Animal Kingdom

"Küll me vaatame. Suveni on aega veel küllaga," sõnas Hunter. Hetkel ta Rosiet kaasa ei võtaks, sest seal on päris porine ja ega suvel on ikkagi põhiline töötegemine. "Äkki kunagi saad ka," kehitas noormees õlgu ning hakkas naerma, kui talleke tema sõrmi lutsuma tahtis hakata. Jah, seda nad teevad.

"Ise sa just ütlesid, et kevad pole enam kaugel," lausus Rosie, kelle meelest oli suvi ka kevadele väga lähedal. Talv tundus võrreldes kevadega palju pikem, sest on ette tulnud sedagi, et lumi hakkab sulama alles aprillis. No sellel aastal läks lumi ikka väga vara ära, mitte et Rosiel midagi poris möllamise vastugi oleks. Mudakoll on ju vahelduseks päris tore olla. "Ta lutsutab su kätt nagu vasikas," lausus Rosie itsitades.

"Kevad ei olegi, aga vaata kuhu suvi veel jääb," sõnas Hunter, jäädes enda seisukohale kindlaks. Suveni oli veel palju-palju koolitööd jäänud. Paljud asjad tahtsid veel tegemist. "Jepp," muigas poiss ja päästis enda käe pisikese tallekese käest. Tõusnud püsti, hakkas ta väravale lähenema, et jälle edasi liikuda. Kaua nad ikka neid lumepalle siin silitavad.

"Mulle tundub vahepeal talv just pikemana ja siis suvi tuleb ruttu, kui kevad juba kätte jõuab," seletas Rosie ning lasi ühel tallekesel enda kätt ka lutsutada. See ajas putuka naerma, sest veidi kõdi oli ja meenutas tõesti vasikaid, kes samuti kõike lutsutada tahtsid. Kui nad ei saanud kätt, võtsid või särgisaba. "Mis loomade juurde me nüüd läheme?" päris Rosie, kui nad Hunteriga aedikust välja olid läinud.

"Tal tundub sulle pikk, sest see on pime aeg ja päevad on lühikesed, aga õhtud pikad," seletas poiss. Pealegi kipub sellel ajal inimestel masendus olema, kuigi Rosie on vist liiga väike veel, et seda sõna mõista või kogeda. See, kui õde lutsutamise peale naerma hakkas, pani ka poisi muigama. Õnneliku last on lihtsalt tore vaadata. Astunud peagi aedikust välja, viis vanem Sommers õe küsimuse peale enda pilgu sildile. "Järgmisena on... näed minisead," jäi Hunter uue aia juures seisma, kus sibas ringi üks tumedam minipõssa.

"Talv on külm ka, aga siis saab jällegi kelgutada ja uisutada," lausus Rosie. Temal küll talvel mingit masendust peale ei tulnud, aga ju ta oligi selleks veel liiga väike. Rosie tundis ikka lumest ja kelgutamisest rõõmu ja oli õnnelik ka siis, kui ta sai liuväljale uisutama minna. Ilus aeg oli. "See põssa on küll sama suur nagu Snowball," märkis Rosie. "Või on Snowball juba isegi natuke suurem." Rosebud polnud varem küll nii väikest põrsast näinud, rääkimata siis pisikesest täiskasvanud seast. "Kuidas nad nii väiksed on?" päris Rosebud, vaadates vennale otsa.

Kelgutamine ja uisutamine on tõesti asjad, millega Rosie ilmselt talve seostab. Muidugi peaks sinna veel lisama selle, et saab palju magusat ja kingitusi. "Ta on veel väike ka. See põssa peaks ikka natuke veel kasvama, aga põhimõtteliselt on ta nii lihtsalt aretatud," seletas Hunter, oleata kindel, kas tahab enda jutuga nii keeruliseks minna, sest pärast ei saa Rosie enam midagi aru ja kõik on nagu pudru ja kapsad.

