Uudistamas

"Arhitektuuri," sõnas Sayer, "aga võimalik, et jätkan ka korvpalliga," lausus noormees õlgu kehitades, andes seega ka teada, et kuulub kooli korvpalli meeskonda ehk siis Raven'ite hulka. "Mis sulle endale meeldib teha? Nagu huvidena või nii?" uuris Roof, kui jutt juba selle peale läks. Kuna nad seisid endiselt paigal, siis viis noormees enda hallikasrohelised silmad tänavale ringi liikuma. Kas peaks tüdruku siis koju saatma või tahab ta veel linnas jalutada?

,,Mulle meeldib fotograafia, aga ma tegelen veel ka balletiga...seda juba päris pisikesest peale," vastas Annabel. Tänapäeval vist ei kohta väga selliseid tüdrukuid, kes balletiga tegelevad, aga Annabel armastas seda just selle pärast, et see on nii graatsiline ja ilus.

Hmm, fotograafia. See sõna seostus Sayeril nüüd alati ainult ühe inimesega ja see tõi tema näole sooja naeratuse. "Ma ei teagi Tree Hillis veel kedagi, kes balletiga tegeleks," tunnistas noormees. Siin linnas ei olnud tegelikult tantsimiseks erilisi võimalus. Kisakoor oli muidugi koolis, aga muid tantsustuudioid linnas ei olnud. Äkki oli kohalikus teatris oma balletitrupp? "Siis pead sa selles juba päris osav olema," muigas Rufus.

,,Ma ei oska oma osavust hinnata, aga ma tean, et armastan seda," ütles Annabel. Kes ikka tänapäeval balletiga viitsiks tegelda? Samas peab neiu harjutamiseks iga päev linnast välja sõitma, et minna lähimasse stuudiosse harjutama, sest kisakoori ei soovinud ta kuuluda.

"Noh, kui asi meeldib, siis on kõik okey," sõnas Sayer kergelt õlge kehitades, "aga kuhu sa siis nüüd suunduda soovid - koju või linnapeale?" uuris noormees, vaadates tüdrukule vastust ootavalt otsa.

,,Ühest linnatuurist ei ütleks ma ära," vastas Annabel. Päris palju oli, mida meelde jätta, ja ehk saadab Sayer ta siis koju ka, kui tüdruk üksi minna ei oska? Huvitav, kas kõik kohalikud on nii toredad ja sõbralikud?

"Kas sa sillani juba jõudsid?" uuris Sayer. Siis teab, kuhu kanti türukut juhatada. Ega nad tervet linna nagu nii läbi käia ei jõua. Päevas ei ole nii palju tunde, et seda teha. "Keskväljaku nägid sa vast juba ära ja koolimaja ka ilmselt, kui sul paberid sisse viidud. Ja ka ookean. Westside'is on põhiliselt väga head söögikohad, siis CD Alley muidugi, kust sa võid tõesti igasugu muusikat leida ja siis veel Book nook, kus leidub igasugu uuemaid ja vanemaid raamatuid," seletas Sayer, jäädes siis tüdrukut silmitsema.

,,Sillani ei ole veel jõudnud," vastas Annabel. Koolimajas tuuri ta tegema ei hakanud, käis kõigest kantseleis, et paberid ära viia. Keskväljaku oli tüdruk samuti ära näinud, paistab, et seal on hea sõpradega kohtuda või niisama nillida. Tüdruk märkas, kuidas Sayer teda vaatab. Selles pilgus oli midagi seletamatut. ,,Mis Westside'i söögikohtades siis head süüa antakse?" uuris Annabel.

"Need on enamasti pereärid. Pagaritooted on kindlasti seal suurepärased. Ja kindlasti ei tohi ära unustada Port City Javat, mis on sama hea kui Starbucks. Kõige kuulsam kohvik on muidugi Karen's Cafe. Kui sa oled siin nii kaua elanud kui mina, siis tead sa lõpuks täpselt, millises kohvikus, mida tellida," muigas Sayer, "aga liigume siis edasi, ma üritan sulle enamus Eastside'i tähtsamaid kohti ära näidata," pakkus Rufus, vaadates hetkeks tüdrukule otsa, hakates siis edasi liikuma.

,,Ma peaks kunagi neisse Westside'i söögikohtadesse sööma minema, kui sa neist nii hästi räägid," lausus Annabel ja järgnes Rufusele. ,,No paistab, et sa tead seda linna kui viit sõrme oma käel, kuigi Eastside on nagu rohkem minu rajoon või nii," muigas tüdru.

"Kindlasti pead," sõnas Sayer koheselt, kui tüdruk oli enda lause lõpetanud. "Ma olen siin väiksest peale elanud ja ütleme nii, et ma lähen hommikul majast välja ja lähen õhtul hilja sinna tagasi. Seega enamus enda elust olen siin igal pool tänavatel veetnud ja ma tõesti tunnen selles linnas iga nurgatagust," täpsustas Sayer samuti kergelt muiates.

,,Siis ehk näitad mulle ka kõige salajasemaid kohti?" arvas Annabel. Nii lihtne oleks ju, kui ka tema seda linna nii hästi tunneks, aga kuna ta on uus, võtab see kindlasti aega. Mida Sayer üldse teeb, kui ta vara lahkub kodust ja õhtul hilja sinna tagasi läheb?

"Eastside'is ei ole väga 'salajasi' kohti. Westside'is võib neid juba rohkem leida," sõnas Sayer, ületades tee ning keerates uude tänavasse. "Siin on meie kino, kus on tavaliselt filmid, mis on juba ammu arvutis kättesaadavad. Seal on Spring Street Gallery, kus on enamasti kunstinäitused. Tänava lõpus on kuulus Hiltoni hotell ja kui hotelli juurest vasakule keerata, leiad end meie ööklubi - TRIC - juurest," seletas Rufus.

,,Aga milline sinu kõige lemmikum koht on?" küsis Annabel, kui oli näinud neid kohti, mida Sayer talle näitas. Siin on tõesti palju vaadata, aga sellegipoolest oli see tuur iseenesest ju vahva. Siis ei eksi Annabel teinekord ära, kui vaja kuhugi minna.

"Ma arvan, et Rivercourt ja Green Poison Bar, aga need mõlemad jäävad teisele poole jõge. Rivercourt kujutab endast jõeäärset korvpalliväljakut ja GPB on mu töökoht. Üks baar, kuhu noored tüdrukud ei peaks üksi tulema. Seal saab endale tätoveeringut ka teha kui soovi on," seletas Sayer, jalutades tüdruku kõrvale aina mööda tänavat edasi.