Let's Rock the World!

OT: Kaks vana Ravenit. Kaks.

Järjekordne hot pidu Brittany juures? Otseloomulikult kutsuti kohale ka Scotler ja Richard, kes olid valmis tütarlapse korterit oma swaggeriga uputama. Ilma nendeta lihtsalt ei saanud pidu nimetada PEOKS. That's how it was, is and will be. Jah, kutid olid endale selga tõmmanud vanad head oldskool kossujakid, mis nägid nende seljas kuumad välja, nagu alati. Viimaks tänu Scotleri isandale korterisse jõudnud, manas Richard ette magusa muige. Pleissi oli juba korralikult rahvast kohale voolanud ning ka ilusaid tsikke oli küllaga. Nii juba läheb. ''Kolmanda blondiini? Ma võtan parem kõik,'' lausus ta siis, põgusa naeru saatel semulikult vennase selga patsutades. Varsti kadus aga Scotler kuhugi rahvamassi sisse ära ning R märkas, et too oli Brittany embusesse vajunud. Hea töö, Scott, hea töö. Richard liikus läbi peoliste kööginurga poole, vinnas end ühele pukile istuma ja haaras laualt lahtise pudeli rummi. Siis märkas ta aga emast Davidsit, mispeale kerkis R'i huulile kaval naeratus. ''Grets,'' kostus mehe suust, kui ta pukilt uuesti maha hüppas, tütarlapse juurde liikus ning naiskat siis embas. ''Lapsehoidja?'' küsis ta siis lõbustatult muheledes.

"Sinu vastu suudan ma ju alati 'kena' olla," muigas tüdruk, minnes tantsuga kaasa. Ja see tõste ei olnud kohe kindlasti siia mõeldud, sest Britt ehmatas ikka korralikult ja tõi kuuldavale ühe plikaliku kiljatuse. Aga jah, Scott had some moves. Ja see pani ka tüdruku mõnusalt tantsima.

Silmadega Freddie kusagilt tabanud oli Scott kindel, et siin on ka Grets, ning kui Grets on siin ei ole Richardist elulooma. Kuid kes kurat teab, need kaks olid ju juba kooliajal sellist peitusemängu armastanud et hoia ja keela. Pshhhh, siiski Scott tundis end praegu hästi, ning muu polnud oluline. Korvpallur pühendas end tantsuga Brittanyle, ning keerutas end täpselt nii nagu ta vajalikuks pidas. Nemad olid siin siiski see vanem generatsioon.

Nessa tantsupartnerid olid nüüd juba oma sada korda vahetunud, sest rahvast oli nii palju, et kõik tantsisid praktiliselt kõigiga ja see oli mõnus. Kogu korter oli nagu üks suur ühtne rahvamass. Vanessa kuulis suurepäraselt kui Scott enda kohalolekust kõigile teada andis, kuid tal ei olnud plaaniski temaga vabatahtlikult rääkida. Tüüp oli lubanud eile tema juurde tulla ja nii ta siis tuligi....Alles nad said jälle kokku ja juba suutis ta Nessale pettumuse valmistada.

Grets oli just jõudnud selle ilusa valge kööginurgani, kui kuskilt oma nime kuulis ning järgmisel hetkel juba Richardit kallistas. Muidugi, Scott oli ju maininud, et nad mõlemad tagasi olid... Ning ta ei olnud Tyleriga veel kuskil tänaval kokku jooksnud. "Wau," kostus neidise huulilt aga kui ta kutist veidi eemaldus ning pilgu tema pealaest jalatallani viis. Scoti tundis ta ilmselgelt igas kohas ja igal kellaajal ära, kuid Riks oli küll veidi muutunud. Grettel poleks teda ise esimese pilguga ilmselt äragi tundnud. "Freddie või Scoti?" muigas Grets aga vastuseks kui kaks sammu lauani liikus ning seal endale paar jooki kokku segas. Tegelikult ei olnud ta ilmselgelt kumbagi siin valvamas, kuid... noh... ta lihtsalt pidi nii vastama, eks. "Ja miks ma sind alles nüüd näen, mitte kolme päeva eest kui te tegelikult kohale jõudsite?" pöördus Grets aga uuesti pisikese naeratuse saatel Tyleri poole kui oma joogikese valmis sai ning lõbustatud pilgu kuti silmile viis. Yeah, tegelikult ei olnud nad viis aastat tagasi nii suured buddyd, et Riks esimese asjana tema uksetaha oleks pidanud tulema, kuid... See ei tähendanud, et Grets teda selle mittetegemises süüdistada ei võinud, eks.

