It is a Date? Nooo.......okey YES.

,,Sa ei ole vana," ütles Brittany naeratades ning tegi oma turvavöö lahti. Sõit ei kestnudki tegelikult väga kaua, aga Tree Hill eriti suur koht ka ei olnud. New Yorgis ei saa Brittany enam niigi skeidis passida, sest ülikooliga kaasneb tõsisem elu ka.

"Noo sinust igastahes vanem," lausus mees muiates ning astus autost välja. Läinud ümber auto, avas ta Brittanyle ukse ning ulatas talle isegi käe. Viisakust mehel jagus. Kui tüdruk autost välja tuli, lükkas mees ukse kinni ning pani auto puldi abil lukku. Surunud võtmed taskusse, asetas ta käe neidise alaseljale ning avas Brittanyle restorani ukse, lastes ta enda ees sisse. Trey juhtis tüdruku otse restorani osast mööda kõrval ruumi treppide juurde, mida mööda nad ülesse hakkasid kõndima. Kuna tegemist oli vanema majaga, siis sellel puudus lift. Viimaks jõudsid nad ülesse. Trey lükkas raske metallukse lahti ning nad astusid hoone katusele, kus oligi ainult üks laud nende jaoks valmis pandud. Katuselt avanes vaade rannale. Laual ootas neid juba taldrik nachodega ning kann veega. See oli lihtsalt ooteks.

Brittany oli meeldivalt üllatunud, kui nägi, et neil nii hea koht on. See oli isegi teatud mõttes romantiline, et nad söövad rõdul, kust on näha ka randa. ,,Sa oled vist romantik?" arvas tüdruk ning viis oma tumepruunid silmad taas Trey omadele.

OT: Nad on katusel, mitte rõdul

Trey vaatas tüdrukule otsa ning naeratas talle. "Ma ei ütleks, et ma just väga eriline romantik oleks, aga kohtingutega meeldib mulle ka vaeva näha," lausus mees. Pealegi lähevad tavaliselt sellised natuke romantilised kohtingud alati tüdrukutele peale. Ja kes teab, võibolla Trey siiski on üks lootusetu romantik, kes seda lihtsalt endale tunnistada ei taha. Trey juhatas näitsiku lauda ning võttis ise tema vastas istet.

OT: Sry, my bad

Brittany istus lauda ja asetas ühe oma käe lauale. ,,Ma pole nii romantilisel kohtingul veel kunagi käinudki," lausus Brittany. Kuna tema eelmine poiss-sõber oli samuti westsideikas, ei olnud võimalik tal just väga palju kohtingu peale raisata. Õieti ei mäletanudki Brittany, kas ta üldse Joe'ga kohtamas käis.

"Väga tore. Ma oletan, et see on midagi komplimendi sarnast," lausus mees ja valas mõlemasse klaasi natuke vett. Tal tuli lihtsalt joogijanu ja tundus viisakas siis juba mõlemad klaasi täis valada. Võtnud ühe mõnusa veelonksu, vaatas ta tüdrukule otsa. "Kusjuures see kõlas nii nagu sa oleksid väga palju kohtingutel käinud," muigas mees.

,,Naaah, mitte väga," ütles Brittany ja tõmbas veeklaasi enda poole. ,,Tegelikult ma ei mäleta isegi seda, kas ma oma eelmise poisiga käisin. Võib-olla olen kah, aga see pole olnud siis midagi meeldejäävat," seletas neidis ja võttis ka oma klaasist lonksu.

Trey kuulas ja noogutas. Loodetavasti on siis see kohting midagi, mis talle meelde ka jääb. "Sa võid muideks süüa ja juua ka. See ongi meie jaoks," muigas mees. Või oli Brittany üks nendest tüdrukutest, kes kohtingutel võimalikult vähe söövad? Mees võttis ühe nacho ja tõstis sellele natuke seda asja sealt kausist pealt ning ulatas selle siis tüdruku suunas.

Brittany muigas ja pistis ühe nacho suhu. ,,Mmm...see on väga hea," lausus tüdruk. Ta ootas midagi piprasemat, aga oli meeldiv, et nachod suus päris tulekahju ei tekitanud. Tegelikult need isegi meeldisid Brittanyle.

Trey naeratas kui Brittany ütles, et see on hea, "Mehhiko toidud ongi head." Mees võttis ka endale ühe nacho. See ei olnud tõesti kõige tulisem. Nii et sobis küll. Söönud suu tühjaks, võttis Trey lonksu vett ennem kui rääkima hakkas. Kuna põhimõtteliselt ei tea Jeromy näitsikust midagi, otsustas ta nüüd teda natuke paremini tundma õppida. See ju kohtingute mõte ongi. "Millal su sünnipäev on?" uuris ta esimesena, sest see oleks küll piinlik kui see oleks lähiajal ja ta selle sootuks unustaks.

,,9.jaanuar," vastas Brittany. ,,Ja sul?" küsis neidis vastu. Tema ei teadnud Treyst ka väga midagi, aga mees meeldis talle üliväga. Brit mugis nachosid ja jõi neile vett peale. Varsti võiks tortillad ka ära proovida.

"Viies mai," vastas mees, jättes samas tüdruku sünnipäeva endale meelde. Kuigi see jääb veel kaugemasse tulevikku. Lausa järgmisse aastasse. Nii et näitsik saab alles siis kahekümneseks. "Kas sul mõni lahe hüüdnimi ka on?" uuris Jeromy, "sul on üldse keskmine nimi ka?" tundis ta siirast huvi. Ka Trey pistis uue nacho endale suhu.

,,Mul ei ole väga lahedaid hüüdnimesid, on ainult Brit või Britu," vastas Brittany nachosid mugides ning hoides oma tumepruune silmi Treyl. ,,Ja mul on pikk täisnimi, passis on kirjas Brittany Katherine Stanley Lakers," seletas tüdruk. Kui tavaliselt on ameeriklastel kolm nime, siis Brittanyl on suisa neli. Lakers on lihtsalt ema nimi, sest Brittany ema jättis abielludes alles oma neiupõlvenime ja võttis siis oma abikaasa ehk siis Brittany isa nime juurde.

"Sul on kohe neli nime," oli mees kergelt imestunud. Mõnel lõunamaallasel võis neid muidugi veel enam olla, aga Ameerikas oli enamasti tavaline kolm nime. "Mõni on meil nimede poolest kohe eriti rikas," lausus Jeromy ja tõstis klaasi suule. "Kuna sa Mehhiko toidu peale ütlesid, et võibolla meeldib, siis kus sulle tavaliselt meeldib süüa või mis köögis?" uuris mees.

,,Mulle meeldib ise süüa teha, aga muidu Itaalia köök on päris hea," vastas Brittany. ,,Lemmiksöök on mul muidu ahjukartul kotleti ja värskekapsasalatiga." Tüdrukule meeldis alati, kui toidu juures on midagi värsket, olgu see siis kas mõni köögivili, puuvili või salat.