It's been a while

"Ma alustaksin sellest, et aasta tagasi poleks sa kohe kindlasti tahtnud mind kohata," rääkis Phoebe, sest ei osanud kuskilt alustada. "Mu vanemad lahutasid ja kõik lendas korraga justkui vastu taevast, kui isa ühel päeval teatas, et läheb ära, kuna talle on äriasjad tähtsamad. Ma võtsingi seda sellena, et ta lihtsalt jättis oma äri pärast minu, ema ja mu venna kus see ja teine," rääkis Phoebs, sest nii oli kõik alanud. Nii algasid tema probleemid, kuigi tüdrukule ei meeldinud väga oma minevikus surkida. Ta ei tahtnud lihtsalt Davidiga nii tühise asja pärast tülli ka minna... või ei tahtnud ta lihtsalt noormehest ilma jääda, sest oli liiga palju hoolima hakanud. "Ma hakkasin esialgu kõiges ennast süüdistama ja olin maailma ning absoluutselt kõigi peale vihane. Nii hakkasin ka endale haiget tegema ning sellest need armid... Aga see on nüüd minevik ja ma ei tahaks sellel tegelikult enam peatuda," rääkis neiu, üritades säilitada nii emotsioonitu ilme, kui vähegi sai, ehkki sisimas tegi see ikkagi haiget. "Ma lõpetasin, kui kolisime Tree Hilli, ehkki esialgu ma olin ka kolimise vastu. Nüüd ei jää mul vaid muud üle kui tänulik olla, sest tegelikult läks siin kõik jälle paremaks," rääkis neiu ning jäi Davidile otsa vaatama, sest temal polnud enam midagi öelda. Kõik sai vist räägitud.

David kuulas vaikides Phoebe jutu ära, segamata kordagi vahele. Kahjuks igaüht polnud õnnistatud õnneliku perekonnaga. Dave'i enda perekonnaga oli kõik korras kui välja arvata see, et nad polnud alguses ikka kuidagi suutnud endale püsivat elukohta leida. 
"Mul on hea meel, et sa seda enam ei tee," lausus Dave lõpuks, vaadates endiselt Phoebsile otsa, nagu ta oli teinud kogu selle aja, mil tüdruk rääkis. Phoebs oli siiski tema hea sõbranna ja talle ei oleks meeldinud mõte sellest, et tüdruk endale ise haiget teeb. Isegi mõttega, et ta oli seda teinud, oli raske leppida. 

Kuigi tookord tundis Phoebe reaalselt seda, et ta perekond on katki, siis nüüd oli ta suutnud isegi papsiga asjad ära klaarida ja kõik oli nagu enam-vähem okei ka. Vähemalt ei tülitsenud keegi enam kellegagi ja paps oli ikkagi näidanud, et ta ei eelista oma äri ikka enda tütrele ning pojale, kuigi enda endise naisega ta tõenäoliselt enam uuesti abielluda või kokku tagasi minna ei kavatsenud. Kuulnud Davidi sõnu, kallistas Phoebs tugevalt noormeest ning pilgutas mõned korrad enda kipitavaid silmi, millesse pisarad tahtsid tulla. Ta võis ju enda emotsioone peita, aga ühel hetkel tahtsid need ikka välja pääseda.

David asetas samuti oma käed ümber Phoebe ja nii hoidsid nad mitu minutit teineteisel ümbert kinni, enne kui tüdruk jälle eemale tõmbus. Kutt ohkas vaikselt, sest sõbranna oli nüüd pärast oma loo ärarääkimist päris endast väljas ja Dave ei osanud teda kuidagi väga lohutada. Lõpuks surus ta endalegi üllatuseks huuled Phoebsi omadele ja suudles teda, lootes, et neiu sellisest käigust väga ära ei ehmata. Oli ju ikkagi ainult aja küsimus, millal nad nii kaugele jõuavad, sest ilmselgelt said omavahel kuidagi väga hästi läbi. 

Phoebs tundis, et hakkas rahunema, kui ta natuke aega Davidi embuses oli olnud, kuid kõige rohkem üllatas teda ikkagi see turvatunne, mida neiu äkki tundis. Phoebs ei teadnudki, mida sellest arvata - kas see tunne oligi tõeline või kujutas neiu seda endale lihtsalt ette. Veelgi ootamatum oli aga see suudlus, mille Phoebs äkki sai. See oli meeldiv, kuid samas vägagi ehmatav, ent mõnda aega suudles neiu Davidit vastu, asetades ühe oma käe noormehe põsele, kuni mõistus äkki koju tuli ning Aurora kohe eemale tõmbus. "Sa poleks seda küll pidanud tegema," lausus ta vaikselt.

