Two Mommies

Carrie istus mänguväljaku lähedal asuval pingil, jälgides aeg-ajalt Clyde'i, kes enda sõpradega eemal mängis. Naine ei olnudki siin tegelikult nii väga lapsehoidjaks, sest poiss on tal juba ju kuuene ja läheb sellel sügisel kooli. Seega on poiss piisavalt iseseisev juba. Ta ootas hoopis Tanyat, kellega nad täna kokku pidid saama, et natuke juttu puhuda. Carrie'l ei ole linnas just palju tuttavaid. Koolis naine küll suhtleb enda kolleegidega, aga mitte väga tihedalt. Kõige rohkem räägibki ta Tanyaga, sest nad on lihtsalt enamvähem samas olukorras olnud ja seega nad mõistavad teineteist hästi. Raven on ka muidugi üks, aga nad ei ole ka mingid sõbrannad. Pigem on nad lihtsalt tuttavad, sest Seth ja Trey on vennad ja see on loogiline, et nad ka kokku puutuvad. Aga ilmset ka mitte seda enam, sest Carrie jättis Sethi maha. Ta armastab noormeest küll endiselt, sest tundeid ei saa niisama välja lülitada, aga mõnikord tuleb lihtsalt heaolu nimel ennast ja enda perekonda teistest kõrgemale tõsta. Isegi kui see tundub isekas.

SPOILER: Click to show

+ kindad + müts + saapad

Tanyal oli täna suhteliselt kerge päev. Koolis pidi naine andma ainult ühe filosoofiatunni ning see jäi päeva alguse peale, nii et siis sai ta varem õhtule, ent oli enne Carriega kokku leppinud, et nad kohtuvad pargis. Palju nad tööl ikka suhtlevad, kui Tanya heal juhul korra-paar korda nädalas filosoofiatunde käib andmas? Mõned tunnid pärast tööd sai Tanya kodus puhata, sest pisike Heath oli naise vanemate juures ja Marina lasteaias. Muidugi oli naine juba Heathigi lasteaeda mõelnud panna, sest poiss oli juba piisavalt vana, et sõimerühmas olla, kuid arvatavasti saab Tanya seda teha alles sügisest. Kui päev hakkas juba õhtusse jõudma, lahkus Tanya kodust, et kõigepealt Marina lasteaiast ära tuua, siis Carriega kokku saada ja pärast seda vanemate juurest läbi minna ning poiss ka võtta. Lasteaias käidud, jalutas Tanya, pisike tüdrukutirts käe kõrval, parki, silmates peagi enda töökaaslast. "Tervist," tervitas naine oma töökaaslast. "See siin on minu vanem tütar Marina. Marina, see on Carrie," tutvustas ta Carriele oma tütart.

Outfit

"Hei," lausus Carrie, kui oli pilgu Tanya ja tema tütre poole pööranud, "väga meeldiv sinuga kohtuda. Minu oma jookseb kuskil seal ringi." Naine viis hetkeks enda naeratava pilgu eemal mängivatele lastele ning siis tagasi enda töökaaslasele. "Ma ei tea, kas sa tahad siin samas istuda või soovid kuskile sisse minna?" uuris Carrie, sest nad ei olnud midagi kindlat ju kokkuleppinud. Samas on lastel hea väljas mässata. Pärast on kodus väsinud ja lähevad kohe ilma jonnita magama.

"Idee poolest võiks sisse ka minna, aga lapsed võiks ikka silma all olla," arvas Tanya, kui ta juba Marina ka õue mängima peaks jätma. Kuigi Callum oli trellide taga, ei julgenud Tanya last üksi välja jätta ja teiseks kartis naine veel seda, et tüdruku endaga võib midagi juhtuda, sest lapsed võivad väga kavalad olla, kui arvavad, et vanemad neid ei näe.

