How do you do all this?

Phoebe ei viitsinud hommikul nii vara ärgatagi, et kuskile jooksma minna. Tavaliselt sai ta sellisel kellaajal töölt ära, kui nädalavahetustel või suvel tööl oli, sest siis oli neiu pikemalt. Siis tuligi ta lihtsalt koju magama, et õhtuks vaim jälle valmis oleks. "Keegi peab seda ka tegema," sõnas neiu kerge naeratuse saatel. Dave tundus nii armas, isegi kui Phoebs seda endale tunnistada ei tahtnud. "Miks mina? Ütle parem, kas sa ise viitsid või tahad veel palli loopida?" esitas neiu Davidile küsimuse, sest hetkel tundus talle küll nii, et tüüp tahabki tema pärast mängu lõpetada, kuna Phoebs on veel kobam ega saa kuidagi palli korvi... kui välja arvata see üks ja ainuke kord, arvestades praegust seisu. "Jah, minugi poolest," nõustus Phoebe. "Sul on kohe mingid erisoovid või?" uuris ta. Kui ei, siis saab poes ringi käia ja vaadata, sest neiul ise ka midagi väga pähe ei tulnud, mida võtta. Ta isegi ei vaadanud, mis külmkapis oli, vaid sõi seda, mis parajasti kätte juhtus.

"Ma võiks siin veel päris pikka aega palle korvi loopida, kui midagi paremat teha poleks," sõnas David muigega, kuigi hetkel teeks ta küll parema meelega midagi muud. Phoebega oli ju siiski natuke teistmoodi kui nende kuttidega, kellega ta tavaliselt Rivercourtil aega surnuks käis löömas. "Ei ole mul mingeid erisoove," kehitas Dave õlgu ja pööras oma silmade pilgu neiule. Küll nad poes olles valivad, mida süüa-juua tahavad, mõtles noormees endiselt enda käes olevat palli kuhugi eemale visates. "Lähme nüüd, pisike," lausus kutt Phoebele ja kontrollis, et tal rahakott ikka teksade taskus olemas on ja vahepeal välja pole kukkunud. Ja tüdruk oli tema kõrval ikkagi üsna lühike, mitte et selles midagi halba oleks olnud. Dave ootas ära, kuni Phoebe end ka liigutama hakkas ja siis asusid nad mõlemad poe suunas teele. Neiu kodu jäi küll veidi teise suunda, nagu ta nende eelmisest kohtumisest mäletas, aga ju siis peavad pärast natuke maad tagasi jalutama. 

OT: No nüüd läks küll teise leheküljega päris kaua aega.

OT: Natuke jah

"Ja sul siis on?" uuris Phoebe. Ta võiks ju samuti palli veel korvi loopida, aga ilmselt katkeks mingi hetk tema kannatus ja tüdruk annaks lihtsalt alla. Nojah, praeguseks vist aitas ka. "Eks siis vaatab poes," sõnas Phoebe ja hakkas Dave'i kõrval poe poole liikuma. "Muide, mul peaks mõned filmid ka olema," teatas tüdruk. "Nii et kui sa tahad, võime neid minu juures vaadata."

"Filmide vaatamine kõlab päris hästi," arvas David. Loodetavasti on Phoebel kodus selliseid filme, mida ta varem näinud pole, sest muidu poleks ju väga huvitav. "Aga enne näitad sa mulle enda joonistusi," lisas noormees ja muigas. Ta ei olnud ikka ära unustanud, et neiu lubas talle neid näidata.
Mõne minuti pärast jõudsid noored ühe väikse toidupoe juurde, kus Dave üsna tihti käis, kui poest midagi vajas. Neile korvi võtnud, suundus kutt koos Phoebsiga sinnapoole, kus erinevaid snäkke ja jooke riiulitele laotud oli. "Mis me siis võtame?" pöördus ta küsimusega sõbranna poole. 

"Mis filmid sulle muidu meeldivad?" uuris Phoebe nii jutujätkuks. Ta polnudki varem seda Davidilt küsinud, sest filmid tulid paraku alles nüüd jututeemaks. "Oh, need ka jah, ikka näitan. Kui tahad, võin majatuuri ka teha, kuigi see on nii väike maja, et mingit tuuri seal vist väga teha ei annagi," rääkis Phoebe. "Loodan ainult, et sul ühe kurja musta kassi vastu midagi pole." Jah, võõraid Behemoth väga ei sallinud ja end neil nii naljalt puudutada ei lasknud, aga kui Phoebe talle kas või korra tähelepanu pööras, saigi kassist kohe tüdruku sabarakk, kes end meelalt vastu neiu jalgu nühib ja valjult nurru lööb. See väike toidupood oli tuttav ka Phoebele, sest seal nad olid vennaga mitu korda käinud, kui kodus toit otsa hakkas saama. Astunud poodi, võttis Phoebs käru ja sõitis riiulite juurde. "Mina eelistaks magusat, aga mis sina arvad?" vastas Phoebs küsimusega ning vaatas Davidile otsa.

