CAN YOU FEEL THE LOVE TONIGHT... aka jõuluball

Tundnud Lizardit uuesti vastu enda keha toetuvat, pani Daniel ühe käe ümber piha, jälgides endiselt Sayerit. "Tundub, et sa oled ka viimaks enda õige otsa komistanud," muigas noormees kergelt, viidates enda märkuses Alexile ja Sayerile. Võimatu oli näha, kuidas nad mõlemad lausad särasid üksteise lähedal.

"Eks ta aega võttis, aga jah," sõnas Sayer õrna õlakehitusega, vaadates alla Alexi poole, "eks me üritame nüüd kõike samm haaval võtta ja vaadata, mis saama hakkab," lausus noormees, vaadates ise samal ajal küsivalt tüdrukule otsa justkui oodates tema nõusolekut nendele sõnadele.

Alex, toetades endiselt vastu Sayeri külge, jälgis pikalt joonistusi enda kipsil, ennem kui noormehe sõnade taustal enda silmad talle tõstis. Tüdruk naeratas õrnalt, andes sellega enda vastuse, mis oli jaatav. Rohelised silmad jälgimas Rufuse rohelisi silmi, lausus Alex vaikselt, silmad pöördumas peagi Danielile ja Lizandrale: "Alati on kellegi jaoks keegi."

"Tundub nii," sõnas Lizard Alexi sõnade peale. Kuigi Daniel teadis suurepäraselt tema arvamust selle 'nn õige' koha pealt. Tüdruk vaatas saalis ringi ja pea igal pool olid vaid paarid või siis üksikud tüdrukute ja poiste pundid ja siis märkas ta Jasonit ja Sierrat - wow. Midagi uut. "Kui me juba kõik siin koos oleme, siis äkki lähme ja teeme ühe pildi?" pakkus Liz. Ta tahtis seda õhtut mäletada ka aastate pärast.

Ka Alex oli märganud Sierrat ja Jasonit, aga oletades, et tegu on vanade sõpradega, ei üllatanud see teda nii palju kui Lizandrat. Neidise pakkumise peale, pöördusid Lexi rohelised silmad hetkeks Sayerile, kuid peagi olid need kindlalt Lizandral. "Minugi poolest. Tuleb nautida seda õhtut, kuniks seda veel on," lausus tüdruk õrnal naeratusel, mis tõi nähtavalt ka pisikese põselohukese, mida on harva näha. Küllap ka see tõttu, et Alex ei naerata kuigi tihti, pigem muigab vaid ühe suupoolega.

"Liigume siis," sõnas Lizard lõbusalt naerdes, liikudes sissepääsu poole, kus oli võimalik pilti teha. Tema käsi oli kenasti Danieli peos kui nad edasi liikusid. Saanud fotograafilt mõned näpunäited, võtsid noored endale poosid sisse. Paarile korralikule pildile järgnesid muidugi mõned lõbusamad ja naljakamad pildid.

Naeratanud kergelt, keerutas Jasonit Sierrat mõned korrad, tõmmates ta uuesti kindlalt enda käte vahele, liikudes temaga aeglaselt mööda põrandat edasi. Korvpalluri kohta oskas noormees isegi suhteliselt korralikult tantsida, kuigi tema viimasest korrast on möödas kolm aastat vähemalt. "If you say so," lausus ta Sierrale vaikselt, jälgides tema silmi.

Sierra muigas ning asetas end käed ümber Jasoni kaela, mängides õrnalt tema kuklal olevate juustega. Tüdruku silmad olid suunatud noormehe silmadele, mis teda nii pingsalt jälgisid. Kõik oli täiesti imeline kuni keegi vastu teda tõukles. Kõik, mida Mel kuulis oli üks eriti sarkastiline 'ups'. Keeranud end ringi, vaatas ta otsa enda kunagisele väga heale sõbrale - Shaynale, kes ilmselgelt nüüdseks oli keskkooli Queen. Ta vaid vaatas näitsikule otsa ning muigas seda õelat naeratust, mida sa võid kohata igas ameerika keskkooli filmis. Keeranud ringi, kadus Shay koos enda saatjaskonnaga. Sierra vaatas talle järgi ning sulges siis hetkeks silmad. Tundnud, et tema käsi on kuidagi Jasoni pihku saanud, libistas ta selle sealt välja. "Ma...ma vajan värsket õhku," lausus ta, vaatamata noormehele õieti otsagi ning sammudes tagumise ukse juurde, kus sai õue. Lund sadas endiselt ja seal oli külm, kuid see ei heidutanud Sierrat. Ta liikus mööda rada kuni jõudis katusega kaetud lavale. Jäänud selle keskele seisma, sulges ta silmad ning hingas mitu korda sügavalt sisse-välja. High School Sucks!

