We are the royals

Gayla peatus Port City Java ees, kuid ei astunud kohvikusse sisse, vaid jäi selle ette seisma. Kui tüdruk avastas, et ta jõudis isegi paar minuti varem kohale, lubas ta enda suule rahuloleva naeratuse, sest enamasti on tüdruk see, kes igale poole viimasena jõuab. Hilinemine on lihtsalt tema parim sõber. Kuigi Gayla ei suitsetanud tihti, libistas ta just praegu enda jopetaskust suitsupaki välja. Ta võttis sealt ühe koni ja süütas selle kiiresti tulemasina abil. Ta oli just töölt tulnud ja seal ühe korraliku kaose tekitanud. Tal vedas, et stuudio omanik teda lahti ei lasknud, sest ta oli ikka väga vihane olnud. Üldsegi oli Gayla endale selle koha seal stuudios praktiliselt saanud tänu nädalate pikkusele lunimisele ja manipuleerimisele. Ta lihtsalt ei tahtnud enam kuskil poe kassas istuda või kuskile kellelegi toite ette viia. Gayla soovis mõnda paremat tööd, mille eest ta ka normaalselt palka saaks. Seal fotostuudios on tal mõlemad olemas. Toetanud ennast kergelt vastu kohviku seina, jäi tüdruk Emilyt ootama. Tüdrukud olid sügisel kohtunud, kui Renna prantsuse keeles neiu kõrvale istus. Hiljem avastasid nad muidugi, et neil on veel mõned ained koos. Nii hakkasidki nad rohkem suhtlema. Näitsik tegi Gaylale koolis käimise natukenegi talutavamaks, kuigi võib öelda, et väga tihti kasutab tüdruk enda sõbrannat selleks, et enda koolitöid kergemalt ära teha. Siiski ei saa öelda, et Gayla ainult sellepärast Emilyga suhtleb. Kuigi nad on üsna erinevad, saavad nad kuidagi oma vahel isegi läbi.

SPOILER: Click to show

Emily oli jõulud ja uue aasta veetnud oma perekonna juures New Yorgis, kuid naasis üsna varsti Tree Hilli. Ülemus oli ta niikuinii juba aasta esimestel päevadel tööle määranud ja nii ka täna. Õnneks oli neiu vahetus hetkel kohe lõppemas, ning nad pidid Gaylaga miskit ette võtma. Sõbranna tööaeg oleks ka pidanud nüüdseks juba lõppema ja Em oli üsna kindel, et viimane ootab teda jälle kohviku ees nagu eelmiselgi korral. Kaua nad küll tuttavad ei olnud, kuid pärast prantsuse keeles kõrvuti istuma sattumist hakkasid nad üsna tihti omavahel suhtlema ja koos aega veetma, nii koolis kui ka väljaspool kooli.
Emily riputaski nüüd oma töörüü nagisse ja haaranud töötajate ruumist oma koti, astus Port City Javast välja. Gaylat märkas ta peaaegu kohe kohviku ees seismas ja järjekordset suitsu tegemas. "Tsauki," sõnas Megan sõbrannale lähemale astudes ja sättis oma koti mugavamalt õlale. Nad ei olnud küll eriliselt plaaninud, mida nüüd ette võtta, kuid eks käigu pealt õnnestub midagi välja mõelda. Oli alles varajane õhtupoolik ja kõike võis veel ette tulla. Kui nad muidugi leiavad midagi, mis mõlemale sobib, sest üldjuhul neiud iseloomult väga sarnased ei olnud.

"Hello," tervitas tüdruk sõbrannat energiliselt, "said ka lõpuks enda orjarüü seljast visatud. Nüüd teeme midagi mõnusat, sest varsti hakkab jälle see tujurikkujast kool pihta ja siis oled sa niiiii hõivatud." Gayla ise peab ka muidugi kooli minema, aga ta võtab seda palju lebomalt kui Emily. Vähemalt tüdrukule on alati selline tunne jäänud. Kuna neiu suits oli juba päris lühikeseks jäänud, kustatas ta selle vastu prügikasti äärt ning viskas siis sinna sisse. Vaadanud korraks Emilyle otsa, hakkas tüdruk mööda tänavat edasi jalutama, võttes sõbranna enda käevangu. "Mis sa arvad kõigepealt Hell's Gate'ist ja siis TRICist?" pööras näitsik enda tumepruunid silmad Emilyle. "See ei tähenda seda, et sa tingimata jooma pead," lisas Gayla kiiresti juurde, sest ta oletas, et Emilyle võib just see pidurisk kujuneda. "Kui sul endal muidugi muid ideid ei ole," lisas Gayla nii muuseas.

