It's been a while

David muigas ja maksis siis pudelite eest ära, kui Phoebe need letile asetanud oli. Kilekoti jookidega enda käe otsa võtnud, juhtis noormees sõbranna poest välja ja siis mööda tänavat allapoole, kust oli tema kodu juurde natuke rohkem kui viie minuti tee.
Varsti olidki mõlemad Dave'i maja juures. Kutt avas ukse ja lasi Phoebsi enda ees sisse. "Tunne end nagu kodus," sõnas ta siis ja lükkas jalanõud jalast, et joogid köögis mõneks ajaks külmkappi panna. "Kas sa ka midagi süüa tahad?" küsis David Phoebelt, kui oli karbi eilsest järgijäänud toiduga külmkapist välja tõstnud.  

Natuke kõndimist ning varsti astuski Phoebs juba Davidi maja uksest sisse ning võttis esikus ketsid ning tagi ära. Kuna ruum oli üsna soe, ei pidanud neiu vajalikuks ka pusa peale jätta ning jättis sellegi koos tagiga esikusse nagisse ja katsus oma käsi võimalikult keha ligidal hoida, et tema käsivartel olevad armid jumala eest nähtavale ei ilmuks. Jah, kaugelt neid nii hästi näha polnud, aga kui oli vähegi valgem ja kes vähegi lähemal oli, võis neid näha küll, kui neiu just küünarnukkideni ulatuvaid kindaid ei kandnud. "Mulle meeldib siin," kommenteeris Phoebs, kui edasi astus, lastes oma sinistel silmadel ruumis ringi käia. "Siin on hubane," leidis ta ning läks Davidiga kööki. "Tühja kõhu peale just ei jooks," arvas neiu. "Mis menüüs siis on?" küsis ta lõbusalt.

David ei pööranud Phoebe käsivartele hetkel tähelepanu, sest ta tegeles kapist taldrikute ja muude nõude väljaotsimisega. "Nuudlid hakkliha ja juustuga, loodetavasti see sobib sulle," vastas noormees sõbranna küsimusele ja tõstis karbil kaane pealt, et siis endale ports taldrikule tõsta, pärast mida lükkas ta karbi Phoebsi suunas. Tühja kõhuga ei tasu neil tõesti jooma hakata, parem on enne ikka natukenegi midagi süüa, mõtles Dave taldrikut mikrolaineahju asetades, et toit üles soojendada. 

"Kõlab hästi," vastas Phoebs ning kühveldas karbist ka endale paraja portsu nuudleid hakkliha ning juustuga. Kuna Dave oli enda taldriku juba mikrokasse pannud, pidi Phoebs natukene ootama. "Ise tegid muidu?" uuris neiu jutujätkuks. See oli suur pluss, kui noormees süüa oskas teha.

David noogutas ja võttis enda taldriku mikrokast välja, et ka Phoebs saaks oma toidu soojaks lasta. "Ise jah," vastas kutt sõbranna küsimusele. Üldiselt tegid neil kodus toitu ikka ema või õde, aga Dave ise sai vajaduse korral sellega ise ka hakkama. Eile olid mõlemad vanemad kaua tööl olnud ja siis oli ta esimestest ettejuhtuvatest asjadest endale ja õele midagi söömiseks kokku keeranud. 
David ootas, kuniks ka Phoebe oma söögi soojendatud sai, ja pakkus siis, et söövad teleka ees. Noormees jalutaski elutuppa ja klõpsas teleka puldist käima, peatudes esimesel ettejuhtuval kanalil, kust tuli praegu just mingi saade naljakatest koduvideotest, mida inimesed sinna saatnud olid. 

Kuni David oma sööki soojendas, istus Phoebs lihtsalt laua taga ning silmitses kutti, trummeldades oma mustaks lakitud küüntega vastu lauaplaati. "Siis tuleb see kindlalt ära maitsta," lausus neiu lõbusalt ja ajas end püsti, kui David enda toidu välja võttis ning Phoebs nüüd enda taldriku mikrokasse sai susata. Natuke ootamist ning oligi söök soe ja nii läks neiu Davidi järel elutuppa. "On sul mõnda filmi ka?" uuris Phoebs nagu muuseas, kuigi naljakate koduvideote vastu polnud tal ka midagi. Sai vähemalt naerda.

"Mõned ikka on, jah," sõnas David vastuseks ja heitis pilgu telekaalusele, kus praegu vedeleski kaust tema filmidega. Ilmselt oli Deanna jälle neil kallal käinud. Väga suurt kogust filme neil küll polnud, aga midagi nad vaatamiseks ehk ikka leiavad. "Tahad kohe filmi vaatama hakata?" uuris kutt Phoebsilt. Ta oli küll ise mõelnud peale söömist filmiga alustada ja praegu niisama kanaleid klõpsida. 