Kui üks laul teisega vaheldus, pööras tüdruk enda pilgu Scotile, "ma ei tea, kuidas sinuga on, aga ma lähen otsin endale midagi juua," sõnas Brittany, sest erinevalt mehest oli tema juba pikemat aega tantsinud. Pealegi oli ta Sayeri kuskile ära kaotanud. Ups. Ta keeras Scotlerile selja ning kadus rahvamassi. Sealt tee läbi leidnud, haaras ta laualt endale uue siidri, kuigi tema joomiskiiruse juures ei olnud see väga hea mõte. Purgi lahti teinud, tatsas ta köögi poole tagasi.

Justtäpselt oli seda silmas pidanud ka Scott, kes oma eelmise õllepurgi ära oli vist visanud. Ah mis vahet sellel on. Kiirelt hüpelnud oli ta rahvamassi seest suutnud leebet teha, ning nüüd peatusid ta silmad sellel juuksepahmakal, mis ta seal ringi liikus. Õrnalt alahuulde hammustanud kontrollis ta telefonist kiirelt eilse logi järgi, ning veendus siis, et tal on äärmiselt hea vabandus olemas. ''Ma nüüd rööviks selle neiu sult.'' Teatas ta kiirelt kutile kellega Vanessa tantsinud oli, ning juba järgmisel hetkel oli ta kuti käte vahel. ''Ma saatsin sulle eile messi, said selle ikka kätte? Mul tuli üks asi vahele ja ma tõesti ei leidnud sobivat aega, öösel oleks mu tulek äärmiselt imelik olnud. Seega ma lihtsalt saatsin sulle messi, et teinekord.'' Seletas ta kõik kiirelt ära, ning avas siis purgi, mis ta enne laualt võtnud oli. ''Ega ma su eilset päeva tuksi ei keeranud?'' Silmitses ta neidu.

"Et siis...." hakkas tüdruk juba protestima kui Scott tema tantsupartneri minema saatis. Ilmselgelt ei julgenud too tüübile midagi vastu ka öelda ja kadus kuskile rahva hulka. Vanessa asetas enda käed rinnale risti ning silmitses altkulmu meest enda ees. "In fact, ei ma ei saanud seda kätte. Vähemalt ma loodan, et sul oli siis lõbus," lausus Nessa manades näole kõige säravama naeratuse, mis ta suutis. "Ära esita küsimusi, mis sind nagu nii ei huvita," sõnas naine kõige tavalisemal häälel, krabades ühe kapi nurga pealt endale tekiila pudeli, millest suure lonksu võttis ja selle kerge grimassiga enda kurgust alla valas.

Scott kortsutas tungivalt kulmusid, kui lihtsalt seisatas. ''Ma ei jätnud tulemata, et semudega paar õlli teha, ma jätsin tulemata sest ma ei saanud tulla.'' Protesteeris ta vastu- ''Alkohol ei tee seda asja kergemaks, ning mind huvitab. Ausalt, sa isegi ei anna võimalust mulle ju. Üks väikene pettumus, mille tagamaid sa ei tea, ja jälle paned sa mu sinna listi, kus on need idiootidest kutid, kes vaid voodi tahavad saada.'' Pööritas Scott oma silmi. ''Misiganes, tahad siis arva nii - mina isiklikult tean, et ma ei ole enam selline - vähemalt sinuga mitte. Kui sina seda uskuda ei suuda on see sinu enda rida. Anna andeks, et ma su partneri minema ajasin - ta tuleb kohe tagasi.'' Teatas kutt kiirelt, ning keeras siis Nessale selja. Otsinud selle kuti uuesti üles tegi ta talle hirmus kiirelt selgeks, et Ness ootab teda tagasi. Järgmisel momendil maandus Scotler aga köögis oma hingesugulastele sõnagi ütlemata. Istunud lauale jäi ta enda tossuääri vaatlema, kui õllepurki tühjendas. Fuck it, naised ja nende soovid.

