CAN YOU FEEL THE LOVE TONIGHT... aka jõuluball

Alex muigas kergelt, toetades ennast vastu Sayerit, kõndides samas läbi rahva hulga Lizardi ja Danieli poole, kes nägid koos vägagi armsad välja. Just nagu loodud üksteisele. "Sinu jaoks on need kindlasti väga tähtsad," lausus neidis mõne aja pärast kergel turtsatusel, silmad pöördumas Sayerile.

Robert turtsatas kergelt. "Selles pead sa mu ema süüdistama, kes pani mu varases eas tantsima ega lasknud mul ühtegi õhtut niisama sõprade seltsis veeta. Isegi siis kui ma hakkasin ujuma, ei lõpetanud ma tantsimist. Ning minu õnneks pole ma sellest siiani saanud eemale hoida. Kunagi ei tea, mil võib selliseid kogemusi tarvis minna," sõnas mees õrnal muigel, jälgides tähelepanelikult Vanessat. Neidis pole põrmugi muutunud, olles endiselt sama kena kui aastaid tagasi.

Tõmmanud Sierra kindlalt enda vastu, asetas Jason ühe käe neidise pihale ja teisega hoidis ta tema sõrmi enda peos. Neidise sõnade peale muigas nooruk kergelt. "There's more of me than meets the eye," lausus ta vaikselt, suul õrn naeratus. "Kui sul pole plaanis nii pea jälle kaduda, siis ma luban sul isegi ennast tundma õppida," venis naeratus veidikene laiemaks ning järgmine hetk keerutas Jason tüdrukut, hakates vaikselt tantsima.

Daniel muigas kergelt. Tema viimasest tantsust oli tõesti palju aega möödas, pöidlad pihku, et ta Lizardile jala peale ei astu, kuigi silmitsenud ennist neidise jalatseid, siis need kontsad on pigem noormehele ohtlikud kui tema jalad satuvad valel ajal valesse kohta. "Ma tunnen ennast teistega võrreldes nii vanana. Ma just kui tunneksin kortse enda näol," turtsatas ta kergelt, hoides enda silmi neidisel ning järgmine hetk naeratas ta, "Üllatavalt hea tegelikult, natukene võõras, aga hea," lisas ta mahedamalt.

Tara kõndis tantsuplatsile ja märkas koheselt Nathanit, kes seisis eemal. Naine lähenes mehele selja tagant ning asetas enda käed mehe silmadele. "Tere kenake. Oled sa üksinda?" küsis Tara sosistades mehe kõrva.

välimus

"Ei, ma olen koos kõige ilusama naisega siin saalis," sõnas Nathan, eemaldades naise käed enda silmadelt ning viies pilgu Tarale, "you are beautiful," lausus ta libistades silmadega üle neidise. Nate võttis viimase lonksu enda šampuse klaasist ning asetas selle siis eemale teiste kasutatud klaaside juurde. "Ma arvasin, et sa ei jõuagi kohale," muigas mees, libistades enda käe ümber neidise. "Ega see saali korrastamine sulle liiga raske ei olnud?" küsis ta hoolitsevalt.

"Mul on plaanis keskkool siin lõpetada ja siis siit kaduda," sõnas Sierra otse välja. Ta ei tahtnud eluks ajaks siia väikelinna kükitama jääda. Ta tahtis elult midagi enamat. "Aga kuni minu lõpetamiseni on meil aega küllaga nii et ootan huviga, et sind paremini tundma õppida," lausus tüdruk särava naeratusega.

Kõik, mis Lizard oskas kosta oli üks pikk turtsatus. "Ja kui sa sellist juttu ajad, paned sa mu arvama nagu ma käiksin endast mitukümmend aastat vanema mehega," naeris tüdruk. Nende vanusevahe ei olnud üldse nii suur. "Mul on hea meel, et sa minuga siia kaasa tulid," tunnistas tüdruk, kuigi seda saaks ilmselt igaüks tema näost välja lugeda.

"Muidugi," noogutas Sayer õrnalt naeratades. Kuni nad viimaks Danieli ja Lizza juurde jõudsid. "Vaatasime juba kaugelt, et üks kena paar tantsib siin ja mõtlesime tulla ja tere öelda," lausus Say viisakalt ja rahulikult, andes märku, et tuleb siia valge lipuga. Mitte selleks, et nendega jälle tülli minna. "Ma tahtsin lihtsalt öelda, et...see, mis ennem oli see oli ja ma arvan, et me võiks selle kõik kõrvale panna ja uuesti alustada," pakkus Sayer, ulatades Danieli poole enda käe ning vaadates talle otsa.

Alex noogutas Danielile ja Lizzale tervituseks, toetades end kergelt vastu Sayerit, kuna noormehe vasak käsi oli endiselt ümber tema piha. Kuulnud Say sõnu, pöördusid neidise rohelised silmad poisile, vaadates teda kergel naeratusel. Kõik hakkab viimaks laabuma.

Tuttava hääle suunas silmad viinud, hoidis Daniel Lizardist kinni, kuid kuulnud neid sõnu ning viinud enda silmad Sayeri käele, võttis noormees ühe käe neidise pihalt, surudes Rufuse oma. "Minu jaoks on see ammu juba minevik ning minevikku pole vaja alati surkida, võib saada hammustada," muigas ta kergelt, hoides enda pilku vanal sõbral. Loomulikult ei jäänud tema silmadele märkamata Sayeri käsi, mis asetses kindlalt ümber Alexi piha.

Jason noogutas õrnalt, kuid peagi oli ka tema suul naeratus. "Eks ma naudin siis seda aega, mis meile antud on," lausus ta vaikselt, viies enda silmad hetkeks mujale, kuid peagi olid need kindlalt Sierral. "Sina lähed Tree Hillist ära. Mind saadetakse arvatavasti pooleks aastaks või pikemakski ajaks riigist välja teisele poole maakera," lisas ta turtsatusel, hoides enda kätt kindlalt neidise alaseljal.

"See on sul üks väga hea idee," sõnas Sierra heakskiitva noogutusega. "Jamh, nii see on. Seda kutsutakse eluks, you know?" pilgutas tüdruk Jasonile silma ning lihtsalt naeris kergelt. Kui ennem arvas näitsik, et tema õhtu tuleb kohutav, siis nüüdseks oli ta ülimalt rahul. Siiani oli kõik täitsa okey.

"Väga tore, siis oleme me viimaks ometi sama lehe peal," sõnas Sayer surudes Danieli kätt. Tema pilk libises Lizardile ning ta noogutas talle kergelt. "Meie vahel on kõik....korras?" esitas ta neidisele küsimuse, panemata hetkeks tähelegi seda, et Alex ja Daniel seal samas nende juures olid.

Lizard vaatas Sayerile otsa ning naeratas soojalt, hammustades õrnalt alahuulde, "korras," noogutas ta lühidalt ning libistas end Danieli käte vahelt välja, kallistades noormeest tugevalt. Oeh, kuidas ta sellest puudust oli tundnud. Astunud viimaks poisist eemale, toetas ta end vastu Nathanit. Viimaks ometi sai rahulikumalt hingata.