Uus kool - uus elu?

Stephen kehitas õlgu. "Naised on tavaliselt sellised. Kõik neid huvitab, aga endast nad rääkida ei taha. Aga mul on hea meel tõdeda, et sina oled teistsugune." Steph polnud kunagi kohanud mõnda tüdrukut, kellega tal kohe esimesel korral vestlus nii hästi sujuks. Kuigi üldiselt oli noormees jutukas, meeldis talle rohkem siiski kuulata kui ise rääkida. Stephen oli Samantha naeratusest lummatud. Kutt saatis ka temale ühe naeratuse, milles oli isegi natuke flirti. "Mina arvan täpselt sama. Ja kui aus olla, siis sinuga koos polegi vist võimalik igavust tunda," tunnistas noormees.

''Küll sa minuga ka igavust tunned, eriti veel, siis kui tuju halb.'' lausus neidis ning naeris vaikselt. Viimane kord kui ta tõsiselt tige oli, oli ta Jeremy peale vihane ja ütleme nii, et vennaraasuke pääses mõne päris mõnusa sinikaga. Itaalastel on ju selline keev veri, aga õnneks ainult korraks, sõimavad üksteisel näod äis ja siis lepivad praktiliselt kohe ka ära. '' Sa parem ära taha olla minu juures, kui ma vihastan. Muvend võib sulle rääkida mis temaga viimane kord juhtus.'' sõnas ta ning pidi taaskord naerma, meenutada neid vanu tülisi vennaga oli päris naljakas. '' Aga jah, üldiselt olen ma hea tujus, keegi pea väga suure sita kokku keerama, et mu tuju halvaks muuta.''

"Sa ei taha teada, milliseks mina muutun, kui mul halb tuju on. Ütleme nii, et on kaks võimalust. Ma kas ignoreerin kõiki või muutun vägivaldseks. Mingeid vahepealseid variante tavaliselt pole," rääkis Stephen. Kutt jäi mõneks ajaks vait ning vaatas Samanthale otsa. Huvitav, kas kõik naised Itaalias nii kuumad on? Kutt muigas selle mõtte peale, enne kui uuesti rääkima hakkas. "Aga milline su vend on?" uuris Steph. Samantha jutu järgi oli talle jäänud mulje, et tegemist peaks olema päris huvitava tüübiga.

''Minu puhul hakkavad asjad lendama.'' naeris Sammie. Viimane kord sai Jer puldiga ja mitte ühe vaid kahega. Kuulnud Stepheni küsimust, lausus ta uhkusega:'' Mu vend on äge, maailma parim vanem vend üldse. Kui mul mingi peohooaeg oli, siis ta jõlkus minuga igale poole kaasa ja vaatas, et minuga midagi halba ei juhtuks. Mitu korda ta isegi toimetus mu haiglasse, kuna mul oli alkohooli mürgitus.'''

Stephen muigas tüdruku viimase lause peale. Päris hoolitsev vend sel juhul, kui ta õel niimoodi sabas jõlgub. "Mind ka millegagi viskaksid?" küsis Steph naerdes. "Ma mõtlen... mida ma tegema peaksin, et sa mulle kallale tuleksid?" Kunagi ei teinud see halba, kui piirid olid paigas. Stephi huvitas see, kuidas ta peaks käituma, et mitte Sammiet välja vihastada. Kuigi samas ei saanud ta eitada, et metsikus on ligitõmbav.

''Oleneb millega sa hakkama saaksid, kui oleks ikka tõsiselt mida kokku keerand, siis äkki saaksid puldiga.'' lausus Sammie mõtteliselt ning hammustas õrnalt alahuulde. '' Aga õnneks minu viha pole pikk.'' lisas ta mõne hetke pärast ning vaatas õrna ´, tagasihoidliku naeratusega Stephi. Ta lihtsalt ei suutnud naeratust näolt pühkida.

"Ma siiski teen kõik endast oleneva, et sind mitte välja vihastada," muigas Stephen. Noormees ei tahtnud Samanthat õrritada. Eriti veel nüüd, kui neil kõik päris hästi klappivat tundus. "Mina pole samuti pika vihaga," lausus kutt ja pilgutas tüdrukule silma. "Ja seda ka, et... sul on ilus naeratus," lisas ta mõne hetke pärast.

''Tore.'' lausus tüdruk, kui Stephen ütles, et üritab kõike sitta vältida. Kuulnud noormehe komplimenti, lõid Samantha põsed hõõguma. Oi kus ta nüüd punastas nagu väike laps. Tundes, et põsed lõid tal hõõguma, üritas neidis neid varjata.

Stephen muigas, kui märkas, et Samantha punastab. Tüdruk tundus sellisena isegi veel armsam. Ja punastamisel on ka oma kindel tähendus. "Usu mind, see siin oli üks esimestest komplimentidest tänase päeva jooksul," ütles Steph muiates. "Neid tuleb kindlasti juurde." Nüüd peaks ilmselt Samantha taipama, kui palju ta juba Stephenile meeldis. Selle mõtte peale pilgutas kutt Sammiele silma.

Oh jummel, Sammie on nii päeva lõpuks punane kui tomat. Natuke ennast kogunud, viis ta pilgu tagasi Stephenile. '' Ma tänan.'' lausus ta kergelt kõhklevalt, endal ikka see armas naeratus näol.

"Pole tänu väärt. Tõsiselt ka," lausus Stephen. Ilusatele tüdrukutele kulusid komplimendid alati ära. Kutt vaatas ikka veel lummatult Sammiet ega saanud temalt pilku. See naeratus avaldas talle päris suurt mõju. "Tegelikult see pole üldse aus, et sa nii armas oled," lausus poiss muiates.

Rebecca vaatas Stephenit ning naeris vaikselt. '' Vabandust, aga see pole enam minu teha.'' lausus ta ning vaatas noormeest suurte süütute silmadega. '' Ilu on vaataja silmis.'' lisas ta mõne hetke pärast. Sammie ise ka ei saanud veel päris täpselt aru, mis ta peas toimus, aga midagi seal toimus, selles oli ta kindel. Muidu poleks see naeratus ta näol nii tihti.

"Ega ei ole vist jah," nõustus Stephen. Ka tema näol püsis endiselt naeratus. Mis tal üldse viga oli? Kutt ei mäletanudki, millal ta viimati nii palju naeratanud oli. Ilmselgelt hakkas miski juba tema tervet mõistust mõjutama. "Missugused mehed sinu arvates ilusad on? Nagu sellised, kes sulle meeldivad?" küsis Stephen lõpuks, kuna ei suutnud enam oma uudishimu talitseda.

'' Mulle meeldivad sellise bad boy lookiga kutid. Ma ei vaata eriti välimust tegelt, ma pean tähtsaks inimese sisemist ilu. Muidugi välimineilu võiks ka ilus olla, aga kui teda pole õnnistatud sellega, siis pole midagi teha. '' lausus ta ning heitis pilgu korraks ümbrusele. Kino oli vist nende eest ära jooksnud kuhugile, sest seda ikka veel ei paistnud. '' Aga millised tüdrukud sulle meeldivad?''

Stephen muigas. "Või siis pahapoisid..." Sellised lähevad enamikele naistest peale, kuid Stephil polnud õrna aimugi, kas tema võiks kellelegi pahapoisina tunduda. Eks see ole ikka igaühe enda otsustada. Samantha küsimuse peale ilmus Stepheni huulile kaval muie. "Ega mul erilisi nõudeid polegi. Piisab sellest, et mul oleks temaga piisavalt palju ühist. Muidu on ju raske inimesega suhelda. Kena välimus on ainult boonuseks."