Two Mommies

"On see hea?" uuris Tanya, sest ta polnud üldse neid Chai jooke maitsnud. Tavaliselt võttis ta ikkagi mingisuguse kohvi, kakao või Capuccino. Marinale võiks ka muidugi midagi võtta, aga ilmselt on temagi mängimisega nii hõivatud. "Mina vist isegi võtan," arvas Tanya, sest need nägid tõesti isuäratavad välja ning värsked saiakesed olid alati kõige paremad.

"Ausalt öeldes ma ei tea, sest ma olen proovinud ainult Chai Lattet, aga too oli küll päris huvitav," lausus Carrie, aga Tanya võib ju ka alati kindla peale minna ja midagi tuttavat võtta. "Neid tuleks ilmselt küll lastele ka võtta," hakkas naine naerma, sest tegemist on siiski magusaga. Kui letiteenindaja lõpuks nende juurde jõudis, võttiski Carrie endale eelmainitud joogi ja neli kaneelirulli, mis talle kohe paberist kotti pandi ja kätte anti. Joogiga läks natuke kauem, kuid peagi oli naisel käes ka soe ja aurav Port City Java logoga tops.

"Selge, ma võib-olla proovin midagi neist ära," sõnas Tanya ning tellis endale siis Chai Latte ja kaks kaneelisaiakest - üks talle ning üks Marinale. Saanud saiakesed kätte, jäi naine enda jooki ootama ja mõne hetke pärast ulatati tallegi üks Port City Javaga tops. Nüüd võis hakata siis mänguväljaku poole tagasi liikuma. Kui naise jook oli juba natuke jahtunud, võttis ta sellest lonksu. "Ma pean sinuga nõustuma," tõdes Tanya. "See jook on... omamoodi."

Carrie astus koos sõbrannaga kohvikust välja ning võttis suuna mänguväljakule. Ka tema võttis enda joogist peagi esimese lonksu. See oli täitsa hea. "Omamoodi hea või omamoodi halb?" muigas naine, pöörates enda lõbusa pilgu Tanyale. Pärast talle ei meeldi ja siis Carrie oli see, kes talle idee andis, et seda proovida.

"Ma ütleks, et selline huvitav," vastas Tanya, sest ei osanud sellele küsimusele päris kindlat vastust anda. Naise arvates halb see jook igatahes polnud. Tundus parem kui kohv. "Halb kindlasti mitte," lausus naine kindlalt ning lonksas topsist aeg-ajalt auravat jooki. "See on selline jook, mida hea meelega hommikul jooks," muigas Tanya.

"Tore, et sulle maitseb," naeratas Carrie, sest siis on ta ju kellelegi jälle mingi huvitava maitseelamuse andnud. Võtnud veel paar lonksu enda topsis, suunas naine pilgu enda ette. "Kuule, kas sul on plaanis homme sinna talendivärgile ka minna?" uuris naine, sest ta ise oli mõelnud, et isegi võiks ju läbi minna, aga samas äkki see pole nii huvitav. Raske valik. Ei tea ju, kas Clyde ka tulla soovib.

"Miks ka mitte?" arvas Tanya. "Kuna mul reede õhtul väga muud teha ei olegi, siis eks ma ikka lähen vaatama ja kaasa elama." Seekord võtab ilmselt enda mõlemad lapsed ka kaasa, sest naise vanemad on linnast väljas ja tal ei ole neid lapsi kuskile jätta ka ja hoidjat selleks üheks õhtuks ikka otsima ei hakkaks. Nad nii väiksed nüüd ka ei ole, et kaasa ei võiks tulla. "Oled sa ise minemas?" uuris Tanya omakorda Carrielt.

Carrie kuulas Tanyat ning noogutas vaikselt kaasa. "Mõtlesin küll, aga ma ei tea, kui palju Clyde sellest huvitatud on. Seega ma ilmselt vaatan, mis ta selle kohta arvab," sõnas naine, "aga kui tulen, eks sa siis näed." Tõstnud topsi huultele, valas arst veel natuke sooja jooki endale kurku. "Igatahes oleks see ilmselt etem õhtu kui niisama kodus istuda," muigas Carrie.