David oli kergelt öeldes kuidagi väga segaduses, kui Phoebe teda vastu suudles, kuid siis järsku eemale tõmbus ja ütles, et ta poleks pidanud seda tegema. "Miks? Kas sulle ei meeldinud see?" küsis noormees kulmukortsutusega. Praegu ei saanud ta tüdruku käitumisest üldse aru. See suudlus oli ju vähemalt Dave'i arust hea olnud, seega pööraski kutt nüüd silmad sõbrannale, jäädes temalt selgitust ootama.

Phoebsi kohta ka just ei saanud öelda, et ta segaduses ei olnud, kuna suudlus meeldis talle ja vahepeal ta ikka mõtles, mis siis oleks, kui nad oleksid ühel päeval Davidiga midagi rohkemat kui sõbrad. Samas ei olnud neidis selleks veel valmis... või vähemalt arvas, et ei olnud. "Mulle meeldis see, aga ma ei tea, kas ma tahan sinuga nagu... rohkem kui sõber olla," vastas Phoebe. "Ma ei tea, kas ma olen selleks valmis, sest ma kardan nii kuradi väga," tunnistas tüdruk. Ta ei olnud üldse seda plaaninud, et tal nüüd Davidi vastu tunded peaksid tekkima, aga see suudlus tõestas, et see juhtus ikka.

David ohkas, kuid seejärel muigas. "Me ei pea sellega nii väga kiirustama, kui sa ei taha," arvas noormees. Nad olid ju siiski tegelikult üsna lühikest aega tuttavad. "Aga mida sa kardad?" ei saanud Dave aru. Ilmselgelt oli Phoebsil mingeid probleeme ja kutt tahtis talle mõista anda, et ta võib talle neist rääkida, kui tahab. Võib-olla ta ikka poleks pidanud tüdrukut praegu suudlema, aga kuna tundus, et neile mõlemale see siiski meeldis, polnud vist väga suurt probleemi. Ja noh, nüüd oli see juba tehtud nagunii. 

"Haiget saada," vastas Phoebe täiesti ausalt. "Ma ei taha jälle olla see idioot, kes laseb end mingitest illusioonidest lollitada. Kes loodab millelegi, mis niikuinii ei ole tõeline," seletas neiu. Täpselt sellised kogemused olid tal eelmisest suhtest Stepheniga. Ta oli arvanud, et eksiga uuele ringile minek tuleb parem, kuigi teadis, et nad on niikuinii teineteisest palju eemal. Ta oli lootnud, et kaugsuhe toimib, kuid tema puhul siiski mitte, sest Steph lihtsalt ütles ühel päeval, et sorry beib, ei saa ikka nii. "David, sa meeldid mulle, aga ma vajan natuke aega, et järele mõelda," lausus neiu ning võttis noormehe käe enda pihku.

David noogutas. Ilmselt oli Phoebe varem mingis halvas suhtes olnud, et ta haiget saamist nii väga kartis. Dave ise oli muidugi üsna kindel, et ei teeks sõbrannale kunagi tahtlikult haiget, kuid ütlema ta seda ei hakanud, sest sellised lubadused ei kõla ju tavaliselt just kuigi veenvalt. "Kui palju aega?" uuris noormees siis Phoebsilt. Natuke oli ta nõus ootama, aga lõpmatuseni siiski mitte. 

Kui keegi ütleks Phoebele, et ei teeks talle kunagi haiget, siis ilmselt naeraks tüdruk ta esimese hooga välja, kuna talle ei kõlanud sellised lubadused ammugi usutavalt. "Nädal, võib-olla paar?" arvas neiu, sest see tundus talle hetkel piisav aeg, et kõik ilusti selgeks mõelda ning kaaluda tema ning Davidi võimaliku suhte plusse ja miinuseid ja seejärel oma otsus teha. "Ma arvan, et ma peaks nüüd minema," lausus neiu ning ajas end püsti. Hetkel polnud tal enam küll mingit tuju filmi vaadata.

"Olgu," nõustus David. Nädal-paar tundus päris mõistlik isegi. Eks ta ise peab ka natuke mõtlema, et nad nüüd kuidagi väga ei kiirustaks siiski selle asjaga. Kui Phoebe järsku ütles, et ta peaks nüüd minema, ajas Dave end samuti püsti. Ilmselt polnud neil kummalgi pärast sellist vestlust enam tuju filmi vaadata. Küll mõni teine kord siis teevad seda. 
David saatis Phoebsi esikusse ja ootas, kuni sõbranna endale jalanõud jalga ja pusa ja muud asjad selga ajas ning jättis siis kiire kallistusega hüvasti. "Jõua siis ilusti koju," sõnas noormees talle, kui tüdruk uksest välja astus ja tänavat mööda aeglaselt sammuma hakkas. 

OT: Lõpp