Jason naeratas õrnalt, jälgides Sierra silmi, hoides enda mõlemat kätt kindlalt neidise alaseljal. Peagi pöördusid noormehe rohelised silmad vägagi tuttavale näole. Korvpalli meeskonda kuuludes satud igasuguste tüüpidega kokku. Käed mõnda aega tegevusetult kõrval, võttis ta peagi õrnalt Sierra käe enda pihku, et tüdruk siit eemale viia kui Mel korraga enda käe eemale tõmbas ning paari sõna saatel minema tuhises.
Toonud kuuldavale vaikse ohke, silmitses Jason mõnda aega saali, tantsivate inimeste selgi ning järgmine hetk astus ta otsustaval sammul tagumise ukse poole, järgnedes Sierrale. Astunud soojast saalist jahedasse hoovi, selgines noormehe pea hetkega. Ta silmitses hetkeks kaugel seisvat Sierrat, kõndides aeglaselt tema juurde. Vaikselt astunud katuse alla, võttis Jas enda seljast pintsaku, pannes selle Sierra õlgadele. "Sa vajad seda hetkel rohkem," sõnas noormees vaikselt, lihtsalt seistes seal.

Sierra võpatas märgatavalt kui Jason enda pintsaku tema õlgadele asetas. Ta oli niivõrd ametis enda mõtetega, et ümbrus oli talle täiesti märkamata jäänud. "Kui sa nii arvad," sõnas tüdruk tagasihoidlikult, olles endiselt seljaga Jasoni poole. Vaadanud kergelt üle õla, naeratas ta poisile õrnalt. "Ma arvan, et ma hakkan koju minema. See ball ei ole ikka minu jaoks," sõnas Sierra tasaselt.

Ka Jasoni näole ilmus õrn naeratus. Mõne sammuga astus ta neidise ette, vaadates talle otsa. "Mis seal juhtus?" küsis ta vaikselt, jälgides neidise nägu. Jason ei mõelnud enda küsimuse all mitte seda tõuklemist ega pilkude vahetust, vaid seda, mis oli nende taga. Motiivid, emotsioonid.

"Nägid isegi, mis juhtus. Juhtus see, et ma ei oleks pidanud mitte kunagi Inglismaalt tagasi tulema," sõnas Sierra kaitsval toonil. Ta ei olnud tüdruk, kes hakkaks poisile enda emotsioone ja tundeid ette lugema. Ta oli alati nendega ise hakkama saanud. Ja kui tal tõesti kellegiga rääkida on vaja, siis külastab ta psühholoogi. "Igastahes....õhtu oli kena ja ma tänan sind selle eest," lausus Sierra, andes märku, et on enda otsuse teinud ning lahkub peolt.

Jason ohkas vaikselt, vangutades kergelt pead. Astunud mõned sammud tagasi, tõmbas ta näppudega läbi juuste, ajades need turri. "Olgu. Kas ma viin sind ära?" pöördus Jason uuesti Sierra poole, toetades ennast nüüd vastu katusealuse posti. Kui tüdruk ei tahtnud rääkida sellest, siis ei hakanud Jas teda rohkem togima.

"Kuna mul tõesti autot ja jakki pole ja lund sajab, siis oleks see sinust kena. Juhul kui sa muidugi ise ballile jääda ei taha," sõnas Sierra noormehele ning silmitses teda hetke jooksul. Kui poiss tahab siia jääda, saab ta iga kell endale vanemad järgi kutsuda. Pealegi tee koju ei olnud kuigi pikk.

"Mis mul siin ikka teha on," kehitas Jason kergelt õlgu. Ta tuli siia siiski Sierra pärast ning pealegi kuna hetkel on Jackson Jessicale seltsiks, siis ei taha ta neid tülitada. Lükanud ennast postist eemale, kõndides aeglasel sammul neidise juurde. "Lähme, ennem kui meist mõlemast saab lumememm," muigas noormees kergelt, pannes enda käe ümber Sierra õlgade, kõndides temaga vaikselt koolist natukene maad eemal seisva auto poole.