"Noh, aktiivne tegevus peab olema, muidu tuleb veel uni peale," muigas David. "Üldiselt seiklusfilmid ja märulid lähevad kõik üsna hästi peale," lisas noormees pärast väikest mõttepausi. Üsna tüüpilised žanrid, mida poistele ikka vaadata meeldis, komöödiaid tema näiteks väga palju ei viitsinud, sest need kippusid tihti liiga labaseks ära minema. "Sul on kass?" küsis Dave lõbusalt. Talle meeldisid ka kassid, aga kuna ta õel oli karvade vastu allergia, ei saanud nad endale ühtki karvast lemmiklooma võtta. "Ma arvan, et miskit soolast võiks ka ikka olla," sõnas kutt ühte suurt krõpsupakki korvi lennutades ja pöördus siis jooke uurima. 

"Aga mida sa õudukatest arvad?" uuris Phoebe. Tüdruk ise võikski neid vaatama jääda, aga tallegi läks väga hästi action peale. Eks actionit oli ta Coliniga küllalt saanud vaadata, aga mõnest heast komöödiast ka ära ei ütles, kuid chick flicke talus neiu vähe. Need kippusid vahepeal väga imalaks muutuma. "Jah, mul on kass, aga ma hoiatan, et ta võib sinu peale sisiseda ja kui sa teda silitada üritad, võib ta su kätt kriimustada. Ta pole võõraste vastu just kõige sõbralikum," seletas Phoebe. Nii et kui David tahab looma ikkagi silitada siis on see kuti enda riskil. "Mina tahan jällegi šokolaadi, kummikomme ja küpsist," lausus neiu ning virutas kärru ühe 300-grammise šokolaaditahvli, paki kummikomme ja küpsisekarbi, enne kui Davidiga jooke vaatama läks. "Ma isegi ei tea mida siit võtta, nii et ütle parem sina, mida me joome," lausus näitsik joogiletti vaadates.

"Õudukad sobivad ka," noogutas David. Ta neid küll väga tihti vaatama ei sattunud, aga kui juba vaatamiseks läks, siis oli päris tore diivanil istuda ja vaadata, kuidas inimesed filmis üritavad põgeneda ja teevad enamuse ajast ikka väga lolle otsuseid. "Küll ma ta veel ära taltsutan," muigas Dave, kuulates, kuidas Phoebe oma kassist räägib. Kassid olid kõik ikka üsna isepäised ja ta ei arvanud nüüd, et selle kassiga asjad väga palju teistmoodi on. "Sa oled ikka eriti maias," märkis noormees, olles jälginud, mida Phoebs enda korvi asetas. "Ma loodan, et meil täna õhtul väga palju juua ei kulu, aga eks näis," sõnas David ühte suurt kaheliitrist Coca-Cola pudelit riiulilt maha tõstes ja hakkas siis kogu kraamiga kassade poole liikuma. Loodetavasti on neil nüüd olemas kõik, mida täna õhtul vaja peaks minema. 

"Eks minu juures saab vaadata, mis siis lõpuks jääb," lausus Phoebe. Õudukaid meeldis talle vaadata siis, kui toa ka hämaraks sai teha, et tekiks ikka õige meeleolu. Noh, ehk teevad kardinad ka toa piisavalt hämaraks, kui õudukad ikkagi jääma peaks. "Tahaks näha, kuidas sa seda looma taltsutad, kui isegi mu vend ütleb, et ta on saatanast," muigas Phoebe. Samas Hunter küll silitas tüdruku sünnipäeval kassi ja siis ei teinud Behemoth talle midagi. "Mida? Mulle meeldibki magus," sõnas Phoebe. Jook käes, jalutas ta Davidiga kassa juurde ning heitis kärus olevale kraamile veel pilgu peale. Nii, peaks küll kõik olema.

"Aga äkki ma meeldin talle," sõnas David. Kõik oli ju võimalik? Ja kui ei meeldi, eks siis peab muud meetodid kasutusele võtma, et lõpuks ikka elusana lahkuda. "Eks sa ise oled ka kindlasti päris magus tüdruk," sõnas noormees ja muigas, hakates nii kärust kui korvist asju letile laduma. Kui Phoebe poolt on film ja diivan või midagi, siis tema maksab toitude eest. Nii peaks ju võrdne olema küll. Kogu kauba letile asetanud, lisas Dave paar kilekotti. "Sa võid ehk asju kottidesse pakkima hakata," arvas kutt rahakotti taskust välja tõmmates. 

