

Jason vastas Sierra naeratusele õrna naeratusega, surudes enda huuled hetkeks neidise laubale. Ta lasi neidisel ennast veepiirile lähemale tõmmata, rohelised silmad jälgimas kindlalt tüdrukut. See tüdruk on talle tõesti sügavale sisse pugenud ning hoiab sealt kümne küünega kinni. Kas tõesti on võimalik, et Sierra on Tommie jaoks see üks õige ja ainus, kes võiks olla tema kõrval veel aastaid pikki?
Paari pika sammuga oli Jason ilusti Melody kõrval, libistades enda käe neidise peost ümber tema õlgade.

Sierra pilk oli kinnitunud liivale nende ees, kuni Jason enda käe ümber tema õlgade asetas. "Sa oled täna kuidagi nii vaikne," lausus tüdruk, hoides enda pruune silmi Jasonil, libistades enda käe ümber poisi, "kui sul on midagi, millest sa rääkida tahad, siis sa tead, et võid seda teha. Ma kuulan," lisas Melody, toetades end vastu noormeest. Paarike liikus vaikselt mööda veepiiri edasi külg külje kõrval.

Jasoni suunurgad tuksatasid hetkeks ülesse, moodustades õrna naeratuse poisi suule. Tema rohelised silmad jälgisid hetkeks veel Sierrat, pöördudes kaugele ookeani ja taeva piirile, mis sulandusid suurepäraselt üheks. "Mitte midagi sellist, millega sa peaksid enda armast punast peakest vaevama," lausus noormees vaikselt, pilk tagasi neidisele libisemas. Tahtmatult tulid Tommie pähe mõtted, mis osalt häirisid teda sügavalt, aga samas panid ka sügavalt järgi mõtlema päevadele, mis on peale tänast.

Nii et midagi ikkagi on, aga Jason ei taha lihtsalt Sierrat sellesse segada. Või ta lihtsalt ei taha, et Sierra sellele mõtleks, mis iganes poisi pead ka ei vaevaks. "Kui sa nii arvad," kehitas tüdruk viimaks enda õlgu. Ei ole mõtet Jasonit siin sorkima ka hakata. Pärast lähevad veel tülli või midagi, aga seda Mel ei soovinud. Ta tahtis, et see päev jääks talle ainult positiivselt meelde.

Ka Jason soovis sama, et see päev säiliks tema mälestustesse sinna positiivsete ja väärtmäletamiste alla. Rohelised silmad mõned sekundid veel Sierrat jälginud, pööras noormees need tagasi ookeanile. Vaba käega tõmbas ta kergelt läbi juuste, tuues kuuldavale vaikse ohke, mis oli piisavalt vaikne, et ei jõuaks noormehe kõrvadest kaugemale. "Kuhu ma võin siis sügisest hakata kirju saatma?" lõhkus Jas nende vahelise vaikuse, pöörates naeratava näo tagasi Melodyle.

Sierra kehitas õlgu. "Oleneb, kuhu ma sisse saan. Kas siis Berklee Ülikooli Massachusetts'isse või Michigani Ülikooli Michigani. Või siis ma ei saa kuhugile sisse ja sa saad need saata sulle vägagi tuttavale aadressile - minu koju," lausus tüdruk, vaadates poisile naeratavalt otsa. Vähemalt praegusel hetkel on Sierral vaid need võimalused. "Ja millise kooli kasuks sa siis ise lõpuks otsutsanud oled?" uuris tüdruk. Tommie oli nüüd juba üsna paljusi neist vaatamas käinud. Kas tal oli juba selge, millisesse ta astub.

"Juhul kui nad sind vastu ei võta, siis on nad küll parajad tobud seal," muigas Jason õrnalt, vaadates samuti Sierrale otsa. Jäänud veepiiril seisma, jälgisid noormehe rohelised silmad ainiti neidist, kes oleks ta just kui ära lummanud. Aga seda ta teebki. Iga kord. "Ma olen veel kahe vahel. Ma muidu sain sisse Ameerika Lennuakadeemiasse, mis on Texases, aga samas ootan veel vastust Ameerika Õhujõudude Kolledžist, mis oleks loomulikult see kõige magusam koht, kuhu maanduda. Pealegi pole see üldse kaugel," lausus Tom, astudes Melodyle lähemale. Noormehe silmade jaoks jäid märkamatuks mandrilt lähenevad tumedad pilved, mis ähvardavad tuua korraliku vihma ja äkki isegi tormi. Tuul oli küll natukene tugevamaks muutunud, aga kuna see tuleb mandrilt ja noored on hetkel vaikses sopis, mis on madalamal majast, ei saanud nad kuidagi seda tunda.

"Tänan, ma ütlen seda neile edasi," muigas Sierra, hakates õrnalt naerma. Imelik, aga tüdruk ei olnud ülikoolide koha pealt sugugi nii närvis, kui paljud teised tema klassist. Samas muidugi ei mänginud need tulemused tema elus ka väga suurt rolli. Ta võib ju aastakese ka niisama muusikaga tegeleda või sootuks Inglismaale minna. Ta ei näinud, et tema elu lõpeks nüüd ära, kui ta kuhugile sisse ei saa. Ilmselt oli ta sellise lõdva ellusuhtumise saanud enda vanematelt, kes on mõlemad kunstiinimesed. "Sinu õpitulemuste juures saad sa ilmselt igasse ülikooli sisse," lausus Melody, mõeldes seda täiesti tõsiselt. "Nii et nagu ma aru saan, siis oled sa otsustanud õhujõudude kasuks," noogutas Melody kergelt.

"Need pole päris tavalised ülikoolid. US Air Force kontrollib enda kandidaate päris põhjalikult ning nad ei vaata ainult hindeid. Isegi üks maksmata parkimistrahv võib sind selles 'võib-olla' või 'jah' grupist välja visata," muigas Jason. Noormehe rohelised silmad püsisid kindlalt neidisel, jälgides tema pruunidest silmadest enda peegeldust. Huvitav missugune näeks tüüp välja mundris.. "Jahm. Vähemalt on neil nüüd raskem mulle pihta saada," turtsatas noormees lõbusalt. Korraga oli noorte peakohale ilmunud tumevaip, mis ei varjanud veel päikeseloojangut ega päikest ise, kuid muutis õhu jahedamaks ning järgmine hetk hakkas juba ladinal vihma sadama. Nicee..

"Nagu sul oleks ka mõni trahv," lausus Sierra, "sa ei ole isegi jaoskonnas kunagi käinud, rääkimata kinni istumisest," sõnas tüdruk. Ja nüüd tuleb siis ilmsiks see, et kui Sayer ei oleks too kord kunagi ammu kõike enda peale võtnud, siis oleks Jasonil praegu küll raske ülikooli sisse saada. Aga õnneks või kahjuks ei teadnud Sierra sellest mitte midagi, sest ei Jason ega ka Sayer ei olnud talle sellest kunagi rääkinud. "See ei ole naljakas," lausus tüdruk turtsudes, lüües poissi vastu õlga. Ja järgmisel hetkel tõusis juba tuul ja taevast hakkas alla sadama laia vihma. Näitsik ei olnud ilma muutust üldse tähelepannud, sest tema kaks silma olid kindlalt Tommiel.