"Mis sa arvad, kui läheks jalutaks Porti City Javasse, ostakss sealt midagi sooja jooki kaasa ja tuleks siis siia tagasi? Muidugi võime ka minu juurde minna, sest sinna pole pikk maa," pakkus Carrie, kuigi siis peaks muidugi Clyde ka tuppa tulema, aga tundus et ta tahtis veel sõpradega mängida. Tundus, et iga päevaga veetis poiss väljas aina rohkem aega, aga eks see laste asi ongi. Hiljem kui arvutid ja asjad tulevad, siis tuleb hakata nuiaga majast välja ajama.

"Soe jook tundub hea mõte," noogutas Tanya, kuid ta ei julgenud veel Marinat teiste laste juurde lasta. Kui nad ära käivad, eks siis saab tirts ka mängima minna. "Kuidas sul läinud on?" uuris Tanya nagu muuseas, sest palju nad töö juureski omavahel rääkida said, kui Tanya ainult valikainet andis ja koolis harvem viibis kui Carrie.

Carrie tõusis pingilt püsti ning hakkas vaikselt edasi liikuma. Kuna ta ei olnud ainuke ema siin mänguväljaku lähedal ja kuna Clyde on ka varem üksinda väljas mängimas käinud, siis ei kartnud naine nii väga poisi pärast. Nad käivad ju siiski ainult korraks ära. "Oh jah, ma ei tea..." raputas naine enda pead ning hingas sügavalt välja, "ma elan nüüd Clyde'iga jälle kahekesi. Ei tulnud sellest suhtest Sethiga ikkagi midagi välja. Ta läks ikka enda vanale teele tagasi ja teda ümber veenda on lihtsalt võimatu. Ühelt poolt arvan ma, et tegin õigesti kui ta maha jätsin, sest mul on ikkagi poeg, keda sellise maailma eest kaitsta, aga teiselt poolt... ma kardan, et ma võisin olla inimene, kes teda just kahe jalaga maal suutis hoida ja nüüd ma tõesti vahel kardan, mida ta järgmisena teha võib. Ma loodan, et ta suudab enda elu ikka joonde ajada. Kui kõik see välja jätta, siis muidu läheb mul täitsa enam-vähem. Ja kuidas sinul endal?" Carrie viis enda pilgu teelt, kuhu see rääkimise ajal liikunud oli, tagasi Tanyale.

Tanya hoidis Marinat käe kõrval, kuid tüdruk tahtis juba lahti lasta ning käis pinda, et ema ta teiste laste juurde mängima lubaks. "Olgu, mine siis, aga ära kuskile ära kao," andis Tanya lõpuks järele ning Marina jooksis mänguväljakule. Naine ise hakkas Carriega Port City Java poole liikuma ning kuulas naist, aeg-ajalt kaasa noogutades. "Seth on noor ka," lausus Tanya. "Aga... Sa ei tunne ju end ometi süüdi?" küsis naine ettevaatlikult, pruunid silmad töökaaslasel. "Minul on hetkel kõik korras. Callum istub kinni ja lapsi hoiavad vahepeal mu vanemad. Samas ma olen mures Lucieni pärast, sest ta ei võta enam oma rohtusid ja nüüd on tal mingid kinnisideed hakanud tekkima," rääkis naine.

Carrie naeratas kergelt, kui Marina hirmsasti mängima tahtis minna. "Siin tavaliselt vanemad hoiavad kõikidel lastel silma peal," lausus naine, sest juba oletas, miks Tanya võibolla enda tütart üksinda niisama mängima ei taha saata. Iseasi, kas arsti sõnad teda ka rahulikuks suutsid teha. "Ma ei tea... natukene küll," lausus naine ning saatis mõru pilgu enda sõbrannale. Ta oleks võinud ju Sethiga karmikäelisemalt ringi käia, aga samas... siit tuleb jälle see, et naine ei ole tema ema või lapsehoidja. Ta oli tema tüdruksõber. "Sa oled temaga sellest rääkinud või üldse kellegagi?" uuris Carrie kerge muretooniga hääles, sest sellised asjad ei pruugi hästi lõppeda.