"No vaatame, kui palju sa talle meeldid," lausus Phoebs kavalalt. Hea, et selle kassi nõrkus vähemalt toit on. Anna talle mõni viiner või viiluke vorsti, on kohe sõber, sest siis ta näeb kedagi kui inimest, kes talle süüa annab. "Jobu," turtsatas Phoebs ja andis Davidile õrna obaduse vastu õlga, kui tolle kommentaari kuulis. Kas tüüp tõesti üritas talle praegu külge lüüa? "Yes, boss!" sõnas neiu ning võttis kaks kilekotti, et asjad sinna ära panna. Ühte läks joogipudel ja need raskemad küpsisekarbid, teise krõpsupakk ja mõned kergemad asjad. "Ma võtan kergema," lausus neiu ning ulatas Davidile raskema koti, kui too kauba eest ära maksis. Nii, nüüd võis ehk minema hakata.

"Ma tänan, ma tänan," muigas David, kui Phoebe talle selle viimase kommentaari peale müksu vastu õlga andis. Ta üritas küll ju ainult sõbralik olla ja natuke nalja teha ja võib-olla natuke ka neiule külge lüüa, aga kui selline reaktsioon, siis mis seal ikka. Varsti oli asjade eest makstud ka ja selle ajaga oli Phoebs suutnud kõik asjad kahte kotti pakendada. Noormees võttis sõbrannalt raskema koti vastu ja väljus siis koos temaga poest. "Juhata nüüd teed," sõnas Dave tüdrukule, kuigi ta mäletas ise ka, kus Phoebe elas, oli nii siiski õigem, sest nad läksid ju ometi tema koju. 

"You're welcome," sõnas Phoebe lõbusalt. Peale oma venna polnud tüdruk ammu mingi kuti seltsis ennast nii vabalt tundnud ja see oli niivõrd hirmutav kui meeldiv. "Mis mul muud üle jääb," kehitas neiu ning hakkas koos Davidiga minema. Umbes kakskümmend minutit kõndimist ja juba olid nad ühe pisikese armsa maja juures. Ukse juurde jalutades kobas Phoebs mõnda aega oma taskutes, kuni leidis võtme, ja keeras siis ukse lahti. "Tere tulemast minu tagasihoidlikku koopasse," lausus neiu ning vaatas Davidi poole, et tüüp tema järel sisse tuleks. Võtnud esikus üleriided ära, kõndis neiu kööki, et poekotid toolile asetada, kuni kuskilt ilmus välja Behemoth, kes mitte just kõige sõbralikumalt oma saba vibutas. "Davidi peale sa küll tige ei pea olema," muigas Phoebs ning võttis kassi sülle. "Siin see kuulus kuri kass siis on," sõnas tüdruk ning läks loomaga Davidi juurde.

David noogutas ja astus Phoebe järel sisse, et siis kõigepealt välisjalanõud jalast lükata, kui juba see kass, kellest nad enne rääkinud oli, välja ilmus. "Päris kena koht ju," arvas noormees ringi vaadates ja muigas, kui neiu oma kassi sülle võttis ning tollega rääkima hakkas. Praegu ei hakanud Dave siiski looma torkima, küll neil on hiljem õhtu jooksul ka aega teineteisega harjuda või midagi. Selle asemel lasi kutt Phoebsil ennast kööki juhtida ja tõstis asjad kilekottidest välja, et siis üle vaadata, mida kõike neil üldse on, et siis hakata ehk asju kaussidesse paigutama või midagi. 

"Arvad?" küsis Phoebs. Keegi polnud väga öelnudki, et see kena koht on. Tavaline pisike elamine, ei midagi erilist. Kuna kiisu hakkas Phoebe süles rabelema, pani neiu looma maha ning too kadus tigedalt saba viibutades kööki, maandudes esimesel toolil, mis laua taga vaba juhtus olema. Jah, talle meeldis end istuma või magama sättida, kuigi veel parema meelega ronis ta enda perenaisele kaissu. Kuni David asju kilekottidest välja tõstis, otsis Phoebe välja mõned kausikesed ja kaks joogiklaasi. "Kas sa tahad kohe pisikest majatuuri või paneme enne tavaari juba kausidesse?" uuris Phoebs, kui oli kausid ja kaks klaasi lauale asetanud. Majatuur oleks see vist ainult nii palju, et Phoebe näitab enda tuba ja joonistusi, nagu ta lubanud oli.