We are the royals

Lausa kolm shoti?! Okei, sellisele väikesele tüdrukule nagu Gayla mõjuvad need küll ilmselt päris tugevalt. Aga mis seal ikka. Ei saa ju head kraami raisku lasta. Tüdruk sättis ka ennast baarileti äärde istuma, tõmmates kolm klaasi enda ette. "Eks me näe, mis minust pärast kolme shoti saab," muigas Gayla ning võttis ühe klaasi endale kätte. "Ma ei pea vist ütlema, et põhjani," muigas Renna ning valas ühe pitsi endale kurku, hammustades laimi peale. Kolme järjest ta küll juua ei suuda. Praegunegi pani teda natuke nägu krimpsutama. See oli mõnus, aga kange.

Emily muigas. Kolm oli vist tõesti natuke liiga palju, aga enam polnud midagi teha. Aga vast ei juhtu väga midagi, kui nad asja piisavalt aeglaselt võtavad. "Põhjani," lausus ka Em ja kallas esimese pitsi sisu endal kurgust alla. Tekiila oli ikka kange kraam, mõtles neiu ohates ja laimi hammustades. "Nüüd peaks vist natuke vahet pidama," mõtiskles Megan valjult. Ta tahaks täna õhtul ikka klubis natuke tantsida ka ja siis ehk hea õnne korral omal jalal koju jõuda. 

"Meie puhul küll vist," muigas Gayla, kuigi muidugi saaks omamoodi nalja, kui nad need kõik praegu alla kulistaksid. Muidugi see, kas nad siit kaugemale jõuavad oleks siis küsitav. Ega siin baaris enam väga midagi teha ei olnud, et aega viita, seega pööras näitsik enda helepruunid silmad lihtsalt Emilyle. "Tead, ma ei saa vist kunagi aru, miks sa vahetasid New Yorgi Tree Hilli vastu," turtsatas Renna korraga lõbusalt. Kui tal oleks olnud õnne sündida Suures Õunas, siis ta ei läheks sealt kunagi ära.

Emily muigas. Ta oligi juba mõelnud, millal keegi talle selle küsimuse esitab. "Noh, New York on suur linn ja ma tahtsin natuke vaheldust," vastas Em ausalt. Muidugi oli osa ka selles, et ta tahtis iseseisvust ja vanematest eemalolemist kaugemal kui teises tänavas või linnaosas. "Ja ega keegi mind siin ju väga kinni ei hoia, ma võin iga hetk sinna tagasi kolida," lisas neiu õlgu kehitades. Vanamate juures oli tal tahtmise juures alati elukoht, aga praegu tahtis Megan Tree Hillis viibida, vähemalt mõnda aega. "Igaljuhul, uue aasta ja toreda õhtu terviseks?" küsis tüdruk teist pitsikest tõstes ja kulistas selle ühekorraga alla. 

"Vaheldust New Yorgist? Kuidas see üldse võimalik on?" vaatas Gayla suurte silmadega enda sõbrannale otsa. See linn on ju nii suur, et isegi seal sündinud ja surnud inimene ei jõuaks vist terve enda eluajaga kogu linna läbi uurida. "Selles suhtes on sul õigus," noogutas näitsik. Oleks tal ka võimalik soovi korral lihtsalt kuskile mujale kolida. Kahjuks tal seda vabadust ei ole. Vähemalt mitte veel. "Uue aasta ja toreda õhtu terviseks," noogutas Kayla ning valas ka enda teise pitsi sisu kurgust alla, viies seejärel enda lõbusa pilgu sõbrannale. "Viimane veel ja siis lähme," muigas Renna ning valas kohe teise pitsi veel alla, et alles siis laimi hammustada. Huh, see oli mõnus.

Emily muigas. "Kui sa New Yorgis elanud oleksid, saaksid aru, mida ma sellega mõtlen," sõnas neiu sõbrannale. Väikelinna inimestel oli ilmselt raske ette kujutada elu linnas, kus elanikke vähemalt üks miljon. Em oli seal sündinud ja pärast 17 aastat tahtis ta enda elus vähemalt ajutiselt midagi muuda, ja nii leidiski ta enda ajutiseks kodulinnaks Tree Hilli, kus toimus ka palju, aga New Yorgiga võrrelda ikka ei saanud. Nähes, kuidas Gayla kaks pitsi peaaegu järjest alla kallas, tegi ka Megan oma viimasele klaasikesele otsa peale ja ampsas seejärel laimi. Kange kraam on ka ikka vahepeal hea, mitte et ta oleks täna midagi väga lahjat tarbinud muidugi. "Lähme nüüd siis klubisse tantsima?" küsis Meg sõbrannalt ja ajas end ettevaatlikult püsti. Pea käis veidike ringi, aga see tunne läheb kindlasti varsti üle, kui ta natuke värsket õhku hingata saab. 

