Cute couple in the cute night

"Miks ka mitte. Vähemalt kui ma kukkun, siis mitte üksinda," maigutas Daniel kavalalt suud, võttes Lizandra käest, hoides neidist tihedalt vastu enda külge. Polnud vaja, et tüdruk külma saaks ja pärast tema tõttu haigena voodis oleks. Teinud mõned liuged, suutis Dan endiselt püsti olla. Küllap ta polegi seda nii ära unustanud, nagu ta algul kartis.

"Aii, sind küll," vangutas Lizard naerdes enda pead, võttes poisi käest kinni ning uisutades tema kõrval sellises rahulikus, kuid siiski mõõdukas tempos. Hea, et aeg hiline oli. Tänu sellele oli jääl vähem rahvast ja oli mugavam sõita, kuigi jää ei olnud enam nii sile ja hea. "Noh, läheb küll ju. Tundub, et hirmul on suured silmad," sõnas Liz.

"Näed neid pisikesi jooni siin jääs, vot need on minu suured vaenlased, sest juhul kui uisutera satub sinna, siis on üsna suur võimalus ka kukkuda. Eriti veel hea tempo juures. Seega hirmul on suured, aga teravad silmad," lausus Nathan, tõstes enda pruunid silmad Lizardile, suul kerge naeratus. Daniel ei suutnud neidise lähedal olla tõsises või kurvas olekus. Tüdruku nägemine tõi tema suule naeratuse ja sinna ei saanud noormees midagi parata.

"Nii et sa siis kardad kukkuda jah," muigas Lizard. Temale oli see naljaks, sest ta oli lihtsalt nii palju uisutanud, et kukkumine kuulus juba asja juurde ja seega ei peljanud ta seda kõvat valget asja, mida me jääks kutsume. "Räägi mulle, kuidas sul tööl läks või kust iganes sa ka ei tulnud, siis sa ei mõtle ainult sellele, et sa püsti pead seisma," turtsatas Liz.

"Ma tulin garaažist. Mul on peaaegu Joe auto valmis. Vaja ainult veel mõned asjad külge monteerida ja valmis ta on üleandmiseks," muigas Daniel, liikudes sujuvalt üle jää, mis oli endiselt sellel hetkel tema suurim vaenlane. Iga vale liigutus võib põhjustada kukkumise ning kui kukkuda valesti, siis võivad tagajärjed olla valused. Seega jah - ta kartis kukkuda, sest see võis rikkuda kõik need plaanid, mis ta on pärastiseks teinud.

"Ma ei jõua sind vist sellepärast piisavalt tänada, et sa Joe auto korda tegid. See on talle tõesti oluline," sõnas Lizard. Veel enam oli ta imestunud, et noormees üldse ise selle peale tuli, et auto korda teha. Keegi ei palunud tal seda isegi teha.

"Pole vajagi. Sõpra tuleb hädas aidata ning Joe on minu sõber," lausus Daniel, pöörates enda tumedad silmad hetkeks Lizandrale, kuid peagi olid need uuesti kinnitunud jääle, püüdes vältida ohtlikke augukesi.

"Tead, ma arvasin, et Joe ei suuda kunagi aktsepteerida seda, et mina ja sina koos oleme, aga näed. Tundub, et sa isegi meeldid talle," lausus Lizard õlgu kehitades. Tegelikult oli pisut veider, et Daniel on reaalselt inimeselt elu võtnud ja Joe'l ei ole midagi selle vastu, et ta temaga on. Sayer'il oli lihtsalt hunnik pisikuritegusi ja tema talle ei meeldinud. Hmm...huvitav? "Kuigi viimasel ajal ei huvita teda vist üldse kellega ma kus käin. Ei tea, kas ta üldse on märganud, et ma kodus ei maga?" mõtiskles Liz valjul häälel.

Daniel noogutas kergelt, lausumata sõnakestki. Küllap Liz polnud kursis sellega, et Nathani kuriteoregistri täielikku ülevaadet pole Joe näinud. Noormees teadis, et Nate on seotud gängiga, mis teenib raha mitte kõige legaalsemate tehingutega, ning poisi elu tänavatel polnud kõige kergem. Kuid Joe ei teadnud midagi tapmisest ega paljudest teistest karistustest, mis Nathani hingel on. Küllap nii on ka parem ning asjad ei lähe just väga palju lihtsamaks järgmise poole aasta jooksul. "Ma olen kindel, et ta on seda märganud ja muretseb su pärast, isegi juhul kui ta teab, et ma hoian sul silma peal ja et sa enamus ajast minu juures veedad," naeratas Daniel hetkeks.

"Ta peaks hoopis enda pärast muretsema, sest mina olen küll pigem tema käekäigu pärast mures," sõnas Lizard ausalt. Joe lihtsalt ei olnud Joe ja see isegi hirmutas tüdrukut pisut. "Aga võibolla on sul õigus," kehitas näitsik enda õlgu ja naeratas poisile. Praegu ei olnud koht, kus seda arutada. Praegu oli ta poisiga ja tahtis seda nautida, ilma et ta enda venna pärast muret peaks tundma, sest sellega tegelas ta praktiliselt kõik muud tunnid kui ta poisist eraldi oli ja kuskile üksi sattus.

"Kui sa soovid, siis ma võin temaga homme rääkida," pakkus Daniel välja, pöörates enda pruunid silmad Lizardile, keda ta vaatama jäi. Tookord oli Joe teda kuulanud ja aidanud nii mõnegi probleemiga, nüüd oleks õige aeg vastuteeneks. Ühtlasi saaks ta poisile ka tema auto üle anda.

"Tegelikult oleks see sinust kena," sõnas Lizard. Võibolla ongi Joe'l vaja kuulda mõne teise noormehe poolset arvamust või midagi. Ei tea, äkki aitab. Tüdruk hingas sügavalt välja, "mis ma küll ilma sinuta teeksin," sõnas ta naeratades. Jamh, mis ta küll teeks?

"Seega ma käin sealt siis homme õhtupoolikul läbi. Selleks ajaks peaks auto ka valmis olema. Kaua ma ikka hoian seda enda garaažis," muigas Daniel, sasides hetkeks õrnalt Lizandra juukseid, mis olid pehmed, kohevad ja lõhnasid magusalt. "Ilmselt mängiksid pereema, kes on kohe hullumise piiril," kehitas Dan õlgu, suul endiselt lõbus muie.

"Ilmselt küll," noogutas Liz kerge grimassiga, hakates naerma kui noormees tema juukseid sasima hakkas. Jamh, kõigile meeldis vist tema juukseid talvel sassi ajada. Siis on nad ju mõnusalt elektrittäis ka. "Muideks, ma lendan kevadvaheajal vanemate juurde New Yorki. Ma loodan, et sul selle vastu midagi ei ole," otustas Lizard selle Danielile teatavaks teha. See tähendas küll tervet nädalat ilma selle imelise poisita, aga ta tõesti tahtis seda teha.

Daniel oli Lizie otsuse peale üllatunud, aga samas õnnelik. Neidis pole kunagi enda vanemaid tundnud ning nüüd anti talle see võimalus. Vähemalt tüdruk kasutab seda. Juhul kui Danielil oleks selline võimalus, siis ta keelduks. Kakskümmend aastat on noormees pidanud üksi hakkama saama, nii tänavatel, lastekodus kui ka mujal, kohe kindlalt pole tal vaja neid inimesi siis kui viimaks kõik on rööpasse läinud. "Miks peaks mul midagi selle vastu olema?" kergitas Nathan kulme, jälgides küsivalt neidist.