Cute couple in the cute night

Väljas oli talvele kohaselt hämar ning keskväljakut valgustasid, vaid inglaslikud tänavavalgustid, mis andsid platsile kergelt romantilise valguse. Seda muidugi ka sellepärast, et taevast sadas alla õrna laia lund. Sellel talvel ei kavatsegi taevas end vist kinni keerata. Kell oli pool kaheksa ja Tree Hilli keskväljakul olid enamasti vaid noored, kes veel teed koju ei olnud leidnud. Enamus neist veetsid niisama toredat aega seltskonnaga, osad vaatasid uisutamist ja osad reaalselt uisutasid. Liz pidi kohe-kohe saama üheks nendest viimastest ehk siis uisutajatest. Ta istus pingil ja sidus endale jalga vanu iluuiske, mis tal juba ei tea, mis ajast olemas olid. Liz oli kunagi nende jaoks korralikult raha säästnud, et need endale soetada ja nüüd ei kavatsenud ta neid kunagi vist ära visata. Saanud mõlemad uisud mugavalt jalga, libistas ta taskust välja mobiili, et helistada Danielile, kes lubas temaga tänase õhtu veeta. Kuigi nad veetsid niigi peaaegu iga võimaliku hetke koos. Lizza oli isegi viimasel ajal hakanud pigem noormehe juures ööbima kui kodus, sest Joe ei viibinud ka enam kodus ja tüdrukule ei meeldinud tühjas korteris üksinda magada. Seega oli ta endale koha leidnud Nathani juures.

OT: Dannnnnu ;D

Nathani tumedad juuksed, mis polnud küll nii turris kui muidu, aga hoidsid sellegi poolest igasse ilmakaarde, olid kaetud kerge valge kihiga, mida noormees pidevalt ära pühkis. Tema seljas olev mantel, mille taskus Dan enda käsi soojendas, kuigi tal olid käes soojad sõrmikud. Tundnud õrna värinat enda pükste taskus, võttis Nate enda sõrmede vahele telefoni, mille ekraanil vilkus 'Lizard'. Lõbusal turtsatusel lükkas noormees klapi ülesse ning asetas telefoni kõrva äärde. "Ma kohe jõuan, kuigi minu arust on see siiski jube idee. Mina ja uisutamine ei kõla kuigi hästi, nii teoorias kui ka praktikas," lausus Daniel, jõudes Tree Hill Town Square äärde, otsides silmadega tuttavat neidist, kelle ta kiirelt ka leidis. Vaiksel sammul pöördus ta Lizandra poole, jõudes temani üsna kiirelt.

Liz ootas kannatamatult kuni Dan viimaks kõnele vastas. "Ära vingu ja vea ennast parem kohale. Ma külmun ära siia varsti," vastas tüdruk halastamatult. Nad võivad seal ju nii kaua olla kuni noormees otsustab, et ta rohkem ei soovi. Siis võivad nad kuskile sooja kohvikusse pugeda või siis noormehe juurde minna. Liz lülitas kõne kinni kui Daniel tema juurde jõudis. Tõusnud pingilt püsti, oli ta tunduvalt pikem kui tavaliselt, sest uisud andsid talle natuke pikkust juurde. Lizard kallistas noormeest ning kinkis talle ühe põsemusi. "Sa saad sellega hakkama," sosistas tüdruk, endal näol lõbus muie.

"Sa pole ainukene," jõudis Daniel telefonis Lizile veel vastata, sest tüdruk lõpetas kõne kui teda märkas. Emmanud jupatsit vastu, jättis noormees enda käed neidise alaseljale, jälgides Lizardi silmi. "Seda arvad sina. Ma viimati kandsin neid uiske umbes neli aastat tagasi, seega ma arvan, et jätan jää pigem proffidele," muigas Daniel, nõrksatades uiskude poole, mis oli ta pooltundi enne korterist väljumist enda kapist leidnud.

"Kas Daniel Nathan Stone tõesti kardab seda väikest õrna jääd?" narritas tüdruk poissi, hammustades mänglevalt enda alahuulde. Halb harjumus, millest pidi lahti saama. Kahjus ei näinud tüdruk sellega just eriti vaeva. "Tahad öelda, et ma ootasin sind selleks, et üksinda jääle ronida?" küsis Liz haavunult, manades enda näole armas kutsikanäo, töötas alati.

Danieli suust kostus vaikne naeruturtsakus. Üks noormehe kätest tõusis Liza pihalt, sasides õrnalt neidise juukseid. "Ma vihkan sind, kui sa seda nägu teed, sest sa tead väga hästi, et see mõjub iga kord," lausus ta vaikselt, käsi libisemas Liza põsele ning Nathan suudles teda seejärel õrnalt.