"Snowball kasvab ka," lausus Rosie, sest kassipoeg oli vaevalt neli kuud vana ja ikkagi üsna pisike. "Kui suureks see põssa ikka kasvab?" jätkas Rosie oma küsimustega, sest need pisikesed notsud tundusid lapse jaoks nii huvitavad. Kellelgi vist ei ole neid ka, sest tavalised inimesed peavad ikka suuri sigu, kui neil talu või midagi üldse olema juhtub.

"Kasvab, aga ilmselt mitte nii palju," lausus Hunter ning silmitses siis mõnda aeda seda, kui siga seal aedikus asjatas. "Nooh, ma arvan, et sinule kuskil põlveni või nii, aga ega ma ka täpselt ei tea," seletas noormees, tõstes pilgu loomalt enda pisemale õele. Vähemalt tulid temalt täna üsna asjalikud küsimused, millele poiss isegi huviga vastata püüdis.

"Mina kasvan ka," lausus Rosie. "Meid mõõdeti koolis ja siis ma sain teada, et olen juba meeter kolmkümmend viis," teatas tüdruk uhkelt. Suvel oli putukas vaevalt 130 cm pikk - täpsemalt jäi puudu nii poolteist sentimeetrit, et nii paljugi oleks. "Sa tead loomadest nii palju," sõnas putukas. Täitsa huvitav oli Hunterit kohe kuulata, kuidas ta Rosebudi küsimustele vastuseid teadis.

"Vaata, et sa siis minust ühel hetkel mööda ei kasva," lausus Hunter naljatades, sest ta oli isegi teismeeas natuke pikkust visanud. Ilmselt läheb ta ühel hetkel nii sinn Chadi ja Matti mõõtu välja. Kui vaadata aga Milenat, siis võib Rosie jääda pisikeseks, kuigi kunagi ei või teada. "Alati võiks rohkem ju teada," kehitas poiss enda õlgu, "tavaliselt on lihtsalt nii, et see, mis sind huvitab, sele kohta õpid sa vabatahtlikult igalt poolt juurde kasvõi filmide näol." Suuretõenäosusega on poisi tulevik seotud samuti loomadega.

"Ja kui kasvan, siis ma saan sinult küsida, et kuidas seal all ilm on," lausus Rosie, sest oli kuulnud, kuidas koolis suuremad õpilased vahepeal niimoodi endast lühemate kallal nokivad. Rosie igatahes lootis, et ta väga pisikeseks ikka ei jää. "Aga sa saad mul vähemalt loodusõpetuse töövihikut aidata täita, kui ma ei oska," sõnas putukas, sest arvas, et nii palju suur vend ikka teab. Siis ei pea emmet-issit tüütamagi.

Hunter turtstas ja raputas vaikselt enda pead. Mida kõike väiksed lapsed juba suurematelt ära ei õpi. Poiss ei imestaks, kui Rosie enda sõpradele Matti ja Chadi sõnavara hakkab õpetama. "Esialgu teed ikka ise, kui ei oska, siis ma võin aidata, aga ette ma sulle küll seda ei tee," lausus noormees, sest esiteks õppis siis Rosie ikka ise ka ja teiseks Sommersid lihtsalt ei käitunud niimoodi.

Matti ja Chadi sõnavara Rosiele väga külge polegi jäänud, aga kindlasti sai palju nalja Chadiga, kui tüüp üldse enda pere juures käis ja Rosiega tegeles. "Ma ei tahagi, et sa mulle ette teed. Ma lihtsalt tahan, et sa seletaksid," lausus Rosie, sest tahtis palju asju ikka ise ka ära teha ja pisike tahtis ikka õppida ka. "Mis loomad veel jäänud on?" päris Rosie, kuna arvas, et nende pisikeste notsude juurest võiks küll juba edasi liikuda ja varsti ehk koju minna. Laps hakkas ära väsima.

"Seda võin ma teha," kinnitas Hunter öeldut põgusa noogutusega. Tore, kui laps juba noorelt õppida tahab ja harjub üldse ise õppima, mitte kogu aeg teisi kasutama. "Seal on vist veel laamad, kitsed ja ponid," lausus noormees, kui oli järgmistele aedikutele kiire pilgu viinud. Vaadanud küsivalt Rosiemaryle otsa, suundus vanem Sommers edasi.