Gretteli embamisega ühele poole saanud, eemaldus ka Richard pisut, et tsikile hindav pilk peale visata. Daaayum. ''W a u, tõesti..'' kostus tema suust tunnustava vilina saatel. Huuuh, look at this body.. Mitte, et ta juba kooliajal füüsilistelt teistest tsikkidest arenenum poleks olnud, aga nüüd oli tegu n a i s e, mitte enam tütarlapsega. Ei noh.. kena, kena. Ennast mugavalt seljaga vastu lauda toetanud, lasi ta silmadel Gretteli peal puhata. ''Sorry 'bout that. Mul oli tegemist. Agaa.. igatsesid mind?'' küsis ta siis kavala muige saatel ning rüüpas siis seda rummi-asjandust. Mm.. päris hästi mekkis see tundmatu kraam. ''Rääkides aga lapsehoidjast, siis Scotlerile peaks tõesti ühe sellise sebima,'' lausus Richie vaikselt irvitades, kuid kust hundist räägid.. Järgmisel hetkel istus lauale Scott isiklikult, silmis vägagi mitte fuck-yeah-let's-party ilme. ''Jälle?!'' ohkas R hetkeks pilgu vennasele parkides ning kõmmutas siis rummist järjekordsed lonksud. No tõesti.. fuck you, naised. Või vähemalt sellised, kes Scotleri tuju rikkuda oskasid. ''Gretsike, mul on au teatada, et sa oled kõige normaalsem tüdruk meie suhtlusringkonnas. Ja auhinnaks on.. brofist,'' lausus ta siis ruska Gretteli poole välja sirutades, viitsimata selle Nessa-Scotleri draama pärast kaasa masetseda.

Vanessa silmitses enda lakitud varbaid, kuulates samal ajal Scotti. Mehe sõnade taustal asetas ta pudeli tagasi kapile, tõstes enda pruunid silmad aeglaselt mehele tagasi. Ta tahtis uskuda, et ta on muutunud, aga ta lihtsalt ei suutnud minevikust lahti öelda. Ja jällegi tuiskas noormees minema ennem, kui ta midagi öelda jõudis. Kohale tulnud tantsupartneri, kes ei saanud ilmselt vaeseke millestki aru, saatis ta jälle minema, jalutades elutuppa, kus diivanile maha istus ja endale uue rummikoola segas. Istunud seal mõned minutid, ajas ta end uue hooga püsti ja tatsas lägi korteri suunda, kuhu Scott kadunud oli. Märganud seal ka Gretsi ja Rickyt, jäi ta seisma, tegemata välja Ricky poolt tulevast kommentaarist. Hammustanud õrnalt alahuulde, jalutas ta neile lähemale, "hey," tervitas ta neid väikese naeratusega, jäädes Scoti ette seisma, toetades klaasi lauale, teadmata, mida ta ütlema või tegema peaks. See publik ei tulnud ka just kasuks. Ülima ettevaatlikuse ja kahtlusega asetas ta enda käed mehe põlvedele. "Ma ei arva sinust nii nagu sa arvad, et ma arvan ja ma andsin sulle võimaluse, sa lihtsalt ei tulnud kohale. Aga me võime uued plaanid teha...kui sa tahad?" sõnas Ness vaikselt, peaaegu sosinal, viies enda pruunid silmad Scotile.

Grettel naeris kergelt ning võttis oma koksist paar lonksu, kuni ta pilk siis kööki sisse sadanud Scotil peatus. Duh, et ta neid kõiki igatses, eriti nüüd kui ta ise ka Tree Hill'is tagasi oli... Ning see praegune olukord meenutas vägagi mõnd vana keskaaegset pidu. Ja keskaajast rääkides, siis... "Vanessa?" kerkisid Gretsi kulmud veidi, kui ta pilk vaikivalt Scotilt Tylerile liikus, kelle 'jälle'st talle täiesti piisas. Nad olid kolm päeva kõik siin kohas tagasi ja olukord oli t ä i e l i k deja vu, täpselt samad inimesed täpselt samade probleemidega. Kuigi tegelikult oli see Gretteli arvates üsna armas, et Scotil vähemalt üks naine oli, kellest ta kogu aja lugu on pidanud ja kelle vastu tal obviously ikkaveel mingidki tunded on, mitte nagu... terve ülejäänud maailma tšikkide puhul. "I feel so honored," ilmus Gretsi huulile taas naeratus, kui ta Tylerikesele brofisti andis ning siis pilgu Scotile viis. "Kas sinu-" alustas tüdruk kui siis Vanessa kohale ilmus ning nad intimate-talki tegema hakkasid. Khm, selge. Peaks vist minema tõmbama?

