Animal Kingdom

"Ootan jah, sest siis saab kaua magada ja ei pea koju tulles kohe töövihikuid täitma hakkama või kirjatähti tegema. Ma ei teagi, miks me ikka neid kirjatähti tegema peame, kui me juba oskame, sest õppisime neid eelmisel aastal ka," seletas Rosie, kuid koolis talle sellegipoolest meeldis. Vaheaeg tundus lihtsalt mõnus vaheldus. "See on nii naljakas, et loomamaailmas tahavad poisid ilusad olla ja inimeste maailmas tüdrukud," leidis Rosie. Eks tallegi meeldis, kui keegi talle patsikesed pähe tegi või kui ta sai igasuguseid käevõrusid ja kaelakeesid kanda. Jõudnud aedikuni, jäi Rosie jaanalindu eriti suure huviga vaatama, sest see oli putuka meelest üks uhke ja samas naljakas lind.

"Sulle meeldib muidu koolis käia?" tundis Hunter siirast huvi. Õppimine ei peagi ju meeldima, aga üldiselt. Sõpru tal seal ju ikka oli ja seega peaks lõbus olema. "Tead, koolis hakkad sa õppima palju selliseid asju, mis tunduvad sulle mõttetuna, aga midagi pole teha, sest see lihtsalt tuleb ära teha," lausus poiss, kes seda juba kõvasti omal käel tunda oli saanud. Isegi ülikoolis pidavat olema aineid, mis tunduvad enda eriala jaoks täiesti mõttetud. "On tõesti," muigas Hunter, jäädes ka ise jaanalindu vaatama. Nende juurde ilmus üks noorem naine ja pakkus toitu, mida saaks käe pealt jaanalinnule anda. Poiss võttis sealt natuke ning andis linnule. Täitsa lahe.

"Jah, koolis on vahva," vastas Rosie. "Seal saab vahetundide ajal alati hüppenööriga hüpata ja keksu mängida." See vahetundide ajal hüppamine ja kekslemine oli alati Rosie jaoks kõige vahvam osa ja nii meeldisid talle ka kehalise kasvatuse tunnid, kus sai joosta ja karata nii et vähe ei ole. "Aga kas sinule meeldib koolis?" uuris Rosie, kuigi Hunter rääkis mingitest mõttetutest ainetest, mida ta vajalikuks ei pea. Täpselt nagu Rosie arvas, et teises klassis pole enam kirjatehnikat vaja harjutada. "Pane mulle ka natuke, ma tahan ka jaanalinnule süüa anda," palus Rosie, kui Hunter linnule toitu võttis, ulatades poisile kohe enda pisikese pihu.

"Vahetunnid on muidugi need kõige paremad, eksole?" muigas Hunter, sest ta arvas suhteliselt samamoodi, kuigi tema vahetunnid keerlesid nüüd Simona ümber enamasti, aga ega kutil selle vastu mudagi ei olnud. Talle meeldis näitsikut näha. Eriti kui neil erinevad tunnid olid või hakkasid. "Noh, nii ja naa. Mõni päev on väga igav, aga vahel on väga lahe," vastas poiss täiesti ausalt, "mulle meeldib mu trenn ja tuttavad inimesed, kes koolis on." Ainetega oli nagu oli. Loodusained talle istusid. Kirjandus oli natuke raskem. "Aga palun," lausus vanem Sommers ning lasi paaril teral õe pisikesele pihule kukkuda.

"Jaa," nõustus Rosie täielikult oma vennaga. "Ja kehaline ja kunst," lisas ta. Seal ei pidanud vähemalt 45 minutit ühe koha peal istuma ja kuulama nii, et kaaslasega ei võinud isegi juttu rääkida. Või noh, võis, aga sellisel juhul kippus mõni õpetaja keelama. Kehalises sai aga palju joosta ning hüpata ja kunstis sai joonistada ja igasuguseid vahvaid asju meisterdada - see Rosiele meeldis. "Mulle meeldivad ka mu klassikaaslased, ainult poisid kiusavad vahepeal," rääkis Rosie. Eks seda tuli tihti algkoolis ette, kui poisid tüdrukuid patsist tirivad või muud moodi kiusama kipuvad. Saanud enda pihku mõned terakesed, ulatas Rosie enda käe jaanalinnu poole, kes tema pisikesest peost samuti mõne aja pärast teri nokkima hakkas. "Tahaks endale jaanalindu ka," teatas Rosebud mõne hetke pärast.

Joonistamine meeldib ka Hunterile ja kehalisest meeldib poisile nii palju kui seda on lihtsalt pikamaa jooksmine. Teisi spordimänge võib ta lihtsalt vaadata. Nagu näiteks korvpall. "Öeldakse, et kui poisid kiusavad, siis sa meeldid neile," muigas Hunter, sest seda räägiti vist igale väikesele lapsele. Tegelikult eka ta üks edvistamine ja tavaline kiuslikus on. "Tead, sa peaksid siis vist juba loomaaeda elama minema," pakkus poiss, vaadates putukale otsa.