Emily muigas. "Niiiii hõivatud ma nüüd ka pole," sõnas ta sõbrannale. Tõsi, ta võttis vahel küll õppimist natuke liiga tõsiselt, aga jättis endale siiski vaba aega muudeks tegevusteks. Peamiselt tahtis ta häid tulemusi, kuid need ei pidanud alati perfektsetele punktidele olema. Em lasi Gaylal end mööda tänavat allapoole juhtida, käsi sõbranna käevangus ja kuulas tema plaane edasiseks. "Kõlab nagu päris hea idee," nõustus Megan neiuga.  Jõulud ja aastavahetus olid tal niigi korralikult perekonna seltsis möödunud, nüüd kuluks natuke lõbutsemist ja alkoholi ära küll. "Ja paar jooki vaevalt midagi halba teeb," lisas Meg juurde. Nii kaua kuni ta õhtut kuskil wc-poti kohal ei lõpeta, võis ju mõne dringi endale ikka lubada. 

"Oled-oled," naeris Gayla, jäädes enda arvamusele kindlaks nagu alati. Tüdrukul ei olnud samas midagi selle vastu, et tema sõbrad kooli tähtsaks pidasid. Täpselt nagu ei öelnud Froyd talle, et keskkooli on mõttetu sellepärast, et tüüp ise sealt välja visati. "Suurepärane, kuigi need joogid peame endale ilmselt kuidagi välja meelitama... alakad nagu me oleme," turtsatas Renna, sest see ei ole teda kunagi peatanud. Teed natuke mõnele tüübile silma ja tasuta jook ongi käes. Pealegi on neiul nii mõnigi sõber baarileti taga, kes talle esimese palumise peale juba koksi valmis keeraks. "That's my girl," muigas Gayla, kui Ems teatas, et paar jooki ei tee midagi halba. Täpselt.

Emily muigas ja raputas pead. Ta ei viitsinud tõesti sel teemal vaidlema hakata, sest ilmselgelt pidas ta kooli natuke tähtsamaks kui ta sõbranna siin. Em mõtles ilmselt natuke liiga palju oma tulevikule, aga lauljakarjääris võib ikka teadmisi ka vaja minna, kasvõi näiteks keeleoskust. "Küll me sellega ka hakkama saame," arvas Megan optimistlikult. Kindlasti oli nendes baarides-klubides mõni töötaja, kes noorte vanuse suhtes silma kinni pigistas ja neile mõned joogid müüma nõustus. Mööda tänavaid jalutades hakkasid nad varsti baarile lähenema ka. Meg oli üsna kindel, et too koht on jälle varsti rahvast täis, sest oli ju veel koolivaheaeg ja vaevalt noortel õhtuti midagi paremat teha on. 

Emily oli täna ikka väga optimistlik ja see meeldis tüdrukule, sest siis ei ole tal vaja sõbrannat veenma hakata. Näinud baarisilti otse ees, viis näitsik enda silmad tüdrukule. "Kui hästi läheb, siis saad esimese joogi minu kulul," muigas tüdruk ning avas peagi baariukse, astudes sinna koos Emilyga sisse. Eemaldanud enda jope ja asetanud selle nagisse, jäi Bates valge pikema topi ja eest lahtise sinise-musta ruudulise flanellsärgi peale, mille käised ta sujuvalt üles kääris samal ajal, kui ta reipa sammuga leti juurde läks. "Mida sa tahad?" pöördus ta Emily poole.

Emily sisenes koos Gaylaga baari ja riputas sõbranna eeskujul oma jope ukse kõrval seisvasse nagisse. Jope all kandis tüdruk õhukest punakat kampsunit, mis sobis hästi kokku tema sama tooni teksapükstega. Seejärel järgnes neiu Gaylale leti äärde ja vajus hetkeks mõttesse. "Mõni kokteil rummiga sobiks küll," lausus Megan siis. Erilist eelistust tal polnud, kuid rumm oli üks tema lemmikjookidest ning see kõlbas alati. Samal ajal kui Gayla jookide tellimisega tegeles laskis Meg pilgul ruumis ringi käia, otsides mõnd tühja lauda, kuhu nad istuda saaksid. Püsti seistes ei kavatsenud nad ju ometi oma jooke tarbima hakata. 

Gayla noogutas sõbrannale ning ootas siis, et mees leti taga nendeni jõuaks. Aega läks, aga kohale ta jõudis. Ta vaatas küll tüdrukuid kerge muigega, kuid selle asemel, et nende vanuseid küsida, uuris ta hoopis nende joogisoove. Kena. Tellinud kaks rummikoksi, toetas Renna ennast vastu letti, hakates sõrmedega seal kergelt trummeldama. Mõni minut hiljem keeras ta ennast juba ümber, käes kaks klaasi, millest ta ühe Emilyle ulatas. "Ole lahke," naeratas ta sõbrannale.

Tundus, et baarimehel polnud erilist vahet, kellele ta jooke müüb ja ilma oma vanuse pärast muretsemata said mõlemad tüdrukud joogid kätte. "Aitäh," lausus Emily sõbranna käest oma klaasi vastu võttes ja sättis end seejärel koos Gaylaga ühte seinaäärsetest laudadest istuma. Paigutanud koti seljatoele, võttis Em lonksu oma rummist ja pöördus seejärel sõbranna poole. "Kuidas sul siis jõulud ja aastavahetus möödusid?" uuris neiu naeratusega Gaylalt. Ta ise oli ju pühade ajal siit eemal olnud ja polnud väga kursis, mis tol ajal siin toimunud oli. Ta oli ju isegi kooli jõuluballist ilma jäänud, sest läks täpselt selle toimumispäeva hommikul tagasi New Yorki. 

