Dalai laama.

'Kallis' see sõna kõlas endiselt Scoti suust hästi ja kleepis Vanessa näole õrna naeratuse, kuid see kustus peagi, kui Scotler enda keti tema suunas ulatas. Kas ta peab kohe praegu enda otsuse tegema? Huvitav, kas Scott homme ka mäletab, mida ta siin kõik kokku rääkis? Äkki see oli lihtsalt purjus tüübi jutt? Ness võttis keti vastu, kuid ei pannud seda endale kaela. "Ma tahan näha, kas sa homme ka veel samamoodi mõtled," lausus Vanessa õrna naeratusega. "Ma ei luba sulle veel midagi," lisas ta juurde.

Scotleri näol olev naeratus oli suurem, kui kunagi varem. ''Ma räägin seda kõike niikaua kuni sa seda kuulata soovid.'' Sõnas ta vaikselt, kui tüdruku põsele musi surus, ning seejärel oma käed ta külgedele sättis. ''Niikaua, kuni sa seda kuulata suudad.'' Oli ta täiesti veendunud, et enam ei seisa Robi mittekunagi nende kahe vahel. Scott oli saanud mis ta tahtis, ning nüüd pidi ta andma Nessale ka seda mida ta tahtis. Oma käe Nessa juustesse libistanud suudles ta neidis viimaks korralikult. Täiesti tema enda Ness, taas. Nüüd oli kõik jälle mehe enda teha.

Robert sisenes klubisse umbes pool tundi peale Vanessat. Ta andis enda mantli riidehoidu, sisenedes seejärel rahvast täis saali. Klubides pole mees käinud juba aastaid. See pole eriti tema teema. Psühholoog seisis minuteid baari juures, otsides rahva seast tuttavat nägu. Õnneks ta teadis umbes, mis Vanessal seljas on, mis tõttu tema leidmine oli natukene kergem. Märganud aga, kellega ta koos on, kadus naeratus kiirelt. Lükanud ennast seinast eemale, kõndis ta neidiseni. Ta köhatas kergelt.

outfit

Vanessa andus Scoti suudlusele ning suudles teda kergelt vastu. Tajunud korraga, et ta on siiski endiselt suhtes Robertiga ja see läheb kirja petmisena, tahtis ta eemale tõmbuda, kuid samal hetkel kuulis ta enda seljataga Roberti köhatust. Fuck. Ness viis enda pruunid silmad Scotilt Robbiele ning astus mitu sammu eemale. "Robbie, see ei ole nii nagu se paistab. Ma võin seletada...," lausus Ness tüüpilised sõnad, mida iga naine selles olukorras automaatselt ütleks.

Ness vastas, ning see oli põhiline. Kuulnud mida Ness Robile ütles muigas mees õrnalt, kuid mitte väga nähtavalt. Ta siiski suutis oma näojooni veel talitseda. ''Luba tal seletada,'' viis mees oma silmad Robile - ta pidi ju olema mõistev, et Nessi omale saada, ning ausaltöeldes huvitas teda äärmiselt see seletus. Noh naine - silmad kinnitas ka Scotler Nessale, kui käed rinnale ristas, ning end õhku täis tõmbas.

Robert ei vastanud Vanessa sõnade peale midagi. Las ta siis seletab, seda põhjendust või seletust tahaks mees küll kuulda. Käed teksade taskusse pannud, püsisid psühholoogi rohelised silmad ainiti Nessal. Ta ei saanud keelata Vanessal enda sõpradega või tuttavatega läbikäimist, aga on teatud inimesed, kelle seltskonnas ei tahaks Rob naist näha. Scott on üks selline tüüp. Küllap ta ei usalda teda, sest psühholoog teab, mis valu ta on Vanessale põhjustanud. Robertil kulus nii palju aega, et Nessa terveks ravida sellest valust, ning ta ei taha, et naine peaks uuesti selle läbi elama.

Vanessa vaatas mõlemale mehele otsa ning pigistas tugevalt ketti, mis endiselt tema käes oli. Mida ta nüüd ütlema pidi? Hetkel oleks ta ükskõik, mida andnud, et keegi teda sealt päästaks. Ta oli vääga sitas olukorras kui aus olla. "See oli viga ja seda ei oleks tohtinud juhtuda. Scott teadis, et ma olen nüüd sinuga ja ta teadis ka täpselt, mida teha, et ma teeksin seda, mida ma tegin. Aga ma ei saa ka öelda, et see on ainult tema süü," sõnas Nessa kogeledes ja enda pilku rahval hoides, et mitte kummalegi neist otsa vaadata.

Scotleri silmad olid liikumatult neidisel, kuid ta oli valmis juba oma suud avama, kui see vajalikuks peaks osutuma- ''Sellel pole vahet kes milles süüdi on. Sa oleksid seda nii või naa varem näinud - Ness ja mina oleme kokku loodud. Sina ajasid teda taga juba siis, kui me alles siin õppisime, nüüd tekkis sul võimalus ainult hetkeks seda suurepärast naisterahvast tunda. Ma saan ta tagasi, ma olen nõus tegema kõike, et ta minuga õnnelik jälle olla saaks. Ja sina ei seisa meie vahel - pole kunagi seisnudki.'' Nii nüüd oli tundeline Scott ka Roberti ees seisnud. Pshh, oma käsi liigutanud surus ta need taskutesse, ning vaatas veel korra Nessa suunas. ''Kui sa oled tark, siis sa ei keela tal olla õnnelik ainult oma kinnisidee pärast. Ja selleks õnneks olen ilmselgelt mina, mitte sina Robert.'' Astus ta oma sõnade kinnitamiseks ühe sammu Roberti suunas jäädes nii tema ja Vanessa vahele - kui oma silmad kindlalt kutile kinnitas.

