How do you do all this?

Pärast oma ootamatut taaskohtumist olid David ja Phoebe paar päeva suhelnud peamiselt koolis, kui neiu talle ühel päeval saatis sõnumi, kus pakkus, et võiksid nüüd ka väljaspool kooli miskit ette võtta. Dave nõustus ja nii leppisidki noored üheks õhtuks, kui väljas oli veel valge, kokku kohtumise Rivercourtil.
David jõudis esimesena kohale ja loopis üksinda mõned minutid korve, kuid viimaks tüdines sellest ja vajus ühele pingile istuma. Kutt tõmbas telefoni taskust välja ja asus seda näppima, oodates, mille Phoebs ka kohale ilmub. Oli üsna ilus õhtupoolik ja sellises õhkkonnas on kindlasti ka vabam omavahel suhelda, kui kooliseinte vahel, kus ükskõik kes su vestlust pealt võib kuulata.

Phoebe Holloway

Pärast seda, kui Phoebe Davidiga suhtlema jäi, tundis neiu, et talle meeldib noormehega koos olla ja temaga rääkida. Siiski ei tahtnud neiu noormehesse liigselt kiinduda, sest kartis, et kui nende sõprus peakski millekski enamaks arenema, võib minna nii nagu Stepheniga ja lõpuks on Phoebs ka järjekordsest sõbrast ilma. Loodetavasti nii ikka ei lähe. Kuna ema oli tööl ja Phoebele polnudki kodus seltsiks kedagi muud peale tema musta kassi Behemothi, otsis tüdruk üles Davidi numbri ja saatis talle sõnumi, et võiks midagi teha, sest niisama kodus passida Aurora ka ei viitsinud. Tõstnud nurruva kassi kõhu pealt maha ning täitnud nii tema söögi- kui ka piimakausi, pani Phoebs jalga ketsid, selga nahktagi ja kaela salli. Väljas võis küll juba mõnusalt soe olla, aga salli ja tagita ringi liikumiseks ikka natuke jahe. Libistanud telefoni taskusse ja keeranud ukse lukku, jalutas neiu Rivercourti poole, nähes juba kaugelt tuttavat kogu pingil istumas. "Eriti varajane linnuke," lausus tüdruk muiates. "Vabandan väga, kui sa kaua pidid minu taga ootama... Aga oled nüüd valmis nägema, kuidas ma sakin?"

Outfit

Kohe, kui David Phoebet lähenemas nägi, ajas ta end pingilt püsti ja libistas telefoni tagasi teksaste taskusse. "Tere sulle ka, polegi ammu näinud," muigas kutt. Ta polnud muidugi telefoni näppimise ajal kella vaadanud, aga ei tundunud, et ta oleks just nii kohutavalt kaua neiu järele oodanud. "Ah, ma ootasin ainult mõne minuti," kehitas Dave õlgu ja haaras siis maast palli, ulatades selle Phoebsile, et too alustaks. See saab kindlasti lõbus mäng olema, kui kumbki neist korvpallis just kõige parem pole. Samas oli tüdruk üsna lühike ka, nii et tal võib tõesti korvi tabamisega raskusi tekkida, kui Dave teda just selles osas natuke aidata ei suvatse... 

"Wow, you've been missing me," muigas Phoebs. "Me alles koolis nägime ju." Seda küll vahetundide ajal või siis isegi mõnes tunnis, sest täna olid nad paaris tunnis koos ka. Noh, see oli igatahes juba mitu tundi tagasi. "Nagu ütled," sõnas Phoebs ning võttis palli vastu. Kuna temasugusel lühikest kasvu tüdrukul on kaugelt keeruline visata, läks ta korvi lähedale ning valmistus viseteks, heites enne veel korraks pilgu Davidile. "Ära siis väga kõvasti naera, eks," ütles ta poisile, enne kui viske tegi ja see napilt korvirõngast mööda läks.

"Võib ka nii öelda," sõnas David lõbusalt. Jah, nad olid kõigest mõned tunnid tagasi teineteist näinud, aga noormehele meeldis ju ka Phoebega koos aega veeta. Neil oli koos täitsa tore, naerda sai ja juttu jätkus, nii et igav nagu ei hakanud. Kui neiu palli vastu võttis ja sellega korvi suunas liikuma hakkas, järgnes Dave talle. "Ma annan oma parima," muigas kutt, kui Phoebs viske tegi ja peaaegu sisse sai. "See polnudki ju kõige halvem," arvas Dave ja haaras nüüd palli enda kätte, et seda siis korvi visata üritada. Kummalisel kombel sai ta isegi sisse, aga noh, see oli alles esimene löök ju. 