Scott tahtis juba midagi teravat Rickyle öelda, kuid too oli nagu alati täiesti aus. ''Yea, seda sa oled Gretsu.'' Tuli pomin üle kuti huulte, kui kööki Ness sisse sadas. Scott pööritas vaid oma silmi, kui ta neidise käsi oma põlvedel tundis. Niipalju siis sõprusest. ''Anna mulle oma kehtiv number ja ma võtan ühendust.'' Sõnas ta täiesti ükskõikselt Nessale otsa vaadates, kui oma telefoni taskust välja õngitses. ''Ma helistan sulle homme ja me läheme välja, nagu sõbrad.'' Sõnas ta üsnagi äratuntava pahuruse noodiga. Yea, esimene tüdruk kellega ta semmis, ning ka käis. Ning nüüd on sõbrapiir. Not gonna happen'. ''Kui sa seda tahad,'' viis noormees oma silmad Nessa pruunidele silmadele, mida ta tõesti igatsenud oli, kuid mille tunnistamine üsna valus laks oli. Rüübanud lonksu oma õllest kerkisid kuti kulmud. ''Teie kaks,'' viis ta silmad Gretsule ja Rickyle, kes ilmselt ära minna plaanisid. ''Me läheme homme neljakesi bowlingusse - get it?!?'' Oli see pigem hädakisa, kui palve, mis kostus käsu vormis oleva teatena. Tahad oma sõprust siis saad selle, Scotleri silmad olid Nessal - reaalsus ongi valus.

Siiski parem kui mitte midagi. Nessa võttis kuti mobiili enda kätte ning sisestas sinna enda numbri, tõstes enda pilgu telefoni ekraanilt, kuuldes seda kurikuulsat 'nagu sõbrad' sõna paari. Ilmselgelt tahtis Scott midagi enamat, aga V oli arvamusel, et on parem kui nad alustavad sõbra tasandilt. Vanessa vaikis ning suunas enda pilgu Gretsile ja Rickyle, kui Scott nad bowlingusse kutsus. Kui nii siis nii....Ulatanud mobiili kutile tagasi, haaras ta laualt enda kokteili, "have fun then," soovitas ta Scotile ja kadus rahva sisse, otsides ülesse Sayeri ja Brittany, kellega ta koos pidutsemist jätkas.

Richardi muie laienes veelgi, kui ta tütarlapselt ühe numpsi brofisti sai. Normik. Siis ilmus nende ette aga eikusagilt Vanessa, keda Richard ei olnud juba vääga pikka aega näinud. Seda kööki tekkinud pundikest silmitsedes võis tõesti öelda, et good ol' memories. Deja vu möllas täitsa toredalt. ''Tsau,'' tervitas ta tütarlast, huulil õrn naeratus. Olgugi, et Richie oli hetk tagasi mõelnud midagi 'fuck Nessa' sarnast, ei osanud ta tsiki peale enam pahane olla, sest mees ei teadnud, mis nende kahe tuvikese vahel tegelikult toimus. Richie oleks hea meelega Nessalt ühe kallistuse nurunud, aga noh.. kuna need kaks olid oma Telenova-draamaga pisut hõivatud, oleks see lambine embamine pisut veidrana näinud. Las ta siis jääb. Richard otsustas igaksjuhuks laua vastast ära liikuda ning leidis oma koha Gretteli kõrval. Vennase kisamist kuulnud, noogutas Richie vaid õrnalt ning rüüpas pisut oma imejooki. Järgmisel hetkel oli Nessa aga jälle kadunud. What the hell?! Sellel tsikiital olid ilmselgelt mingid teleportimise võimed, sest nii kui Richard oma silmi korraks pilgutas, siis V lihtsalt kas oli seal või olnud. Mind=blown.