Books are always fun

"Ei, igav meil ei hakanud," lausus Joe naeratades. Õhtu tipp oli ilmselt see, kui Lizza üritas siniste haiglasussidega nukuteatrit teha. Paljud ei teadnud, et Lizza nii lõbus inimene oli, kuid ta avas end lähedastele.

"Tead, mul on siiralt hea meel, et me siin täna kokku sattusime," tunnistas Sierra naeratusega, mis tõi nähtavale tema valged hambad. Tüdruk peab varsti kooli minema ja siis on tal hea, kui tal juba natuke tuttavaid on. "Kuule, sa mängid endiselt korvpalli, eks? Kuna teil järgmine mäng on?" meenus korraga Melodyle, kunagi oli ta ikka iga mängu vaatamas käinud.

"Tunded on siis vastastikused," lausus Joseph naeratusega. Ta igatses vestlusi Sierraga, sest Joe'le näitas ta juba varem enda tõelist, sügavamat poolt. "Mängin küll, aga ma ei usu, et ma saan minna järgmisele," lausus Joe ja tõstis enda kipsis käe natuke kõrgemale.

"Oh, muidugi," sõnas Sierra endale käega otsmikule lüües ning samal ajal enda üle naerdes. "Vabandust. Aga kas sa kaasa elama ei taha siis minna? Sinu meeskond siiski," meelitas tüdruk, saates Joe'le kavala pilgu. Olekski keegi, kes saaks teda meeskonnaga tuttavaks teha. Aastaga võib siiski koosseis päris korralikult muutuda.

"Kaasa elama lähen ikka. Pean treeneri käest uurima, millal täpselt järgmine mäng on. Ma loodan, et Nathan mind maha ei löö," muigas Joe. Treener rääkis, et nad peavad enda tervist korras hoidma, meeskonda alt vedada on nõme. Ja nüüd...Õnneks oli treener normaalne inimene, sai ikka vast aru.

Sierra muigas. Jah, treeneritega jutuajamised ei ole vist kunagi sportlaste lemmiktegevused, eriti kui see puudutab vigastusi. "Siis võta mind ka kaasa ja vii mind kooli võistkonnaga kurssi. Ma pean siiski teistega samale lainele saama. Kuidas teil muidu läinud on? Jõuate riiklikele ka?" uuris Mel huvitatult. Ta oli juba aasta tagasi hoolega korvpallimänge vaatamas käinud. See on siiski osa koolivaimust.

"Ma võin sind rahvale tutvustada. Ma ei tea, kas sa olid siis siin, kui Nathan tuli. Ta on üsna noor treener, mõned neiud õhkavad ta järele," muigas Joseph. Nüüd oli õpetaja vist kihlatud. "Meil on...Koostöö vajab veel harjutamist. Võik paremini minna, aga selles on ainult meid süüdistada. Me ise oleme põikpäised, treener teeb endast kõik võimaliku," rääkis noormees.

"Nathani nimi mulle küll tuttav ette ei tule, aga sinu sõnade järgi tundub ta hea treener olevat," arvas Sierra kui oli hetke vaikinud, et noormehe sõnu seedida. "Koostöö..." mõtiskles Mel, "mis teil siis lahti on ikka East vs West või mingid tüdrukutedraamad?" uuris tüdruk uudishimulikult. Meeskonnas, kus on kõik poisid võis igasugu huvitavaid kokkupõrkeid tulla.

Joe noogutas. Oligi hea treener. Sai vähemalt noortest aru. "Noo...Tegelikult oli mul paar-kolm kuud tagasi kokkupõrge mõlema pärast. Ma rääkisin ühe Easti tüdrukuga TRIC'is. Flirtisin natuke," muigas Joseph. "Ma ei teadnud, et ta muu tiimikaaslasega käib, kes juhtus ka Eastist pärit olema. Too nolk ütles paar halba sõna Westi tüdrukute kohta ja...Ma kaotasin enesevalitsuse. C'mon, ma ei saanud lasta tal sellega pääseda, džentelmen my ass," turtsatas mees.

Ka Sierra suul väreles õrn muie, mis asendus peagi turtsatusega. "Ma ei pea vist küsima kumb peale jäi?" naeris tüdruk lõbusalt. Üldjuhul hakkasid ikka Eastid tülinorima, aga see, kes võitis oli ikka West. Eks neil ole rohkem praktikat selles vallas. "Aga tegelikult on natuke kahju, et noored kõik omavahel läbi ei saa," tunnistas näitsik.

"Ei pea...," nõustus Joseph ja vaikis. Täpselt, East alustas ja West lõpetas. See oli juba reegliks saamas. "Jah, tegelikult...Tegelikult ma ei lähe nendele kunagi esimesena midagi ütlema...Aga ma ei lase neil enda suure ego ja ülbusega pääseda," üritas Joseph kaklust põhjendada.

"Vaatamata sellele, et ma ise Eastsider olen, pean ma tunnistama, et meil on tõesti natuke liiga suur ego ja ülbust kuhjaga üle," tunnistas Sierra kindlalt, "eks me oleme kõik ära hellitatud rikkurite võsukesed, kes on harjunud kõike saama," kehitas tüdruk enda õlgu. Ta oli ise täpselt samasugune, ennem kui tal mõistus pähe tuli ja ta mõistis, et see kõik on väga vale.

"Ma tunnen sind, Sierra. Ma tean ka seda, et sa tegid seda näitemänguks," lausus Joe vaikselt. Kui ta sai Sierraga kahekesi olla, oli neiu täiesti ümbervahetatud. Ja raha...Joe oskas väiksest peale raha hinnata või õigemini tööd, mida raha eest tehti. Ta ei nõudnud endale kalleid mänguasju. Pealegi, ta lapsepõlv lõigati väga kiirelt ära.

"Mnjah...eks me kõik taha kuskile kuuluda ja mina tõin selle ohvriks iseenda," lausus Sierra, viies pilgu mõneks hetkeks enda ette lauale nagu oleks sinna kirjutatud midagi eriti olulist. "Ma elaksin paremameelega puruvaeselt Westis kui ülirikkalt Eastis. Eastside'il on kõik nii.....võlts?" sõnas Melody vaadates õrna naeratusega Joe'le otsa. Poiss oli üks esimesi inimesi, kellega ta teiselt poolt silda esmalt tutvus ja kes ei hinnanud teda tema mineviku vigade järgi.

"Usu mind, vaesus pole üldse nii tore," mainis Joseph. Ta oli kõike seda tundnud enda nahal. Need meeletud töötunnid, et korter korda teha. Muidugi olid Joe'l ja Lizziel väikesed toetussummad riigi poolt, aga need polnud just kõige märkimisväärsemad. Abiks olid ikka. Joseph ei hakanud Sierrat seetõttu eelarvamustega hindama, sest...Sest ta ise vihkas seda. Kuidas arvati, et Joseph kuulub kindlasti jõuku, kohtleb naisi kui objekte, müüb narkot ja peksab inimesi läbi. Prsh.