"Koba peale," sõnas Phoebs ning andis palli Davidile, et tüüp enda viske saaks teha. Kui Dave viskama hakkas, astus neiu mõned sammud kõrvale, sest ette jääda ja palliga vastu kaalikat ikka ei tahaks saada. "Pole paha," lausus neiu hindavalt ja tõstis pöidla püsti, kui Dave palli sisse sai. Tal oli ju palju lihtsam ka, sest pikkus aitas juba palju. "Aga kuidas teeme? Loeme miinuseid iga möödalaskmise eest või loobimegi niisama?" küsis neiu. Nojah, kui hakata miinuseid lugema, siis oleks Phoebel esimene miinus juba käes.

David muigas ja viskas palli uuesti Phoebele. Küllap tüdruk ka varsti mõne korvi sisse saab. "Ma ei tea, kuidas sulle paremini sobib," kehitas noormees õlgu. Ta ei osanud ju ennustada, kaua nad siin mängivad, nii et põhimõtteliselt võisid ju ka niisama korve visata, pole punktiarvestust küll tarvis. "Aga praegu siis üks-null," sõnas kutt pärast väikest pausi mõtlikult ja sättis end vaatama, kuidas Phoebs järgmist korvi viskama hakkab. 

"Ma arvan, et mingeid punkte lugeda on põnevam kui niisama korvi loopida, aga kui minu õnne arvestada, siis ma olen juba niikuinii kaotanud," arvas Phoebs, kuid püüdis palli Davidilt kinni ja hoidis seda mõnda aega lihtsalt oma käes. Läheks see teine vise siis paremini. "Okei, kui ma kaotan, siis võid veel täna mu küllakutset oodata," teatas näitsik ning lennutas palli taas korvirõnga suunas, kuid see põrkas ainult vastu korvilaua nurka. Jah, juba teine mööda. "Noh, see pall vist ei salli mind, sest ta ei taha kohe kuidagi läbi selle rõnga minna," raputas Aurora pead ning andis palli põrkega Davidile.

"Ära iial ütle iial," sõnas David muigega. Õnn võib väga vabalt veel pöörduda, nad olid ju alles alustanud. Kuulnud neiu järgmist lauset, Dave turtsatas. Eks ta peab siis vist võita üritama, aga vaevalt ta nüüd nii väga üritama hakkab, mõtles kutt, kui Phoebs ka teise löögiga korvist sisse ei saanud. "Küll te varsti harjute teineteisega," arvas noormees ja püüdis palli jälle enda kätte, visates seda siis kohe ka korvi suunas. Ei vedanud temal ka ikka, sest teine löök läks ikka korralikult mööda ja veeres eemale, jäädes siis lõpuks seisma selle pingi juures, kus ta enne istunud oli. "Sa kehalise tundides ikka käid või üritad neist viilida?" uuris Dave, kui oli palli ära toonud ja jälle Phoebele visanud. Tema küll iga nädal ei viitsinud seal kohal käia ja vahel juhtus, et ei läinudki kohale. Mis teha, kui kõigis noortes ei ole seda huvi spordi vastu. 

"Eks ma ootan, millal see ime juhtub, et ma kunagi palli sisse ka saan," teatas Phoebs kerge muige saatel ja vaatas, kuidas Dave enda järgmise viske teeb. Nojah, neiu võis end sellega lohutada, et noormehelgi paremini ei läinud. "Väga lohutav vise, Dave. Tõesti väga lohutav," sõnas neiu ja püüdis palli enda kätte. "Ütleme nii, et mina ei salli sporti ja sport ei salli mind. Kehalises ma ei käigi," rääkis neiu ning seisis korvirõnga juurde, et oma kolmandaks viskeks valmistuda. No see peab küll õnneks minema. Kui tüdruk oma viske tegi, läks pall põrkega vastu korvi äärt, nii et ainult natuke jäi puudu sellest, et see sisse läheks. "Seriously?" kortsutas näitsik kulmu ning põrgatas palli Davidile.

