During the ball 'cause we are sooo Losers

Jason ohkas vaikselt, raputades kergelt pead. Nihutanud ennast tüdrukule lähemale, võttis ta õrnalt ka Sierra teise käe endale pihku. "Miski ei muuda minu suhtumist sinusse. Minu jaoks oled sa alati see tüdruk, kellega ma aasta tagasi õhtuti diivanil istusime ja naersime koos," lausus Jason vaikselt. Õrnalt lükkas ta juuksesalgu tüdruku näolt tema kõrva taha, puudutades samas neidise nahka.

"Tore ja las see jäädagi nii," sõnas Sierra, kui Jason tema juuksesalgu kõrva taha lükkas. "Kas sa tahaksid ööseks jääda?," küsis tüdruk, kohkudes hetk hiljem selle üle, kuidas see kõlada võis, "i mean, me ei pea midagi tegema. Lihtsalt mulle meeldiks kui sa mind hoiaksid," lisas Melody aeglaselt ja konarlikult, otsides õigeid sõnu. Ta ei tahtnud lihtsalt õhtut üksinda veeta.

"Ära muretse. Ma olen siin kui sa mind vajad," sõnas Jason vaikselt, suule ilmumas õrn naeratus kui ta enda käe neidise põselt tema õlale pani. Jas tunnetas oma piire, ega läinud ka neid surkima, sest ta teadis, et see kõrvetus oleks vägagi valus. Õrnalt tõmbas noormees Sierra enda embusesse.

Sierra nautis noormehe lähedust, ning kallistas teda tugevalt vastu. Eemaldunud poisist, peitis ta musta kaustiku tagasi sahtlisse. Viitsimata kleiti, meiki või juukseid korda teha, heitis ta voodisse pikali, silmitsedes lage. "Aitäh, et sa seda teed," sõnas Mel, "ma tean, et minuga ei ole viimasel ajal just kerge olnud," lausus ta vaikselt.[/color]

Heitnud Sierra kõrvale pikali, lasi Jason lipsu lõdvemaks, pannes käed peaalla. Pea pööras noormees neidise poole, silmitsedes teda õrnalt. "Sinuga pole kunagi kerge olnud, aga kui kord lõpptulemuseni jõuda, siis on see raske teekond seda väärt," sõnas Jas vaikselt, pöörates pilgu samuti laele, silmitsedes seda tähelepanelikult.

Sierra mõmises vaid midagi ebamäärast vastuseks. Ta upitas end voodi juures oleva lülitini, mille abil ruumis kõik tuled ära kustusid välja arvatud öökapi lamp, mis ruumi mõnusalt hubaseks muutis. "Mulle meeldib nii," lausus näitsik vaikselt, pidades silmas nii valgust, kodusust kui ka Jasoni kohal olu, kuid poiss võis ise välja mõelda, mida ta selle all mõtles.

Jason naeratas õrnalt, kuulates vaikust ning jälgides hämara toa lage. Ta võiks nii olla tunde siin. Käed pea alt enda kõrvale pannud, riivas Jasoni käeselg Sierra oma, jäädes vastu seda lamama. Noormees ei osanud hetkel midagi öelda ega küsida, sõnad oleksid just kui üleliigsed.

Terves ruumis oli kuulda vaid nende kahe tasast hingamist. Kuigi Sierra nägu oli suunatud lae poole, vaatas ta silmanurgast Jasoni poole, tundes tema kätt enda oma vastas. See oli endiselt meeldiv tunne. Tüdruk keeras end noormehe poolsele küljele ning toetas ettevaatlikult enda pea poisi rinnale. Ta tõmbas sisse noormehe imelist lõhna ning sulges enda silmad. Mel ei olnud ennast juba ammu nii rahulikult tundnud. Ta tundis, kuidas uni talle järjest peale pressib, jättes ta peagi kaugele enda unistustesse magama.