"Vaevalt kõik seal laulavad ja tantsivad," arvas Tanya, kuigi tal ei olnud tegelikult ka õrna aimu, mida keegi seal teeb. Sellega tegeles ju Tracey, mitte tema. "Ma arvan, et keegi teeb ikka tsirkust ka ja see peaks ikka lõbus olema, kuigi ma kujutan ette, et pikk õhtu võib lapsed kõvasti ära küll väsitada. Vähemalt pole siis pärast mingit hullu vaeva nende magama panemisega," rääkis naine ning sammus oma jooki rüübates edasi, kuni nad mänguväljakule tagasi jõudsid ning Tanya pingil istet võttis, silmitsedes aeg-ajalt mängivaid lapsi.

"Seda küll," noogutas naine, "peaks Traceylt natuke maad uurima." Carrie ei olnud küll nende õppealajuhatajaga suur sõber, aga nad said täitsa normaalselt läbi nagu kolleegid ikka. "Väsitav on see kindlasti. Clyde'i trenn jääb ka veel vahetult enne seda," mainis naine. Jõudnud parki, istus ta ilusti Tanya kõrvale pingile, asetades ühe jala üle teise. Ta otsis silmadega enda poja üles ning pööras siis pilgu tagasi sõbrannale.

"See oleks tore jah," noogutas Tanya, kuigi temagi õppealajuhatajaga just semutsema ei kippunud. Ta suhtleski rohkem Carriega, kuna naisi ühendas peaaegu et sarnane saatus - lahutatud ja lastega, mõlema endised mehed täielikud sitapead. "Kus trennis ta käib?" tundis Tanya huvi. Marina ise käis mõnikord balletitrennis, aga seal käivad vist kõik temavanused tüdrukud.

"Noh, kus selle linna enamik noori poisse ilmselt," muigas Carrie, "eks ikka korvpallis. Vähemalt on ta sellest tõsiselt huvitatud. Muidugi võib see mõna aasta möödudes ka üle minna, aga kui ei lähe, siis kes teab, äkki on kunagi üks Ravensi ridades... kui ma veel siin linnas muidugi pesitsen." Samuti ei ole välistatud, et Clyde ühel hetkel hoopis enda isa juurde tahab minna, sest laps sai enda isaga läbi. Carrie'le endale tundus, et ka tema sai nüüd Oscariga palju paremini läbi kui siis, kui nad veel abielus olid.

"Võib ju loota, et ta on tulevane Raven," arvas Tanya. Kui Clyde muidugi tahab edaspidi korvpalliga tegeleda ja poisile see tõesti meeldib, ehkki vanemaks saades võib ta leia, et on paremaid asju kui korvpall. "Samas ma ei tea isegi, kas jäängi üldse enam siia linna," tunnistas Tanya. Talle meeldis koolis õpetada, aga samas ei saanud seda pidada põhjuseks, mis naist linnas hoidis. Võib-olla ei jäägi ta Tree Hilli enam nii kauaks.

"Ma olen ka sellele viimasel ajal mõelnud," tunnistas Carrie, "mul on siin küll täiesti normaalne töö ja Clyde'ile meeldib siin, aga ma olen alati tahtnud rohkem võõrutuskeskuses töötada. Ega see kooliarsti töö just väga huvitav ei ole. Enamik külastusi päevas on sellised, kus keegi lihtsalt soovib, et sa talle mõnest tunnist vabastuse kirjutaksid." Naine vaatas Tanyle otsa ning oli kindel, et ta saab aru veel ühe põhjuse, miks Carrie siin enam eriti olla ei soovi. Eks ikka Seth. See linn oli väike. Lausa väga väike. Ta võib iga kell kuskile temaga kokku juhtuda.

"Mulle meeldib ka siin filosoofiatunde anda, aga Callum on vangis ja ma tõesti ei tea, mis mind siin linnas enam hoiab. Võib-olla aasta-paar veel ja siis olen ise ka siit kadunud," rääkis Tanya, viies hetkeks pilgu mänguväljakul mängivatele lastele. Paistis, et Marinal oli päris lõbus. "Kooliarsti tore elu," muigas Tanya, sest teadis isegi väga hästi, et kui keegi tunnist ära tahab saada, siis on selleks Carrie, kes lahkelt tõendi kirjutab. Sellest sai Tanya muidugi kohe aru, et Carrie ka Sethi iga päev nägema peab ja selle pärast linnast ära võib tahta.