"Võibolla," lausus tüdruk, hingates samal ajal sügavalt välja. Kunagi ehk saab ta ka selle suurlinnaelu maitse suhu. Kunagi ei või teada, kuhu ta lõpuks omadega jõuab. Ta ei pea ju tingimata Suurde Õuna minema. Nende kodumaal on veel kõvasti suuri linnu, mis väga ahvatlevad tunduvad. "Lähme," noogutas Gayla ning ajas ta kennast püsti. Ta ootas hetke, enne kui edasi jalutas. Tõmmanud endale üleriided jälle selga, astus ta välja värske õhu kätte. See oli pärast umbset baari päris mõnus. "Lähme ja otsime sulle nüüd sealt klubist mõne kuuma noormehe ja siis saame mõlemad enda õhtud kenasti lõpetatud," muigas tüdruk, võttes sõbranna jälle enda käevangu, et TRICi poole minna. Muidugi võiksid nad ka taksot kasutada, aga kelle ikka seda üleliigset raha nii palju on.

Emily muigas. Väikelinnaelu hakkas talle vahelduseks täitsa meeldima. Siin oli ikka kõvasti vaiksem kui New Yorgi tänavatel ja rahvast oli ka tunduvalt vähem, mis oli mõnus, et tänaval sai ilma rahvahulgata jalutada. Emily haaras samuti ukse kõrvalt nagist oma jope ja tõmmanud selle kiiruga selga, astus sõbranna järel baarist välja. Värske õhk oli tõesti mõnus ja ta sai alles nüüd aru, kui palav seal sees tegelikult olnud oli. "Miks ainult mulle? Sulle oleks ju ka täna õhtuks vaja kedagi, kes sind lõbustaks," ei saanud Megan aru. Tal oleks juba siis tore õhtu, kui ta Gaylaga klubis tantsida saaks ja võib-olla ka mõne noormehega mõni tants teha, aga ei midagi rohkem. Meg võttis ka sõbrannal käe alt kinni ja lasi neiul end TRICi suunas juhtida. Õues hakkas kiiresti päris jahe ning Meg oleks heameelega juba klubis sees olnud, aga neil oli sinna veel mõni aeg jalutada. 

"Sest ma arvan, et sina vajad sellist mõnusat õhtut vahelduseks," lausus Gayla lõbusalt, vaadates sõbrannale otsa. Ta võib ilusti Emily järele vaadata, et temaga seal klubis midagi hullu ei juhtuks. Aga noh... ainult lõbuks võiks ta ju ise ka kellegi rajalt maha tõmmata. Näitsik ju ikkagi teab enda piire. "Küll mind juba keegi hiljem lõbustab," muigas tüdruk laialt ja hakkas kergelt naerma. Küll näitsik aru saab, mida ta silmas peab.

"Mul on neid mõnusaid õhtuid ikka viimasel ajal natuke olnud ka," sõnas Emily mittemidagiütleva ilmega. Lucieniga oli tal ju päris lõbus olnud, aga ta polnud veel valmis kellelegi sellest rääkima, hetkel oli kõik ainult nendevaheline. Aga täna ta tahtis ta lihtsalt lõbutseda nii, et ei peaks tagajärgedele mõtlema. "Räägi mulle temast," pakkus Em, sest klubini oli veel veidi maad ja millestki pidid nad ikka rääkima. Ja Meg tahaks ikka oma sõbrannast natuke rohkem teada saada. 

"Ja kes see õnnelik noormees on siis?" näris Gayla kohe sõbranna sõnadest läbi, sest tema pilk ütles juba piisavalt. Muidugi kui Emily ei soovi rääkida, siis ei hakka näitsik teda tagant torkima ka, kuigi see ei välista seda, et ta sõbranna kallal norima ei hakka. "Ma ei tea, mida sa teada tahad," lausus Renna, viies enda küsiva pilgu näitsikule. Selles on tüdruk kindel, et palju ta rääkida ei saa, sest Froydile ei meeldiks see ilmselt. Noormees on teda nii palju usaldanud ja rääkinud talle selliseid asju, mida ta teistele ei räägi. Nüüd on aga Gaylal üsna keeruline mõelda, mida ta võib rääkida ja mida mitte. "Ta on pikem kui mina, mis on muidugi must-be poisi juures," naeratas Gayla lõpuks lõbusalt, "ja tal on värvitud plaatinablondid juuksed, mis tal alati seksikalt sassi on.... nagu tõesti, vahel ma mõtlen, et ta ei teagi, mis asi see kamm on. Ja siis muidugi tema helesinised silmad, millesse võib lihtsalt uppuda. Ausalt, kui ma talle otsa vaatan, siis on võimatu enda pilku ära keerata. Ta on ilmselt rohkem sellise badboy stiiliga ja olekuga, aga mulle meeldib see, kuidas ta minuga hoopis teistsugune on." Nüüd oli tüdruk sõbrannale rääkinud kõik lihtsama nipet-näpet ära. Poisi hingeellu ta parem ei suundu. "Sa pead teda lihtsalt mõnikord oma silmaga nägema. Tuled meile külla või midagi," kehitas Gayla õlgu, olemata samas kindel, kuidas Ced sellesse suhtuks. Neil ei käi eriti külalisi ja kui käivad, siis enamasti Froydi mingid semud.