Gayla sättis ennast mugavalt laua taha istuma, asetades ühe jala sujuvalt üle teise. Võtnud lonksu enda joogist, viis tüdruk enda silmad sõbrannale, kes jututeemat arendama hakkas. "Noh, ma ei tea, kui palju sa kuulnud oled, aga mu mamps suutis ennast vanglasse juua. Seega kolis meie vanem vend või noh kasuvend siia, et meid kantseldada, mis on temast muidugi kena, aga minu arvates väga ebavajalik, sest me oleme siiani alati ise hakkama saanud. Jõulud ja aastavahetuse veetsin ma Froydiga, aga need mõlemad olid sellised rahulikud, aga täitsa ära midagi ei jäänud. Ja kuidas sul endal seal kaugel suurlinnas läks? Käisid Times Square'il ka?" uuris Gayla, minnes sujuvalt endalt üle Emilyle. Aga ta oligi selline, et võis öelda, et tema ema on vangis ja siis lõbusa naeratusega hoopis teise teema võtta. Ta lihtsalt ei ole seda tüüpi inimene, kes teistele kõike kurtma läheks... kui siis Froydile.

Emily vaatas hetke kohkunult sõbrannale otsa, kuid ei öelnud midagi. Noh, ta ei teadnud ju Gayla perekondlikust taustast nii väga palju. Em võttis lonksu enda joogist ja noogutas küsimusele vastuseks. Hetkeks oli ta paari New Yorgi sõbrannaga sealt tõesti läbi astunud, sest uusaastaöö suurem möll leidis ju tihti aset just seal. Kuigi ega nad sinna kauaks ei jäänud, sest rahvamass oli ikka tohutu. "Ei saa kurta, midagi väga ekstreemset ei juhtunud," lausus Megan pärast väikest mõttepausi. Noh, mõned pingutasid ikka alkoholiga üle, aga see oli ka kõik. "Jõulude ajal sõitsime vanematega vanavanemate juurde, nagu tavaliselt, ja terve suguvõsa oli vist kokku tulnud nagu alati," seletas neiu. Neil oli alati väga kokkuhoidev perekond olnud, mis mõnikord oli ka väsitav, aga sellega harjus ära. "Uusaastaööl käisin Times Square'l ikka, aga seal oli selline möll, et väga kauaks me seal ei peatunud," lisas Meg lõpetuseks ja võttis oma kokteilist suure lonksu. 

Gayla kuulas kerge naeratusega sõbranna pühade toimetusi. Millal temal küll viimati sellised jõulud olid, kus suguvõsa reaalselt kokku oleks saanud? Neiu teada ei ole neil midagi sellist kunagi olnud... või siis oli ta liiga noor, et seda kõike mäletada. "Lahe, ma olen alati tahtnud sinna kunagi minna," lausus Renna, kes on kindel, et temale see suur möll meeldiks. Kuna on tema millestki sellisest ära öelnud? Võtnud mõned lonksud enda koksist, asetas ta klaasi tagasi kulunud lauaplaadile, kuhu nii mõnigi külastaja, kas midagi kraapinud või sisse kärsatanud oli. "Ja uue aasta suudlus?" küsis tüdruk laia muigega, vaadates Emilyle enda helepruunide silmadega lustakalt otsa.

Emily muigas ja vaatas sõbrannale lõbusalt otsa. "Sa ei ole kunagi New Yorgis käinud?" uuris neiu Gaylalt. Kui tüdruk nüüd jaatavalt vastab, peab Em millalgi kindlasti oma sõbranna sinna viima. Tõsi, siit NY'sse oli päris pikk bussisõit, aga see on seda väärt kui ükskord kohale jõuad ja seda linna oma silmaga näed. Em muidugi nii ei arvanud, tema oli NY ja kõige sellega, mida turistid igapäevaselt vaatamas käisid, harjunud - see oli ju ikkagi tema sünnilinn ja koht, kus ta üles kasvanud oli. "Õnneks-kahjuks ei," vastas Megan sõbranna küsimusele uue aasta suudluse kohta. Tal ei olnud New Yorgis kedagi, kellelt ta oleks seda tahtnud saada, vähemalt tol hetkel mitte. 

"Ei, ma ei ole üldse Tree Hillist välja saanud... ainult need väikesed koolireisid," lausus Gayla kerge pearaputusega. Sügaval sisimas tahaks Renna külastada kõiki neid suuremaid USA linnu. Võibolla isegi kaugemale minna, aga ta teab, et see on üsna võimatu. "Kuidas siis nii?" raputas Gayle enda pead ja võttis veel ühe lonksu enda joogist, "egas midagi võibolla järgmise aasta lõpuks." Ega see Emilyl saamata ei jää.