Sisters Day Out

Iseenesest ei oleks Danielal suurema rahva vastu midagi. Sest vaatamata sellele saab ta siiski aega veeta enda õega. Mis siis, et mitte kahekesi. Kui vaja võivad nad ju veel terve õhtu otsa üleval olla ja juttu ajada nagu vanasti. Sandee limpsis enda jäätist ning jalutas kergel sammul rannale lähemale. Tema arvates oli ookean Tree Hilli üks suurimaid rikkusi.

,,Sa tahad, ma kutsun rohkem rahvast meiega liituma?" küsis Diana äkki, kui käsi lühikeste teksade taskus telefoni järele kobas. Muidugi peavad Fieldingud siis ise palli kaasa võtma, aga iseenesest oleks ju vahva.

Daniela kehitas alguses õlgu, kuid noogutas siis vastuseks, sest tema suu oli täis. Viimaks jäätise alla neelanud, pöördua ta õe poole, "mida me siis selle suure rahvaga tegema hakkame? Võrku?" tundis näitsik huvi, lastes kiire pilgu üle enda riietuse - lühikesed püksid ja pluuse. Sobib küll. Kingad saab ju jalast ära võtta.

,,Võrku ikka," vastas Diana. ,,Ega siin korvpalliväljakut just ei ole ju." Kui Dani võrku tahab, siis võrk it is, igatahes võttis naine taskust juba telefoni välja.

"Okey," noogutas Daniela. "Korvpalli väljakut rannas tõesti ei ole," turtsatas tüdruk ning raputas enda pead, jätkates sellel ajal jäätise söömisega kui õde enda telefoni otsis. "Aga sa pead neid hoiatama, et ma olen suhteliselt koba võrkpallis või üldse spordis," muigas Dany. Mis teha, tal on annet muudele tegevustele.

,,Me õpetame sind," ütles Diana ja valis siis Samueli numbri, oodates, et see kutsuma hakkab. Kuna mees hetkel ei vastanud, otsustas ta sõnumi saata. Randa võrku viitsid? Viitsid küll, võta Helena ka kaasa. Diana Sõnum saadetud, tuli vaid ootama jääda.

Kuna nad olid lõpuks randa kohale jõudnud, siis istus tüdruk rannal olevale pingile ning eemaldas enda kingad, jättes need sinna samma maha. Kellel neid ikka vaja peaks minema? Nüüd sai ta enda paljaste jalgadega liivale astuda, mis oli päikesest veel täitsa kuum. Daniela pistis jäätise lõpu kõik ühekorraga suhu ning mälus seda mõnda aega, ennem kui Diana poole pöördus. "Läheb neil kaua?" uuris Dany, jalutades aeglaslet vee poole. Tal oli kavas jalgupidi vette minna.

,,Ma ei tea veel, Sam pole tagasi helistanud ega sõnumit vastu saatnud," vastas Diana. ,,Aga ma loodan, et nad ikka tulevad." Korraga jõudis kohale, et Sami väike õde käib ju Daniga samas klassis. Lahe.

"Ma loodan ka," lausus Dany, mis siis, et ta ei tundnud neid kumbagi, "mitte et mul sinuga kahekesi igav oleks," lisas ta juurde, viies enda tumedad silmad Dianale. See oli kuidagi veider, sest vaadates õe silmi, oli tal tunne nagu ta vaataks enda silmi. Need oli nii äraütlemiseni sarnased. Jõudnud veepiirini, astus Sandee vette, lastes külmal lainel enda jalgadesse põrutada.

,,Ma oleks solvunud, kui oleks," lausus Diana ja võttis ka kingad jalast ära, lastes varvastel soojas liivas olla. Vesi oli tõepoolest veidi jahedapoolne, aga hei...liiv soojeneb kiiremini kui vesi.

Danielat ei huvitanud absoluutselt see, et vesi külm oli. Ta jalutas natuke sügavamale vette ning hakkas üle lainete hüppama, kui need kalda poole tüürisid. Püksid said natuke märjaks, aga mitte oluliselt. "Tule ka vette? Mäletad, kuidas me väiksena üle lainete hüppasime?" vaatas Dany üle õla kaldale õe poole. Sandee oli rannast tõsiselt sissevõetud.

Diana hakkas naerma ja läks ka mere poole. ,,Jah, olid ajad," lausus naine ja sulistas ka varvastega jahedas vees. Hea, et ka temal lühikesed püksid olid, kuid samas peab telefoni kuhugi eemale panema, et see vette ei kukuks.

Daniela noogutas kergelt endamisi, pidades endiselt lainetega võistlust. Nii läks aeg palju kiiremini. Ei tea, kas need inimesed üldse tulevad kohale, keda Diana kutsus? Nad võiksid juba vastata, siis teaks, mida edasi teha. Sandee jalutas hetkeks veest välja kui koos lainega tuli randa ilus teokarp. Tal oli kodus teisigi teokarpe, mida ta hoidis aknalaual, aga see oli lihtsalt nii huvitav, ei ta otsustas selle kodus teiste juurde panna. Pigistanud selle endale kätte, jalutas ta vette tagasi, jätkates enda tegevusega.

Sam sõitis Helenaga randa, mehel olid jalas heledad teksad, punased ketsid ja valge värvilise graafikaga T-särk. "Hei!" sõnas mees ja läks veele lähemale. "Samuel," tutvustas mees end Diana väiksemale õele, kes oli väga kaunis. Mis väike ta ka oli, paistis juba täitsa naine olevat. "Diana, miks sa ei öelnud, et sul nii ilus õeraas on?" küsis mees kulmukergituse ja laia muigega Diana käest.

"Dany," tutvustas tüdruk enda enda kõige levinuima hüüdnimega. Pole vaja kogu enda pikka nime ette lugeda, kuigi see oli tegelikult tüdruku arvates vägagi ilus ja hästi kokku pandud. Selle eest peaks vist vanemaid tänama. Sandee hüppas üle viimase laine ning keeras end siis ringi, jalutades tagasi kuumale liivale. Märganud Samueliga kaasas olevat tüdrukut, naeratas ta talle õrnalt, tuues seega nähtavale enda armsad väikesed põselohukesed. Kuulnud mehe poolt esitatud küsimust, mis oli suunatud tema õele, langetas Dee enda pea justkui silmitseks ta enda varbaid, mis liiva sisse vajunud olid.