"Elame-näeme," sõnas Emily muigega. Noh, midagi kindlat veel polnud, sellepärast ei tahtnud ta ka asjadest väga avalikult rääkida. Kui peaks tõesti juhtuma, et neist midagi kujuneb, saab terve linn niikuinii sellest teada, seega polnud hetkel veel mõtet midagi rääkida. "Ükskõik mida, mis sa aga mulle temast rääkida tahad," kehitas Em õlgu ja sättis end sõbranna juttu kuulama. Gayla jutu järgi tundus, et Froyd on päris tore noormees, kuigi Em polnud teda kunagi kohanudki, et täpselt öelda. "Armas," lausus Megan kommentaariks, kui sõbranna jälle vaikinud oli, sest mida muud ta ikka öelda oleks osanud? Tegemist oli ju Gayla poiss-sõbraga, seega ei pea ta vist eriti midagi arvama-ütlema. "Kui tal midagi selle vastu pole, siis ma tuleks hea meelega," sõnas neiu naeratusega. Ta polnudki ammu kellelgi külas käinud, New Yorgis polnud see vist väga kombeks, vähemalt mitte tema tutvusringkonnas. 

"Niii salapärane kohe," lausus Gayle mesimagusal häälel, endal suul kaval muie. Nüüd tahab ju tüdruk veel rohkem teada, kellest jutt käib. Uudishimu oskab Emily küll päris kenasti üles kruvida. "Kuule, ära jäta mind nüüd piinlema. Räägi," käis Renna näitsikule peale, sest see tõesti häiris teda nüüd. Kui Emmily lõpuks lausus, et Froyd on armas, ei jäänud näitsikul muud üle, kui lihtsalt noogutada ja kergelt naeratada. Oli tõesti ju. "Selge. Ma räägin temaga ja siis annan sulle teada," sõnas Gayla tõsisemalt, "aga kui ma unustan, siis tuleta mulle meelde." Vahel võis Gayla paras tuisupea olla, aga see tal vast meelest ei lähe.

"Peab olema," sõnas Emily muigega. Jah, talle meeldis sellisel moel põnevust hoida ja ta praegu küll ei kavatsenud sõbrannale ühtegi nime avaldada. "Me oleme paar korda kohtunud ainult, aga temaga koos olles ma tunnen ennast lihtsalt kuidagi teistmoodi kui tavaliselt," lisas Em vaikse ohkega. "Eks ma jään ootama, kui ma ka ise muidugi ei unusta," ütles neiu. Tal oli tavaliselt küll üsna hea mälu, aga vahetevahel kippusid teatud asjad ikka ununema. 
Mõne minuti pärast jõudsid tüdrukud lõpuks omadega TRICi juurde. Tundus, et klubi on üsna rahvast täis, kuid hoone ees erilist järjekorda polnud. Kui mõlemad ukse juurde jõudsid, tundus, et neil täna veab ikka väga, sest sissepääsu valvav turvamees tegeles parasjagu mingi purjus tüübiga ja nii said Emily ja Gayla märkamatult sisse lipsata. Tavaliselt selliseid asju muidugi ei juhtu, aga vähemalt ei pea nad nüüd enam oma vanuse pärast muretsema. "Tule, lähme tantsima," sõnas Megan ja tõmbas sõbranna kättpidi tantsupõrandale teiste inimeste keskele. Küll nad jõuavad hiljem endale ka joogid võtta või midagi.

Gayla silmitses tüdrukut enda kõrval ning muigas kavalalt. Keegi on ikka päris korralikult kiindunud või peaks lausa ütlema armunud. Neiu sõnadest sai näitsik täielikult aru, sest ka tema tunneb ennast Froydiga koos olles hoopis teisiti. Kui nad lõpuks TRICi jõudsid, lasi näitsik enda silmadel üle rahva libiseda. Tundus, et täna on inimesi ikka korralikult. Näitsiku arvates saab just siis hea tunde. Selline peabki klubi olema. Gayla ei jõudnud Emily küsimusele veel vastatagi, kui juba haaras tüdruk tema käest ja nad liikusid koos tantsupõrandale, saades kogu selle liikuva massiga üheks. Tantsupõrand on koht, kus Renna ennast tagasi ei hoia, sest liikuda ta oskab ja seda ütleb juba tõsiasi, et ta kisakoori kuulub.