Kevadine päike

Nathan saatis naist silmadega ning jalutas siis ka ise sisse, kutsudes koera endaga kaasa. Sulgenud kõik klaasist uksed, istus ta köögi pukile, et naist oodata. Chica tatsas eemale enda joogitopsi juurde ja hakkas sealt lürpides vett jooma. Eks see ilm oli ka tema jaoks liiga palav.

Tara tuli trepist alla, kingad näpus. Jõudnud esimesele korrusele, kukutas ta jalanõud käest ja pani need jalga. "Valmis," sõnas naine naeratusega. "Ei tegelikult, võta palun külmikust üks pooleliitrine veepudel kaasa," meenus Tarale.

Kuulnud trepil naise samme, tõusis Nathan pukilt püsti. Reageerides Tara sõnadele, jalutas mees külmiku juurde ja võttis sealt ühe pooleliitrise veepudeli. Nate jalutas naise juurde ning ulatas pudeli temale. Ta oletas, et naisel on siis janu või siis tahtis ta selle igaksjuhuks kaasa võtta. Nate tõmbas ka endale jalanõud jalga ning pöördus siis naise poole. Asetanud käe ümber tema, astusid nad koos majast välja, lukustades kindlalt ukse. "Kas sul on nüüd ülikool täiesti läbi?" tundis Nate huvi, hakates pargi poole liikuma, mis ei olnud nende majast õnneks väga kaugel.

"Jah, nüüdseks on kõik. Ma sain paar eksamit enne õiget aega ära teha, tegin kuidagi ära, aga ma olin kindel, et ei suudaks paari kuu pärast seda enam teha, kuigi mul oleks ilmselt paremini läinud," seletas Tara. Naine pani enda käe omakorda ümber mehe, nii oli mõnus kõndida. "Aga kuidas tiimiga läheb?" tahtis Tara teada. Kas lahkhelid said lahendatud?

"Ma loodan, et sa said siiski piisavalt hästi hakkama," sõnas Nathan. See oli tegelikult hea uudis, et nüüd ülikool vähemalt neile rahu andis. Ei olnud vaja enam nende kodustetööde ja eksamitega vaeva näha. "Tiimiga läheb väga hästi. Üks mäng on veel ja kui selle võidame, siis hakkame osariikide vahel mängima ja on võimalus mõni kõrgem karikas koju tuua," seletas Nate naisele.

"Sama siin," lisas Tara omalt poolt. "Hmm...Ma tahaks mõnele mängule jälle tulla," rääkis naine. Talle meeldis Nathani tiimile kaasa elada, muidugi ka Nate'ile. Neiu ei saanud varem eriti palju korvpallist aru, kuid peale mehega kohtumist olid ta teadmised tunduvalt suuremad.

"Seda on hea kuulda," sõnas Nathan, vaadates naisele otsa. Tore, kui su abikaasa sinu tööd hindab ja leiab, et see on huvitav. Samas muidugi kui mängul halvasti läks, siis oli mõnikord mehel ikka päris halb tuju. Aga Tara oskab alati õigeid sõnu ritta seada, et tal parem tuju oleks. "Kohe kui mõni jälle kodusaalis tuleb, siis annan teada," lausus Nate.

"Jah, mingi nädal aega varem teata ära, sest siis saan kindlasti tulla. Lihtsalt mul sõbrad on viimasel ajal nii aktiivseks muutunud. Saad aru, Jamie kutsus mind ööklubisse, ta sai šoki osaliseks, kui ma rääkisin...J oli juba 100% kindel olnud, et meist ei tule midagi välja," rääkis neiu. Jamie oli Tara hea sõbranna 2-3 aastat tagasi, aga siis kolis Jamie ära ja suhted katkesid.

Nathan muigas ja viis pilgu tagasi teele, kuulates samas iga sõna, mida naine rääkis. "Ma vaatan, et neid inimesi on päris palju, kes ei arvanud, et me abielu või pereni välja jõuame," muigas mees, naerdes kergelt Jamie jutu peale. Nate ise küll nende suhtes kahelnud ei olnud. Okey, vahepeal olid neil seal küll mõned ameerikamäed, aga nüüd on kõik suurepärane. Nathan ei muudaks nende suhtes midagi. "Ju nad ei tea siis meid nii hästi, kui nad arvavad," kehitas mees õlgu.

"Su sõprade seas oli ka kahtlejaid?" uuris naine ja peatus hetkeks ja sulges korraks silmad. Sügavalt hinganud, avas ta jälle silmad ja võttis veepudelist ühe lonksu. Pea käis hetkeks ringi, ilmselt polnud see midagi. Taral olid viimasel ajal tihemini sellised peapöörituse hetked.

"Mõni ikka oli küll jah. Kuigi nad ei olnud otseselt kahtlejad. Nad pigem leidsid, et abielu ei ole tänapäeval enam nii oluline ja, et me võiks ju niisama koos elada. Ei ole seda paberilipikut ja sõrmust vaja ju," lausus mees. Kui Tara seisma jäi, tegi seda ka Nate, silmitsedes naist ülima hoolivusega. "Kõnnime liiga kiiresti?" küsis Nathan. Nad võivad ju iga kell tempot maha võtta ja kui nad parki jõuavad, siis võivad ju kuskile pingi peale varju istuda.

"Ei, ei. Kõik on korras," oli naine kindel ja kõndis edasi. "Ma ei tea, sõrmus ja paber polegi nii tähtsad, aga see näitab ju pühendumist," arvas Tara. Ta ise arvas ka paar aastat tagasi, et abielu on iganenud asi, aga kui nad Nathaniga juba nii kaugele jõudsid, siis miks oodata?

Nathan jalutas naise kõrvale edasi, käsi endiselt ümber tema justkui näidates, et see naine kuulub temale. "Ja seda pühendumust ei leidu enam tänapäeval igas mehes. Mõni võib elulõpuni koos elada ilma, et nad abielluksid. Iga inimene peab leidma viisi, mis talle paremini sobib. Ju ma olen siis rohkem abielu inimene," muigas Nate. Abielu näitab seda, et sa oled andnud lubaduse olla selle ühe inimesega ükskõik, milline on olukord. See on pühendumus millegile.

"Ma armastan sind," lausus naine sõnad, mis tulid ilma ühegi kõhkluseta üle huulte. Ta ei suutnud kirjeldada seda tunnet paremini, mis ta sees valitses. Naine lootis, et nad on tulevikus ikka veel koos, ta oli näinud piisavalt abielusid lõhki minemas, viimasel ajal see tundus aina populaarsemaks muutuvat.

"Olekski viimane aeg mind armastama hakata. Vaata mitu kuud juba varsti abielus ja oleks natuke totter, kui ma üskinda sind armastaksin," lausus mees kerge muigega, vastates samas Tara sõnadele samaga, aga natuke teiste sõnadega. Nate oli enam kui kindel, et tema teeb kõik endast oleneva, et see kooselu sujuks. Pärast seda, kui Vanessa oli öelnud, et usub nende abielusse, on Nathan end palju kindlamalt tundud, sest kui juba inimesed väljastpoolt ütlevad, et see abielu püsib, siis see peab püsima.