During the ball 'cause we are sooo Losers

Jason vangutas endamisi pead, lülitades ipodi välja ning toppides selle tagasi enda teksade tagumisse taskusse. See närvilisus süvenes ning enne igat tegu kaalus Jas pikalt, kas see on ikka mõistlik. Ta ei tahtnud teha midagi valesti ega tahtnud samas ka valet muljet jätta. "Jah," lausus Jas, pannes viimase vahvli taldrikule ning viies selle lauale. Tema silmad tõusid uuesti Sierrale.

Sierra libistas end ühele toolidest ning täitis mõlemad klaasid mahlaga. Hetk hiljem lebas ka tema taldrikul üks vahvel, millele ta pani kondenspiima. Ta hakkas juba vahvlit sööma kui tundis endal taas Jasoni pilku. Langetanud vahvli tagasi taldrikusse, vaatas ta noormehele vastu. "Jah?" sõnas Mel kerge kulmukergitusega.

Jason avas suu, et küsida eilse õhtu kohta, kuid raputas siis kergelt pead, "Ei midagi," lausus noormees kergel naeratusel, võttes samuti laua taga istet. Tõstnud enda taldrikule ühe vahvli, valas ta sinna peale šokolaadi, asudes seda vaikselt sööma. Jasonil on vähem kui pool aastat, ennem kui ta kolmeks või isegi enamaks aastaks minema viiakse siit. Ta peab olema kindel. "Sierra... see, mis eile õhtul oli... kas see oli tõsi?" tõstis Jason enda rohelised silmad taldrikult neidisele.

Sierra raputas enda pead ning võttis vahvlist ühe mõnus ampsu, nautides kondenspiima magusat maitset. Jasoni küsimus tuli talle aga suure üllatusena. Ah, et nüüd ta siis reageerib? "Sa mõtled mina avaldamas sulle kõiki enda tundeid ja sina jätkates nagu ma oleksin sulle ilmast rääkinud?" küsis Mel kui oli vahvli alla neelanud ning enda pruunid silmad Jasonile kinnitanud. "Jah, see oli tõsi."

Jason pigistas kahvlit enda peos, nii et tema sõrmenukid muutusid valgeks. "See polnud nii," lausus ta vaikselt, võttes väikese tüki vahvlist, seda kiirelt mäludes, kuid lükkas peagi taldriku endast eemale. Ennist magusa kattega vahel oli muutnud kibedaks.

"Minu arvates oli see täpselt nii," sõnas Sierra, rõhutades sõna 'täpselt'. Ta silmitses hetke noormeest, kuid jätkas siis enda vahvli söömisega. Head isu, huh? Mel ei teadnudki, kas ta oli poisi peale pahane või hoopis pettunud. Igastahes üritas ta säilitada enda rahulikkuse.

"Sa eksid," lausus Jason vaikselt. Tõmmanud taldriku tagasi enda ette, sõi noormees enda alles jäänud vahvli ära, tõustes püsti ning pannes taldriku koos kahvliga kraanikaussi. Tal polnud enam isu. "Ma olin sinusse armunud ning ma tahtsin sulle enda tunnetest rääkida, aga kui ma siia jõudsin siis sa olid juba läinud. Ei sõnakestki, ei ühtegi teadet - lihtsalt tõmbasid uttu," sõnas Jas vaikselt, toetades ennast vastu kappi, silmad jälgimas enda peegeldust kapiukse klaasilt.

Sierra sõi vaikides enda vahvli lõpuni ning tühjendas enda klaasi, pilk pidevalt Jasonit seiramas, kuni too kraanikausi juurde seisma jäi. Asetanud käed rinnale risti, ootas ta, mida poisil öelda on. Kuid kui ta seda viimaks kuulis, oleks ta tahtnud kisada või kedagi heameelega lüüa. "Ma rääkisin sulle eile õhtul, miks ma läksin. Ma mõtlesin, et sa said minust aru," lausus Mel õrnalt, "sa ütlesid, et sa 'olid' minusse armunud. Seega mitte enam?" küsis Sierra peaaegu murduval häälel. Ta neelatas tugevalt, et mitte pisaraid valama hakata.

"Aga ma ei teadnud seda toona, või mis? Ma tundsin ennast reedetuna. Kõik muutus hetkega ning ma ei suutnud sellest muutusest kinni haarata. Ma jäin just kui ulpima tundmatule merele, oodates, et keegi mind sealt peale korjaks või kuni ma vajun aeglaselt põhja," lausus Jason vaikselt, hoides endiselt silmi peegeldusel. Tüdruku ootamatu lahkumine tõesti murdis nooruki südame, terve see aeg ta kartis, et see oli tema süü, et tema tõukas neidise eemale.

"Ja mida see kõik tähendab?" küsis Sierra tõustes laua tagant püsti ning sammudes Jasoni juurde, kelle lähedal ta seisma jäi. "Kas sa armastad mind veel või ei? Ütle lihtsalt jah või ei," palus tüdruk. Ta tahtis kindlat vastust, mitte mingit ümber nurga rääkimist. Ta oli seda juba piisavalt enda elu jooksul kuulnud.

Pööranud enda rohelised silmad Sierrale, ohkas Jason vaikselt, vangutades kergelt pead. Noormees jälgis vaikides neidise tumedaid silmi, kus vaatas vastu lisaks tüdruku tunnetele ka Jasoni enda peegelpilt. Ta ei osanud midagi Sierra küsimuse peale vastata, mis iseenesest oli lihtne. Jah või ei? Teaks Jas ise ka sellele vastust. Ometigi ootamatult oli ta neidisele nii lähedal, üks Jasoni kätest oli ühel pool neidist ja teine tema põsel. Ning siis suudles Tommie Sierrat õrnalt, andes tüdrukule võimaluse taganeda.

Sierra ei suudelnud otseselt poissi vastu, aga ta ei tõmbunud ka eemale ennem kui oli kergelt Tommie suudlust tundnud ja selle justkui talletanud. "Kas see on jah või ei?" küsis Mel peaaegu sosinal, vaadates ülesse noormehe silmadesse. See oli ootamatu olnud, kuid tüdruk lootis, et see tähendab seda ühte vastust, mida tema igatses kuulda.

"Ma arvan, et sa tead seda," lausus Jason vaikselt, olles Sierrast vaid mõne sentimeetri kaugusel ning jälgides tüdruku tumedaid silmi. Noormehe käsi, mis ennist oli neidise põsel, lükkas tüdruku silme eest juuksesalgu tema kõrva taha, silitades samas õrnalt Sierra punaseid juukseid. Talle meeldis küll tumedapäine neidis rohkem, aga ta suudab leppida ka punapeaga. Inimene on siiski sama.

"Miks ei saa sa seda lihtsalt välja öelda?" küsis Sierra, lastes noormehel enda juukseid sättida. Tema silmad olid täielikus sidemes noormehe omadega ja ta lootis sealt midagi välja lugeda. Kas Jasonil oli tõesti nii raske enda tundeid avaldada või ta lihtsalt ei olnud neis siiski lõpuni kindel? Ettevaatlikult asetas Mel enda käed noormehe rindkerele.

"Võib-olla sellepärast, et ma pole enda tunnetes kindel," sõnas Jason vaikselt, tõmmates käe tagasi, kuid ta seisis endiselt neidisele nii lähedal, et tundis tema hingamist enda nahal. Tookord kui tüdruk lahkus, surus Jas need tunded alla ja püüdis neid kaotada, mis poole aastaga ka õnnestus, aga nüüd kui Sierra tagasi on, püüab süda neid kadunud tundeid leida, aga hetkel veel tulutult.