"Ei meeldi. Sa ajad mingit jama mulle," vaidles Rosie vennale vastu ning lasi jananalinnul oma peopesast kõik terad ära nokkida. Nii, nüüd on putuka arvates vähemalt küllalt kaua selle linnukese juures oldud ja võiks järgmiste loomade juurde minna, "Ei, ma hakkan raha koguma ja siis suureks saades ostan loomaaia," oli Rosiel parem plaan. Siis on tal kõik loomaaia loomad olemas.

"Meeldid, meeldid," ajas Hunter ikka oma joru edasi, hoides ise laia muiet tagasi. Kunagi jõuab Rosie teismeikka ka. Küll tal siis hakkavad poisid ümber käima. Loodetavasti ei muutu putukas vanemaks saades mõneks tibiks. "Väga hea plaan," kiitis poiss õe mõtte heaks. Siis ei peagi loomaaeda minema, sest see on enda kodus.

"Hunter, ei kiusa," torises Rosie ja ajas oma huuled prunti. Tema küll seda ei uskunud, et ta kohe oma klassivendadele meeldib, kui nemad teda kiusavad ja venna kiusamine just ka eriti meeldiv ei olnud. Rosie sai aru, et kaksikute, eriti Logani puhul on selline pisike kiusamine tavaline, aga nüüd veel Hunter ka? "Lähme parem järgmiste loomade juurde," tegi Rosie ettepaneku ning hakkas juba ees minema, jäädes mõned meetrid eemal seisma, et Hunter järele oodata.

"Olgu, olgu," lubas Hunter. Tavaliselt ta ei olnudki selline, aga ju tal oli täna selline kergelt avameelsem ja ülemeelikum päev. Kui Rosie edasi tahtis liikuda, läks noormees talle hetke pärast järele. Lindudega said nad ühele poole. Seega jõudsid nad hoopis aediku juurde, kus jooksid ringi kolm lambatalle. Tallis abitöid tegemas käies on poiss taluloomi küllaga näinud, aga Rosemaryle on nad kindlasri armsad ja huvitavad. "Näed, siin võib aedikusse sisse ka minna, et neid silitada," viipas poiss ühe sildi juurde aia küljes. Äkki õeke tahab.

Nii palju siis sellest, et Rosie väga ülemeelikuks muutub, kui liiga palju magusat sööb. Hetkel tundus, et just Hunter oli natuke liiga palju suhkrut saanud ja veidi käest ära läinud. "Need tallekesed on nii ilusad. Nad on nagu pilved," lausus Rosie, kui nad järgmiste loomade juurde jõudsid ja hakkas siis vaikselt endamisi "Mary Had a Little Lambi" laulma. "Tahaks küll neid katsuda," lausus Rosie, kui Hunter teatas, et aedikusse võib ka minna. Selline vill ju lausa tõmbab pisikesi käsi endale ligi.

"Okei, lähme siis," ta avas ettevaatlikult värava ning lasi õe enda ees sisse, tõmmates värava seejärel kindlalt jälle kinni. Kuna tallekesed olid väikesed, laskus Hunter kükakile. Ta silitas ise ka ühte loomakest, sest nende pehme vill tõesti lausa kutsus silitama. Mõnusalt pehme oli. "Tead, kui sulle need loomad nii väga meeldivad, siis äkki tuled suvel koos minuga sinna tallu tööle, kui neil abi on vaja," pakkus Hunter, kui oli õekest mõnda aega jälginud. Siis näeb Rosie ikka milline see maaelu ka on, mitte ei muutu mõneks linnavurleks tulevikus.

Astunud väravast sisse, katsus Rosemary ühe lambatallekese pehmet villa ning andis loomale ühe õrna kallistuse. Ta võikski seda tallekest kaisutama jääda, kui vaid saaks. "Ma tahaks tulla küll," vastas Rosie, sest teadis, et seal pidid hobused ka olema ja võib-olla saab siis natukene ratsutadagi. "Kas Mona tuleb ka suvel sinna?" uuris Rosebud Hunterilt, sest talle meeldis see, kui venna tüdruksõber samuti temaga tegeles. Nendega oli alati tore.

"Siis pead empsiga rääkima," lausus Hunter, sest tema võib ju kõike siin kokku lubada, aga ema sõna ikkagi loeb. Poiss arvas, et ega sealt mingeid vastuväiteid ei peaks tulema. Tuleb lihtsalt õel seal silma peal hoida, kuigi ega Rosie enam nii väike ka ei ole. "Ma ei tea... ta läheb mingil ajal suvel vist Rumeeniasse," sõnas poiss. Nad ei olnud sellest Monaga rääkinud, aga Sommers oletab, et kui ta Tree Hillis on, siis ta tuleb ikka kaasa ka.

"Emme ikka lubab," arvas Rosie, sest midagi hullu ju Rosiega ikka juhtuda ei saa, kui ta kogu aeg Hunteri lähedusse hoiab. Pealegi saab putukas siis loomadega möllata nii et vähe ei ole. "Tahaks ka kunagi sinna minna," lausus Rosie, sest reisimine tundus temagi jaoks põnev ja mõnda Euroopa riiki oleks vahelduseks päris tore näha. Palju ikka putukas reisidele kaasa sai, kui keegi üldse läks? Tavaliselt pere ühistel reisidel ta kaasas käiski.