Robert maigutas vaevumärgatavalt suud ning isegi turtsatas Scotti sõnade peale. "Teie kokkusobivust märkasin ma tõesti, eriti veel viis aastat tagasi, kui Vanessa oli minu patsient. Tema õnne oli tõesti väga näha, eriti veel nende pisarate tagant," lausus mees üsnagi külmalt, jälgides nüüd Vanessa asemel Scotti. "Ma ei keela talle õnne, aga ma tahan kindel olla, et tema valik ei kahjusta kuidagi teda ennast. Sina küll selleks eriti ei sobi," ütles ta ausalt välja. Psühholoog poleks pettunud, kui Vannessa valiks kellegi teise, aga ta oleks vägagi vihane, kui ta valiks Scotti, sest ta teab, mida ta on naisele teinud.

Vanessa kuulas mõlemat meest, tajudes nende vahelist pinget, mis aina kasvas. Tema enda süda tegi rallit ja tal ei olnud enam õrna aimugi, kumb neist see õige või õigem peaks olema. Ta teadis vaid, et nad mõlemad hoolivad temast ja ei taha temast nii kergelt loobuda. Kui Robert tõstis esile viie aasta taguseid sündmusi, tõmbus Nessa pingesse ja saatis mehele küsiva ja kergelt anuva pilgu.[/i]

Scott kuulas Robertit, ning mudis vaikselt oma sõrmi. ''Tuleb ütlema äpardunud psühholoog, kes oma imala jutuga kõigil südame pahaks ajab.'' Hingas Scott uuesti kiirelt sisse. ''Ja sa tahad väita, et minul oli lihtne lahkuda? See pole üleüldsegi sinu asi, ning ma ei saa aru mida sa topid end siia vahele kuhu sa absoluutselt ei kõlba.'' Lisas Scott veel vaikselt juurde, ning surus käed rusikatesse. ''Ükski normaalne mees ei hakka psühholoogiks. Ja sinul pole õrna aimugi, kui palju olen ma nõus ära andma, et see imeline naine minu kõrval püsiks - seega pane oma suu kinni ja kao minema siit linnast. See pole sinu jaoks.'' Liikus Scott ähvardavalt lähemale endast vanemale Robertile. ''Sind ei hoia siin linnas mitte miski kinni - sul pole siin mittekedagi.'' Teatas ta veel rahulikult, ning puuris samaaegselt Roberti silmasid.

Robert seisis rahulikult paigal ning kuulas Scotti sõnu. Osad lasi ta kõrvust mööda, teiste peale sai ta aga pahaseks. "Kõik, mis puudutab Vanessat, on minu asi. Mind ei huvita, mis olid sinu põhjused kuus aastat tagasi, aga küllap ei osanud sa tookord ega ka nüüd hinnata tema tõelist väärtust. Sa oled lihtsalt üks järjekordne poisikene, kes ei tea, mida ta elult tahab," säilitas psühholoog enda rahuliku oleku. Tema närviajamiseks on tõesti rohkemat vaja.

Scotleri näole ilmus lai naeratus, mis seal püsis ja ilmselt ei kavatsenudki ära kaduda. ''Sinule ei pea ma nüüd küll seletama mida mina tahan või mida mina ei taha. Mine ja istuta omale bonsai, üksikutel inimestel olevate nendega lõbusam. Veelparem, ma lasen sulle terve kasvuhoone neid saata.'' Jätkus ka Scottil närvi edasi rahulikult rääkida. Tegelikkuses oleks ta tahtnud selle nässaka vaeseomaks peksta ja siis Nessiga pulmareisile parvetada. Üsna võimas plaan võimis. ''Pealegi Ness, miks sa talle midagi üldse seletama pead? Või ei vääri ma su usaldust kallis?'' Keeras kutt oma silmad korraks Nessale, ning naeratas talle nüüdseks juba palju korralikumalt, kui oli seda teinud Robile.

Vanessa astus Scoti selja tagant välja, jäädes kahe mehe kõrvale seisma, "lõpeta, Scott!" sõnas naine teravalt, "ja sina ka Robert," suunas ta enda puurivad silmad mehele. "Ma ei luba kellelgi enda sõprade, veel vähem mehega, niimoodi rääkida! Pealegi, Scott, sa oled täis. Mine parem koju ja maga ennast kaineks," soovitas Ness, heites kiire pilgu tüübile, kes hetk tagasi oli temas äratanud jälle ülesse need tunded, mida ta nii kiivalt maha tahtis salata.

Scott keeras oma pead koos Nessa liikumisega, ning nüüd ei olnud tal enam võimalust ainult Robertit jälgida. ''Mina pean koju minema, sest ma olen joonud? Ja tema võib siin rahumeeli su pea kärbseid täis ajada? Aitäh,'' silmitses ta mõne hetke neidist, ning lasi oma silmadel siis uuesti Robil maanduda. ''Sul veab, et ta sind nii kiivalt kaitseb. Tühi koht,'' surus Scott oma hambad kokku, ning keeras end näoga Nessi suunas. ''Mina pean tulema homme sulle selle tegelase juurde seda kõike uuesti rääkima? Kas sa ise ka aru saad, mida sa minult nõuad?'' Hingas ta kiirelt sisse, ning viis silmad siis lakke.