Valentine's Day Masquerade

Joseph kuulas noorte vestlust. "Jason, ma arvan, et Sierra on oma arvamuse juba väga kindlalt öelnud," lausus Joe. Melody ei tohtinud jälle masendusse langeda, sest...Siis polnud tal endal ka enam eluisu. Sierrast oli saanud üks inimene, kes suutis noormehe elus päiksepaistet hoida. Jason oli...Jason. Niipalju, kui talle Sierra rääkis, keeras Jason mingi jama kokku.

Endiselt Joe'd ignoreerides, haaras Jason õrnalt Sierra käest, tõmmates ta tagasi enda juurde. "Palun, ainult paar minutit ja siis sa ei näe mind enam," lausus noormees, vaadates neidisele silma. Kui näitsik tahab, siis Jason ei tüüta teda enam, ei enne lõpetamist ega ka peale. Aga ta tahtis lihtsalt hetkel paari minutit.

"Sa kuulsid, mis Joe ütles," lausus tüdruk ennem kui Jason ta enda juurde tagasi tõmbas. Sierra vaatas talle üllatunult otsa ning vabastas enda käe noormehe haardest. "Fine!" sõnas tüdruk ärritatult. Talle ei meeldinud, et poiss teda jõuga enda poole oli tõmmanud. "Joe, anna mulle mõned minutid," lausus Mel, vaadates õrna naratusega noormehele otsa. Keeranud end ringi võttis ta Jasoni käe alt kinni ja jautas eemale, "ma ei hakka sinuga tantsima, ma annan sulle viis minutit rääkimiseks," sõnas Sierra jäädes seisma ühes saali nurgas, kus oli vähem inimesi. Astunud poisi ette, jäi ta talle küsivalt otsa vaatama.

Jason järgnes Sierrale hämarasse nurka, jäädes neidist silmitsema, kui viimane tema ette seisma jäi. Pikalt jälgis noormees neidise tumedaid silmi, ennem kui midagi ütles. "See kiri, mis ma sulle andsin, see polnud päris tõsi. Ma ei tahtnud sulle haiget teha, aga ennem kui sa mind täielikult hukka mõistad ja igasse auku saadad, siis kuula mind ära," lausus noormees vaikselt, võttes maski eest ja selle endale pintsaku taskusse pannas. Nii oli tõe rääkimine talle lihtsam. "Sa oled vist ainukene inimene, kellele ma seda ütlen, aga igastahes selle kolme aasta jooksul ei osale ma ainult õppes. Peale esimest 7 kuud saadetakse mind Afganistani luureteenistusse ning ma ei taha sulle haiget teha, nii oma ära olekuga kui ka juhul kui minuga peaks midagi juhtuma. Ma tahtsin sind kaitsta selle teadmatuse ees, millega ma olen võidelnud pikalt, ma tahtsin, et sa elaksid oma elu, ega mõtleks mulle kui kahurilihale, kes on teisel pool maakera. Ma ei tahtnud sind segade nendesse jamadesse, kuhu ma võin sattuda," ohkas Jason vaikselt. That sounded like shit. Miks peab jääma sõnadest puudu, kui on vaja väljandada enda mõtteid ja tundeid?

Joe ei uskunud enda silmi, kui Jason lihtsalt ei võtnud vastust kuulda. "Jah, mida iganes," lausus noormees ja lahkus ballisaalist. Noormees leidis endale istumise ühel pingil varjatumas kohas. Seal oli hea, keegi ei tulnud segama.