Lizzie naeris ja vaatas poisi pruunidesse silmadesse. Kui Nathani käsi tüdruku põsel peatus, kadus selle koha pealt just kui kogu külmus ning asendus kõrvetava soojusega, mis üle tema kogu keha levis. Suudlus oli sellele kõigele veel nagu kirss tordile, muutes Lizardi põlved nõrgaks. Kui Danieli teine käsi ei oleks tema pihal püsinud, oleks näitsikul ilmselt raskusi püsti seismisega. "Ma armastan sind," sõnas Liz kui suudluse hetkeks lõpetas, et vaid need kolm sõna noormehele sosistada.

Danieli käsi püsis kindlalt Lizandra pihal, hoides teda enda vastu, kartes just kui tüdrukut kaotada kui selle ära võtab. "Mina sind ka," lausus Nathan need kolm sõna, mis sageli otsustavad paljude elu suuna. Küllap ka tema oma.

Need kolm sõna kõlasid lihtsalt nii hästi, et tüdruk jättis nende heli endale mällu. Liz ei tahtnudki enam poisi käte vahelt ära minna, aga nad olid siiski uisutama tulnud või vähemalt tüdruk oli. "Me peaks nüüd jääle kobima," lausus Lizard, tegemata samas ainsatki liigutust selleks, et paigalt liikuda. Daniel pidi endale veel uisud ka jalga siduma, "kuigi nii on ka mõnus," muigas Lizzie.

Daniel suu kumerdus kergeks naeratuseks. Käega, mis lebas õrnalt neidise kaelal, lükkas ta Lizi silme eest juuksesalgu, puhkudes vaikselt sooja õhku tema näole. "Me võime hiljem jätkata sealt, kus meil pooleli jäi. Minu juures, jagame ühte sooja pleedi, sööme šokolaadi ning naudime ilusat õhtut?" kergitas Daniel enda kulmu, jälgides vankumatul pilgul Lizandrat.

"See kõlab hästi," noogutas tüdruk, lastes vastumeelselt kätel noormehe ümbert alla vajuda, "mulle meeldib sinu juures," tunnistas tüdruk. Äragata üles koos Danieliga ja minna magama koos Danieliga. See oli lihtsalt nii hea tunne. Kui Joe varsti normaalseks ei hakka, siis kolib Liz lihtsalt poisi juurde sisse ja kõik. "Seo endale siis need uisud jalga ja vaatama kui hull sa siis tegelikult oled," muigas tüdruk.

"Tore, sest mulle meeldib kui sa minu juures oled," tunnistas Daniel samuti avameelselt, libistades käe neidise kaelalt tema õlale ning astudes seejärel mõned sammud eemale, et vahetada enda saapad uiskude vastu. "Ma arvan, et nii hull, et see ei vääri isegi mitte vaatamist," muigas noormees, tõustes püsti. Vähemalt tasakaalutunnetus on tal alles.

Lizard naeratas noormehe lause peale, sest see kõlas nagu Daniel oleks talle andnud rohelise tule enda juurde kolimise suhtes. "Ole nüüd. Natuke eneseusku peab ikka olema," oli tüdruk kindel, võttes poisi käest kinni ning jalutades liuvälja juurde, kus avas piirde ukse, mis nad jääle viis. Liz astus jääle ning tundis end väga hästi. Talle oli alati uisutamine meeldinud. See tekitas nii vaba tunde.

Daniel ei saa vist sama öelda uisutamise kohta. Tema oskused sellel alal on väga kesised. Nathanil poleks tõesti selle vastu midagi, kui Liz tema juurde sisse koliks. Korter on alati olnud noormehe jaoks lihtsalt koht, kus ta magab, sööb, veedab õhtul kaks-kolm tundi. Aga viimased päevad on pannud ta mõtlema enda korterist just kui kodust, kus sind alati keegi ootab ja kus sa ise kedagi koju ootad. Lizandra käib siiski ju koolis veel ning Daniel nokitseb gängi kõrvalt garaažis Joe auto kallal, mis on peagi nagu uus. Neidise järel astus ka Nathan jääle. Sellili ta õnneks veel ei kukkunud.

Lizard hoidis enda silmad kindlalt noormehel, et olla valmis selleks kui ta kukkuma peaks. Kuigi ei tea, mida temasugune väike nääpsuke tüdruk ikka teha saaks. Ilmselt lihtsalt vaadata ja küsida, kas kõik on korras. Prsh. "Tahad kätt?" küsis Liz, sirutades enda käe välja. Oli inimesi, kes said paremini hakkama, kui oli kellelegi toetuda ja oli neid kellele meeldis ise pusida.