"Ära ole nii kannatamatu, küll sa ka varsti sisse saad," sõnas David muigega. Millalgi tal ju kindlasti õnnestub sisse visata? Või siis peaksid nad endale mingi muu tegevuse leidma, kui pallide korvi loopimine ükskord ära tüütab. "Jaah, ega mina ja sport pole ka just parimad sõbrad," noogutas noormees ja jälgis siis, kuidas Phoebs ka kolmanda viskega korvile pihta ei saanud. Samas tundus, et jääb ikka korraga järjest vähem puudu, et mõni järgmine vise võiks ju ikka sisse minna, arvas Dave palli uuesti palli enda kätte püüdes ja lennutas selle siis korvi suunas, saades seekord jälle sisse. 2-0, mõtles kutt endamisi, kui oli palli uuesti tüdrukule ulatanud. "Me võime selle mängu varsti ära ka lõpetada, kui tahad," sõnas Dave talle. Mitte sellepärast, et ta nüüd praegu juhtimas oli, vaid lihtsalt, nad ei pidanud ju raiskama aega pallide korvi loopimisele, kui ei tunne selle vastu enam huvi. 

"Ma ei olegi, ma lihtsalt hakkan harjuma mõttega, et see pall nimelt teeb seda mulle," lausus Phoebe. Kui kolmas kord sisse ei läinud, siis mis sellest järgmisest korrast enam loota? "Aga sa käid ikka kehalises?" uuris neiu ja vaatas, kuidas David palli jälle sisse saab. Nüüd tundus olukord küll tüdruku jaoks lootusetu, sest ta julges arvata, et oli juba pähe saanud. "Ei, las ma saan vähemalt ühe korra sisse, kui see üldse juhtub," arvas neiu ning võttis palli kätte, et uuesti proovida. Teinud oma viske, hoidis Phoebs oma hinge kinni, enne kui taipas et seekord oli pall sisse läinud. "Kaks-üks," teatas neiu ning põrgatas palli Davidile.

David muigas. Mõned pallid olid tõesti üsna nõmedad, nagu nad oskaksid ka otsustada, milline inimene neile meeldib ja milline mitte. "Üritan käia, jah," lausus noormees Phoebele. Eelmine nädal oli ta näiteks kohal käinud küll, aga nädal enne seda mitte. 
Kui Phoebs jälle järgmist viset tegema hakkas, jälgis Dave huviga, kuidas neiul õnnestus lõpuks ka üks vise sisse saada. "Väga tubli," sõnas kutt talle ja lõi paar korda käsi kokku. "Kaks-üks jääb või viskame veel?" küsis Dave siis sõbrannalt. Ta oli juba enam-vähem suutnud peas välja mõelda, mis nad edasi teha võiksid, aga otsustas Phoebe vastuse ära oodata, enne kui oma plaaniga lagedale tuleb. 

"Sa tundud ikka spordiga rohkem sina peal olevat kui mina," lausus Phoebe. Juba tüübi kehaehitus jättis sportliku mulje. "Väga motiveeriv," sõnas näitsik muiates, kui David teda kiitis. Noh, hea, et vähemaltki üks kord see pall sisse ka läks. "Ma ei tea, mul on dilemma nüüd," naeris tüdruk. "See üks sissevise oli lootustandev, aga samas kardan ma seda, et järgmise korraga jälle ei saa ja siis võibki seda palli sisse loopida. Seis on ju niikuinii sinu kasuks," seletas ta, kuid samas olid nad juba piisavalt kaua korvpalliväljakul olnud. Võib-olla peaks tõesti selle ühe korraga leppima ja ehk midagi muud nüüd tegema?

David kehitas õlgu. Ega seda aeg-ajalt korvi palli loopimist saa päris sporditegemiseks nimetada. Hommikujooksude ja muu sellisega ta ei tegelenud ning koolis kehalise tunnid olid niigi pigem naljategemine, vähemalt tema puhul. "Tore, kui ma sind motiveerin," muigas ka David, kui kuulis tüdruku dilemmat. "Sinu valik, võime ka pooleli jätta, muidu jäämegi veel siia loopima," sõnas noormees. Satuvad äkki nii hoogu, et ei tahagi enam lõpetada, kuigi see oli siiski üsna ebatõenäoline. Kuttidega võisid nad küll mitu tundi siin aega veeta, aga Phoebega oli ikka natuke teistmoodi. "Ma muidu siin mõtlesin, et kui sa mind endiselt külla tahad kutsuda, võiks enne poest läbi minna ja midagi mõnusat kaasa osta," sõnas Dave siis ja pööras oma silmade pilgu sõbrannale. Tema maksaks muidugi, aga enne oleks Phoebsi nõusolekut vaja.