"Ma kuulan," lubas tüdruk natuke leebemal toonil, kuid seal oli siiski sees tõrksust ja ärritust. Järgides noormehe eeskuju eemaldas tüdruk ka enda maski, jättes selle enda sõrmede vahele. Nii oli palju parem. Tema pruunid silmad kinnitusid noormehe näole samal ajal kui tema kõrvad püüdsid kinni iga heli ja sõna, mis noormees kuuldavale tõi. Mel justkui kartis, et magab muidu midagi veel maha. Kuid kuulnud sõna - Afganistan tundis ta, kuidas tema jalad pehmeks tahtsid muutuda ja kõik ümbritsev sulas kokku üheks suureks sumisevaks koguks. Ta aju püüdis kinni vaid üksikud sõnad ja need kõik tiirlesid tema peas, leidmata teed välja. Sierra astus sammu tagasi, et mitte kogu selle info raskuse all kokku vajuda. Tema käed libisesid tema punastesse juustesse ja tema pilk oli suunatud maha, samal ajal kui ta ise üritas rahulikumalt hingata. "Jason....kuidas sa saad nii isekas olla ja sellist infot ainult enesele hoida. Aga Jessica? Sinu vanemad? Kas sa ei leia, et neil on õigus teada?" sõnas Sierra viimaks kui oli end pisut kogunud. Tõstnud enda pea taas ülesse, astus ta poisile lähemale ja jäi tema ette seisma. "Ära mängi nagu asi oleks selles, et sa ei taha mulle haiget teha. Sa oled seda juba nende paari nädala jooksul korralikult teinud. Sa tegid seda kõike ainult enda jaoks. Et sinul oleks kergem lahkuda, et sinul oleks eemal kergem olla, teades et siin ei ole kedagi, kellega sa seotud oled. Sa oled lihtsalt üks hirmul poisike, kes ei tea, mida ta elult tahab ja selle asemel, et see välja uurida, peidad sa ennast lihtsalt sõjaväe taha. Sa lükkad endast eemale selle ühe inimese, kes näeb sind sellisena nagu sa oled ja on valmis sind armastama üks kõik mis....sa oled argpüks, Jason. Sa ei ole kunagi olnud võimeline tegelema tagajärgedega, lastes enda parimal sõbral pigem vangi minna kui temaga koos end ülesse anda," lausus Melody, vaadates poisile otse silmadesse. Sõnad lihtsalt voolasid temast välja ennem kui ta neid vormidagi jõudis. Ta armastas seda inimest siin vaatamata sellele kõigele, aga see üks inimene siin ei olnud võimeline armastama, võimelin end siduma...

Jasoni rohelised silmad jälgisid ainiti Sierrat, kuulates tähelepanelikult neid sõnu, mis rääkisid seda tõde, mida noormees pole julgenud tunnistada. Küllap ta oli tõesti argpüks ja keegi, kes ei tea midagi oma tulevikuga teha. "Ma ei eita neid sõnu, mis sa mulle ütlesid. Aga sa ei saa öelda, et ma hoolin vaid iseendast, sest on ka keegi, kes on minu jaoks tähtsam kui minu oma saatus, elu," sõnas Jason vaikselt, püüdes jääda rahulikuks, samas kui tema sees möllas selline torm. Ta astus sammukese Sierrale lähemale, vaadates sügavale Sierra tumedadesse silmadesse. Ühe käe neidise kaelale libistanud, kummardus ta tüdrukule lähemale ja suudles teda õrnalt. Seekord oli ta enda tunnetes kindel ning pani need ka sellesse suudlusesse.

"Sellisel juhul ei ole sa käitunud nii, et ma näeksin nagu sa hooliksid kellestki teisest peale enda. Sa ei saa mitte midagi öelda või teha, et ma sinu juurde tagasi tuleksin või sinu sõnu usuksin...." katkes tüdruku lause kui Jason tema kohale kummardus ja teda suudles. Sierra teadis, et ei saa selle vastu. See sulatas ühe korraga kõik seinad, mis ta poisi vastu ülesse oli püüdnud ehitada. Nad tulid lihtsalt kolinal alla, ".....peale selle," sõnas tüdruk vaikselt ehmunul toonil kui suudluse lõpetas ja poisist mitu sammu eemale astus.

Jason avas enda silmad peale suudluse lõppu ning lasi Sierrast lahti, kui tüdruk mõned sammud tagasi astus. Ta jälgis üürikese teda ning noogutas kergelt. "Ma olen püüdnud sind eemale hoida, et sind kaitsta selle valu ees, mida ma suudan inimestes põhjustada, aga sind ma ei suuda. Iga kord kui ma olen su ohutusse kaugusesse lükanud, leian ma sind uuesti enda eest. Ma ei taha sulle haiget teha, aga samas ma ei taha sust ka lahti lasta," lausus Jason vaikselt, langetades enda lause lõpus pea. "Vähemalt nüüd sa tead, mida ma tunne, ning sul on vaba voli mind eemale lükata. Ma ei süüdistaks sind selles," lisas noormees sosinal, tõstes uuesti enda pilgu ja jälgides Sierra silmi.

Sierra kuulas Jasonit, üritades tema sõnu mõista ja asetada end tema olukorda. "Ma saan sinust aru ja ma tean, mis sind ees ootab. Aga sa pead mõistma, et ainuke viis kuidas sa mulle haiget teed on see kui sa mind eemale lükkad," lausus Mel vaikselt, otsides noormehe silmi, et end talle lähemana tunda. "Sa tead, et ma armastan sind! Sa ei saa seda valikut minule lükata. Ütle mulle üht, kas sa oled valmis end kellegiga siduma?" esitas tüdruk noormehele küsimuse, mis ilmselt pidi paika panema selle, kuidas nad edaspidi suhtlevad....kui üldse.