"Selge. Ma pole Marinaga siin kuigi tihti käinud, aga vähemalt julgen ta nüüd siis omapead jätta," muigas Tanya. Kui nad käisidki, siis peale nende polnudki mänguväljakul väga kedagi ja tavaliselt tahtis tirts ikka lasteaiast kohe koju minna. "Ma arvan, et sina küll selles süüdi pole, et ta jälle valele teele läks," andis Tanya oma ausa arvamuse ning jalutas naise kõrval edasi. "Ei ole," vastas Tanya vaiksel häälel ning vangutas pead, enne kui oma silmad uuesti Carriele viis. "Ma lihtsalt ei tea, kuidas sellest temaga rääkida ja ma kardan seda, et ta niikuinii ei kuula mind," tunnistas ta.

Carrie noogutas vaikselt Tanya sõnade peale, kuigi ta ei suutnud endiselt lükata peast välja mõtet, et ta oleks võinud rohkem pingutada. "Ma arvan, et parem rääkida, kui hiljem kahetseda," lausus naine, "see ei ole ju mingi naljaasi. Ega arstid ju rohte niisama kellelegi välja ei kirjuta. Tavaliselt on need ikka hea põhjusega." Pealegi nii palju kui Carrie teab on Lucien natuek ebastavbiilne. Seega ei või kunagi teada, kuidas ta millelegi reageerib. Kohe kindlasti ei peaks Tanya sellest lihtsalt mööda vaatama.

"No ma võin ju üritada temaga rääkida," arvas Tanya, kuigi ei uskunud väga, et sellest mingit kasu oleks. Lucien võis küll öelda, et jajah, võtan-võtan, aga tegelikult tuli ikka välja, et ta on ikka midagi vahele jätnud. "Peaksin ma tema arstiga ühendust võtma?" uuris Tanya, sest ei teadnud, mida teha, aga arvas, et Lucien vajas kindlasti abi.

"Kindlasti võiksid," lausus Carrie, kui Tanya uuris, kas peaks ka arstile helistama, "ta teab ehk tema olukorda kõige paremini ja suudab ka seega ilmselt head nõu anda, mida edasi teha." Sageli andis ka Carrie enda numbri äsja võõrutusravilt väljunud patsientidele ja nende perekondadele, et nad probleemide korral talle alati helistada saaksid. See, et su patsient haiglast välja jalutab, ei pruugi tähendada, et sinu töö temaga läbi oleks.

"Sellest võib tõesti abi olla," leidis Tanya, kuigi ta ei kujutanud ette Lucieni reaktsiooni. Loodetavasti ta päris psühhoosi ei sattu ja kellelegi kallale ei lähe. Õnneks pole seda veel juhtunud, kuigi venna vihapursked on Tanya ikka ära küll ehmatanud. "Mis me võtame?" uuris naine, kui nad Carriega Port City Javasse jalutasid. Ta vaatas menüüd, aga ei suutnud ise küll hetkel otsustada, kas kakao, Capuccino või tavaline kohv piimaga.

Astunud Port City Javasse sisse, jäi ka naine hetkeks menüüd uurima. "Tead, ma vist võtan seekord Chai... Chai Crème Frappuccino?" pakkus Carrie, sest polnud seda veel maitsenud. Tavaline Chai ja Chai Latte talle maitsesid. Äkki on see ka hea. Naine mõtles, kas võtta ka mingi kakao Clyde'ile, sest äkki tahab poiss ka midagi. Samas on ta vist praegu rohkem enda sõpradega hõivatud. "Äkki võtaks mõned kaneelirullid ka. Need tunduvad äsja ahjust tulnud olevat," mõtles naine valjul häälel ning viis pilgu Tanyale.