Sünnipäevalaps muusikapoes

Oli 17.detsember, koolis toimub õhtul ball, aga sinna Jessie ei lähe. Ta tahaks sinna minna, aga kaaslaseta ta ballidele ei kipu. Tütarlaps oli oma sünnipäeva pärastlõunal CD Alleys, et osta omale paar uut CD-d, mida õhtul, kui ta üksinda kodus on, kuulata. Hetkel hoidis ta käes 30STM'i esimest albumit. Tegelikult oli ta selle omale kunagi ostnud, aga üks sõbranna tahtis seda endale ja Jes polnud kade ka. Seda enam, et nüüd oli sel bändil uuemaid lugusid ka, mida kuulata ja vanad olidki liiga ära kuulatud. Nüüd aga tütarlaps mõtles, et peaks selle plaadi omale uuesti soetama.

OT: Sayer.

Sayer oli muusikapoodi sisenenud, vaid sooviga enda aega surnukslüüa. Ta ootas õhtust balli, sest ta ei olnud kunagi varem ballil käinud, aga kuna see aasta on tema viimane aasta, siis otsustas ta ennast sinna kohale vedada. Pealegi oli tal olemas imeline paariline, kellele kuluks selline õhtu ära. Kuid lisaks sellele ei olnud Say unustanud, et täna on Jessica sünnipäev. Ta ei teadnud, kas kohtab neidu, kuid alati võis loota ja seega oli tal neiule kingitus olemas ja see lebas tema kotis.

Noormees oli vaevalt silmadega üle poe libistanud, kui märkasgi Jessiet. Ta jalutas kohe tema juurde ning jäi seal seisma. "Teed ise endale sünnipäevakinki?" küsis Sayer lõbusal muigel, "kuigi ma tean, et sulle sünnipäevad ei meelde, on mul sulle midagi," lausus nooruk, avades enda õlakoti ning tõmmates sealt välja ühe šokolaadi ja valge pildiraami, mille sees oli neidise portree, mille Say mälu järgi teinud oli. "Ma ei tea, kas see just parim kink on, aga vähemalt midagi," kehitas Sayer enda õlgu, ulatades kingi Jessicale, "palju õnne!" sõnas ta selle nii kulunud väljendi.

Jessie hoidis 30STM'i albumit käes ja vaatas nüüd muid oma lemmikartistide plaate, mida tal veel ei olnud. Taaskord oli neidis nii omas mullis, et Say küsimuse peale ta võpatas. Neidis naeratas noormeest nähes, tema sünnipäeva parim hetk ilmselt. Muud Jes hetkel ei tahagi, kui ainult Sayga olla. "Ma olen ammu plaaninud omale mõned uued plaadid osta, täna tundus õige päev olevat," kehitas tütarlaps õlgu, olles tegelikult päris üllatunud, et noormees mäletas, et täna tema sünnipäev on. Jessica pani plaadid käest, kui Sayer talle kingituse üle andis. "Poleks vaja olnud," lausus tütarlaps kinki vastu võttes,"aitäh sulle." Jessica kallistas Sayerit hetkeks ja silmitses siis joonistust. "See on ilus," arvas neiu.

"Täna on siiski su sünnipäev," sõnas Sayer, emmates neidu kergelt kui too seda tegi. "Noh, eks ma üritasin seda mälu järgi teha. Eks mõnda kohta oleks vaja veel putitada, aga ma arvan, et nii vastaks sulle iga kunstnik. Ma ei ole kunagi enda töödega rahul," turtsatas Say ning surus käed teksade taskusse nagu tal kombeks oli. "Mis muusikat siis siin nii innukalt otsid?" viis Say teema mujale, silmitsedes plaati Jessie käes.

"Sul on ebainimlikult hea mälu," lausus Jes pilti vaadates. Detailne protree ja täitsa Jessica oli seal peal. "Alternatiivi," vastas Jessie naeratades,"30 Second to Mars ja Good Charlotte ja...ma täna ilmselt nende kahega piirdun ka." Marsilt oli tüdrukul vaid esimene album puudu, Charlotte'il plaate polnud tal üldse. Palju neid muidu kokku on? Kolm?