Jason ei suutnud enda silmi kuidagi Sierra omadelt ära pöörata. Ta just kui uppus neisse, otsides nende põhjast tõde, mida ta ise ei teadnud. Kuulnud neidise sõnu, ärkas Tommie hetkelisest unenäost, vangutades endamisi pead. See tüdruk on tema ajud täitsa pehmeks teinud. Näitsiku küsimuse peale ei osanud ta midagi vastata. Üks osa temas karjus valjult JAH ning teine osa meenutas talle Afganistani ning kui suur on tegelikult võimalus tal surra seal. Miks peab otsuste langetamine olema nii keeruline? "Sa oled minu jaoks kõige tähtsam isik, " sõnas Jason vaikselt, võttes Sierra käe enda sõrmede vahele, jälgides seda hetkeks, ennem kui pilgu uuesti näitsiku silmadele tõstis, "sinu jaoks olen ma valmis kõigeks. Ma ei tahtnud sulle tõesti haiget teha ning kui sa suudad mulle andestada need lollused ... ainukene, kellega ma oleks nõus end siduma oleksid sina," lausus mees veelgi vaiksemalt, hoides enda pilku ainiti Sierral, just kui kartes, et ühe ainsa silmapilgu ajal viimane kaob.

Tundus nagu seal saali nurgas oleks olnud vaid nemad kaks ühes eraldi mullis. Kõik, mis Sierra kuulis oli noormehe hääl, oodates hirmuga vastust enda küsimusele. Tema teadis, mida tunneb ja tahab. Jason oli see, kes pidi selle lõpetama lihtsalt ühe sõnaga, kas Jah või Ei. Melody lasi noormehel enda käe võtta, silmitsedes neid kahte koos. Kuulnud noormehe viimaseid sõnu, pidi ta kiirelt silmi pilgutama, et hoiduda pisaratest, mis tema silmanurgast voolama tahtsida hakata. Seekord mitte valust, vaid kergendusest ja õnnest. Sierra astus poisile lähemale ning kallistas teda, hoides temast kõvasti kinni. "Sa ei saa seda suudlust ega neid sõnu tagasi võtta, seega ma loodan, et sa tõesti mõtleid neid," lausus Melody, hoides endiselt poisi ümbert kinni, aga vaadates talle otsa.

Jason embas neidist kindlalt vastu, toetades enda lõua hetkeks tema pealaele. Näitsiku sõnade peale pöördusid mehe rohelised silmad tüdrukule, jälgides tähelepanelikult tema silmi. Ta naeratas õrnalt. "Mul pole mõtteski neid sõnu tagasi võtta, veel vähem seda suudlust - see oli liiga hea," lausus Jas vaikselt, kummardades veidikene tüdrukule lähemale, et tema silmi saaks korralikult vaadata. Kas on tõesti võimalik, et lõpuks on nende vahel kõik korras? "Aga ma kardan, et minu viis minutit on nüüd täis ja sa kuulasid mu ka ära, seega võid sa enda partneri üles leida ja teda edasi kiusata," sõnas Tommie lõbusamal muigel, lükates parema käe nimetissõrmega juuksasalgu neidise näolt tema kõrva taha.

"Oli küll jah. Sa oled hea suudleja," lausus tüdruk ning tõusis natuke kõrgemale, et endale veel üks suudlus röövida, mis oli sama magus nagu eelmine. Või isegi parem, sest nüüd oli temas kindlus ja rahulolu. Torm oli justkui möödunud ja kõik tärkas taas. "Tommie!" lausus Mel etteheitvalt. "Joe ja mina? Ta teab sinu ja minu kohta. Ja ta mõistaks kui ma tahaksin nüüd sinuga tantsida. Pealegi on õhtu veel noor ja mul on aega enda partneriga veel tegeleda. Muideks...sa pead minuga nüüd sinna ülesse sviiti noortepeole ka tulema," andis Sierra teada.

Jason maigutas rahulolevalt suud, jälgides Sierra silmi. Kui tüdruk tõusis kõrgemalt järgmiseks suudluseks, põimis noormees enda käed ümber neidise alaselja, hoides teda kindlalt enda vastas. Tema suudlus oli enesekindel, aga samas õrn, just kui Sierra oleks tehtud kristallist, mis võib iga puudutusega katki minna. "Sa tead, et mulle ei meeldi, kui mulle Tommie öeldakse, aga sinu suust kõlab see täitsa hästi," muigas ta, pea kergelt viltu ja jälgides neidise näojooni. "Kas tõesti? Tema pilk räägib küll hoopis midagi muud," kergitas Jas kulme.