"Super," lausus Phoebe tunnustavalt, sest kauaks neid naljakaid koduvideoidki on. Tihti oli nii, et telekast midagi väga head ei tulnudki ja kui tuligi, lõppes see kohe niikuinii ära. "No praegu võib seda ka vaadata, aga iseasi, kauaks seda on," vastas Phoebs ning võttis enda kausist mõned ampsud. "Peaks ütlema, et sa oled hea kokk, David," sõnas Phoebs naeratades. Nuudlid olid väga head. Nüüd sattus Phoebs end lihtsalt veidi mugavamalt istuma ning asetas toidutaldriku korraks sülle, ent sealgi see kaua ei püsinud ja lendas tagurpidi põrandale, mille peale Phoebe vaikselt vanduma hakkas. "Ma olen ikka täielik põrsas," teatas ta ning kükitas maha, et see kõik ära koristada. "On sul mingit rätikut või lapikest, millega see kõik ära koristada?" uuris neiu Davidilt.

David muigas, kui Phoebe teda heaks kokaks nimetas. Ise ta muidugi päris nii ei arvanud, sest kõik tema tehtud toidud olid alati sellised lihtsad ja kodused. Kui neiu aga järsku oma taldriku koos toiduga põrandale ümber suutis ajada, ei osanudki kutt kuidagi otsustada, kas oleks kohatu naerda või ei. Vaiba pealt tulevad plekid loodetavasti välja, seega selle pärast ta väga ei muretsenud. 
Noogutanud, asetas Dave enda taldriku ettevaatlikult diivanilauale ja läks siis köögist rätikut tooma. Mõne sekundi pärast oli ta tagasi ja ulataski rätiku sõbrannale. Kui Phoebs oma käe välja sirutas, et lapp vastu võtta, märkaski noormees tema käe küljel pikki punaseid arme. David kortsutas kulmu, viskas lapi diivanile ja haaras Phoebel käest kinni, et neid kriime korralikumalt näha, kuid ei öelnud ühtki sõna. Ta poleks kunagi arvanud, et Phoebs end lõigub või lõikus, aga muud põhjust nendel armidel nagu väga olla ei saanud. 

Hetkel see Phoebet just naerma ei ajanud, kuid neiu oli kindel, et hiljem naeraks ta küll laginal seda, kuidas ta Davidile esimest korda külla läks ning tema vaiba peale kohe nuudlid keeras ja selle niimoodi ära läbustas. Jälle midagi, mis kuulub rubriiki nimega Phoebe Oskab. Hakanud kätt rätiku järele sirutama, pidi Phoebel süda peaaegu seisma jääma, kui David tema käe äkki haaras ning seal olevaid arme uurima jäi. Pagan. Oleks pidanud vist pusa ikkagi selga jätma. "Need ei ole... midagi," lausus neiu vaikselt ning üritas enda kätt ära sikutada. "Lase lahti," nõudis ta.

David raputas pead ja pööras oma silmade pilgu Phoebele, vaadates neiule tungivalt otsa, laskmata tema kätt endiselt lahti. "Miks sa seda teinud oled?" küsis noormees sõbrannalt, näol korraga äärmiselt tõsine ilme. Ilmselgelt ei olnud Phoebs tahtnud, et Dave tema arme näeks, aga nüüd oli juba natuke hilja, sest ta oli neid näinud ja ei saanud seda asja niisama jätta. 

Mida kauem David Phoebe kätt kinni hoidis ja tüdrukule otsa vaatas, seda närvilisemaks muutus Phoebs. Muidugi ei tahtnud ta, et tüüp neid arme näeks ja mõtleks ei tea mida. "Pikk lugu," vastas neiu vaikselt, sest polnud isegi kindel, kas ta räägib või mitte. "Ma ei tee seda enam igatahes," lausus neiu ning üritas end veel noormehe haardest lahti rabeleda. "Palun lase mind nüüd lahti," nõudis tüdruk veelkord.

"Olgu-olgu," sõnas David ja lasi lõpuks Phoebe käe lahti. Ilmselgelt ei tahtnud tüdruk sellest rääkida, seega pidas ta paremaks asja praegu sinnapaika jätmist. Selle asemel tõstis Dave enne ümberläinud taldriku maast üles ja asetas selle samuti diivanilauale, üritades siis rätikuga mahaläinud toitu võimalikult palju kokku korjata. Ta oli ikka natuke pahane Phoebsi peale, et tüdruk seda teinud oli ja et ta seda niimoodi siis teada pidi saama. 

Kui David Phoebe käe lahti lasi, aitas tüdruk Davidil natuke koristada, kuid samal ajal mõtles siiski, kas rääkida või mitte. Ilmselt peaks, kuna ta juba taipas, et tüüp just kõige õnnelikum polnud ja varem või hiljem peab neiu ikkagi kõik ära rääkima. Saanud vaiba natuke puhtamaks, hingas ta sügavalt ning istus siis diivanile, hingates sügavalt välja. "Oled sa valmis mind kuulama?" esitas neiu Davidile küsimuse, kuna otsustas ikkagi temaga aus olla.

Mõne minutiga said nad vaiba kahepeale enam-vähem korda ja kõik sööginõud kööki ära viidud, et siis uuesti diivanile maha istuda. "Jah, ma arvan," sõnas David kerge õlakehitusega. Ega ta mõnel teisel korral rohkem valmis polnud, praegu olid vähemalt vahetud emotsioonid ja oleks tore, kui Phoebs oma loo talle siis juba kohe ära räägiks. Dave oli juba niigi mõtetega selle juures, mida ta just näinud oli.