Sayer vaid turtsatas Jessica märkuse peale, mis puudutas tema mälu. Reaalained ei olnud kunagi tema teema. Pigem humanitaar. Seega ei saa öelda, et ta just kuldse mäluga oleks. "Okeey, pole neist kumbagi kuulanud," muigas noormees. Kuulnud ta neist oli, aga mitte kuulanud. "Igastahes kui sa oma ostud tehtud saad, siis ma viin su kooki sööma. Kuidas see kõlab?" pakkus Say.

"See kõlab nagu plaan," vastas Jes naeratades. Hea plaan. Jessie võttis Marsi esimese albumi ja esimese ettejuhtuva GC albumi ning läks nendega kassasse. Ta tasus nende eest kaardiga ning pani siis need oma käekotti, kuhu ta ka Say joonistanud pildi ja šokolaadi pani. Ta vaatas Sayerile otsa:"Mina olen valmis minema."

"Tore, siis läheme," sõnas Sayer lõbusalt avades ukse ning lastes Jessica enda ees poest välja. Nüüd ei olnudki tal vaja enam poes aega surnuks lüüa, selle asemel sai ta natuke tüdrukuga aega veeta. Ja see oli kindlasti mitmeid kordi etem. "Ja mis koogisoov sünnipäevalapsel on?" uuris noormees kui nad juba tänaval olid.

Jessica astus uksest välja tänavale, avastades jälle, et ta on Westiside'il ja ta ei oska mööda sealolevaid tänavaid kuhugi liikuda. Õigupoolest ta ei teadnud, kuhu nad üldse kooki sööma lähevad. Jessie oli juba enne mõelnud, et läheb pärast kooki sööma, kookki oli juba välja valitud, seega ei võtnud tal Say küsimusele vastamine mõtlemisaega. "Mee," lausus Jes. Hea kook, mida tütarlaps ammu söönud polnud.

"Okeeey," venitas noormees, üritades samal ajal välja mõelda, kuhu nad minna võiksid. Westside'il oli palju pereärisid ja igal ühel neist olid omad super toidud ja samas söögid, mida väga ei tellitud. "Siis ma tean, kuhu läheme," jõudis Sayer otsusele, viibates otse edasi. Jõe ääres oli üks tilluke kohvik, kus olid üsna head koogid ja tordid. Kui ta väiksem oli, tellis ta ema just sealt talle sünnipäevaks kooke.

Jessica hakkas viibatud suunas Sayeri kõrval liikuma. "Tead, pole sind jälle mitu päeva näinud," tegi Jes avastuse. Tütarlaps pole koolis ka käinud, pisut tõbine oli ja ei hakanud seetõttu sinna ronima. "Kuidas läinud on, midagi uut ka?" uuris Jessie siira huviga.

Sayer vaikis ning jalutas mõnda aega edasi. Tema jaoks oli toimunud ainult üks muutus ja selleks oli Alex, aga ta ei teadnud, kas see on midagi, mida peaks Jessicaga arutama. "Midagi erilist ei ole. Kool on täielikult balli lummuses..." kehitas noormees enda õlgu, "ahjaa, Sierra on tagasi. Sa ei tea teda vist, sest ta kadus enne sinu tulekut....ma arvan," sõnas Say, olemata täielikult selles kindel.

"Kõik endine, igaaav," lausus Jessica lõbusalt. "Ee..ei tea kedagi sellenimelist jah," ütles Jes. Ta teadis nimepidi üldse väheseid. Mõned kujud on, keda ta on kooli peal näinud, need on mingid ajaks kadunud ja siis jälle on ta neid näinud.

"Sa oled endiselt arvamusel, et sa ei lähe ballile, jah," muigas Sayer, tundes kuidas tema mobiil taskus surises. Võtnud selle taskust välja, luges ta kiirelt läbi sõnumi, millele trükkis hetk hiljem vastuse. Libistanud vidina tagasi taskusse, suunas ta enda hallikas rohelised silmad Jessicale.

Tjah, keegi pole teda sinna kutsunud ja kaaslaseta pole seal midagi teha. "Mhm," mõmises Jessie vastuseks. Ta tahaks sinna minna küll. Aga ei, selle asemel, et oma sünnipäeva ballil veeta, passib tema üksinda kodus, kuulab muusikat ja...vaatab filmi või midagi.