Tundes Sierra pead enda rinnal, pöördusid Jasoni silmad neidise poole. Noormehe suul oli õrn naeratus, kui ta silitas õrnalt tüdruku juukseid. Ühe käe ümber Sierra piha pannud, jälgis Jas teda nii kaua kuni viimane uninus. Noormehe silmad pöördusid peagi laele, mida ta jäi pikalt jälgima. Peagi vajusid ka tema enda silmad kinni, kuid ta ei uinunud kohe. Jasoni pea vallutasid erinevad mõtted - küsimused, millele ta ei osanud vastuseid leida. Heitnud need kõrvale, uinus Jas peagi ning mingi hetk öösel kolis noormees neidisega rohkem voodi peadsi poole ja kuni hommikuni magasid nad üksteise kaisus.

Sierra polnud juba ammu nii rahulikult maganud nagu sellel ööl. Jasoni seal olek just kui süstis temasse kindlust. Sierra avas enda silmad alles siis kui numbrid elektroonkellal näitasid poolt kümmet. Tema pea oli endiselt noormehe rinnal ja Jasoni käsi ümbritses teda kindlalt, kuid samas õrnalt. Tõstnud ettevaatlikult enda pead, vaatas ta magavat noormeest ning muigas kergelt. Vaikselt libistas ta ennast voodist välja, seades sammud vannituppa, kus ta võttis sooja duši, vahetas kleidi mugavamate riiete vastu ning eemaldas meigi, mis tal õhtul peale oli jäänud. Peagi ilmus ta tagasi tuppa ning eemaldas enda toa akna eest kardina. Talle vaatas vastu täieliku valgevaiba all puhkav Tree Hill, mis oli lihtsalt liiga ilus. Näitsik jäi lihtsalt akna alla seisma ning vaatas sealt välja. See oli imeline.

Outfit.

Jason avas silmad kui tuba valgemaks muutus ja noormehe silmi kissitama pani. Pea akna poole pööranud, muigas noormees kergelt kui märkas, et väljas on juba hommik ja kõikjal oli valge. Ennast voodis istukile ajanud, sasis noormees kergelt enda juukseid, silmitsedes hetkeks enda kotsus särki ja seejärel püsti tõusis, kõndides vaikselt Sierra juurde. Jäänud neidise kõrval seisma, jälgis Jas sõnatult väljas olevat lund.

Jason liikus Sierrani nii vaikselt, et neidis märkas teda alles siis kui ta juba tema kõrval seisis. "Väljas on ilus, kas pole?" sõnas tüdruk, keerates enda pilgu õues olevalt lumelt noormehele. Ta naeratas õrnalt, kuid kinnitas enda pruunid silmad peagi tagasi aiale. "Tahad midagi süüa?" küsis neidis kui nende vahel oli kestnud veider vaikus.

Jason naeratas kergelt, silmitsedes Sierrat, ennem kui enda pilgu uuesti välja viis. "Meenutab mulle Kanadat," lausus noormees vaikselt, millega ta vastas tüdrukule küsimusele jaatavalt. Söögi koha pealt, astus Jas sammukese tagasi. "Hea meelega, aga tingimusel, et sa lased mul midagi kokku keerata. Seega mida sa soovid?" naeratas noormees laialt.

Sierra naeratas õrnalt noormehe sõnade peale. Temale meenutas see eelmisi jõule Inglismaal. Kõik oli ilus ja valge ja tema ümber olid inimesed, kes temast hoolisid, ometi tundis ta puudust enda perekonnast ja Jasonist, kuigi ta seda endale ei tunnistanud. "Olgu. Sa võid mulle teha.....vahvleid," sõnas Mel kui oli hetke mõelnud, kuid siis otsusele jõdnud.

"Olgu," noogutas Jason naeratades. "Kui valmis on, siis ma hõikan," teatas ta veel kergelt turtsatusel, avades peagi neidise toa ukse ja astudes koridori, lonkides mööda seda alla kööki, kus ta veetis ka eelmine aasta vägagi palju aega.