We are the royals

Emily ohkas. Eks nende väiksemate USA linnade elanikega kippus nii olema, et nad oma kodulinnast eriti palju välja ei pääsenud. "Siis ma pean sind New Yorki viima," arvas Em ja võttis lonksu oma joogist. "Ma näitaks sulle kõiki tähtsamaid kohti ja Times Square'i ja me veedaks kuskil lõbusa õhtu. Ja sa saaksid minu juures ööbida," lausus neiu lisaks, olles ilmselgelt oma plaanist suures vaimustuses. Suvel võiksid nad näiteks täitsa selle reisi ette võtta, või siis mõnel nädalavahetusel. 

"See oleks sinust kena," lausus Gayla lastes sõbrannal korraks enda siirast ja sooja pilku näha, mis peagi jälle tavalise mängulise ja mind-ei-huvita-mida-keegi-arvab pilguga asendus, "aga ma arvan, et selleks peaksin ma panka röövima." Tal ei ole alati piisavalt rahagi, et ära elada, mis siis veel mingist suurest reisist rääkida. Muidugi kui ta natuke aega viisakat ja korralikku õde mängiks, siis saaks ta selle papi võibolla Bradilt ka välja lunida. "Tead, see kõlab nagu suurepärane plaan," naeratas Renna laialt, peites enda huuled peagi klaasi taha.

Emily naeratas ja vajus hetkeks mõttesse. "Ega selleks ju nii palju raha ka vaja ei lähe," arvas neiu. Muidugi, bussisõidu peale läheks natuke ja linnas lõbutsemise peale läheks natuke, aga suuremat osa vaatamisväärsustest saaks tasuta nautida. Keegi ju ei küsi raha selle eest, kui Times Square'l natuke ringi jalutad ja pilte teed. Em ise ka muidugi rahas ei supelnud, aga midagi oli ta ikka pannud sellest, mis korterikulude maksmisest üle jäi. "Vajab veel natuke kohendamist, aga muidu täitsa korralik jah," nõustus Megan Gaylaga. Peaasi muidugi, et neil siis lõbus oleks, muu pole nii väga oluline. 

"Suvel või kevadel äkki isegi mängiks välja selle," arvas Gayla, kui ta kogu mõtet natuke positiivsema pilguga vaatas. Selleks ajaks saaks ta parajalt raha kõrvale panna, et New Yorgis hakkama saada. Lõbus peaks neil muidugi olema, sest tüdruk mingit kuiva ja tõsist turistireisi küll ette ei viitsiks võtta. "Tead, selle peale lööks isegi klaasid kokku," muigas Renna lüües õrna kõlksu vastu Emily klaasi, enne kui enda omast uue lonksu võttis. Tal vähenes see jook päris kiiresti.

"Kui praegu raha kõrvale panema hakata, siis kindlasti," arvas ka Emily. Siis peab ta vähemalt üritama veidike raha kokku hoida, et midagi kõrvale panna oleks. Ega ta ju nii ilgelt palju ka ei töötanud ja vanematelt ta üldjuhul raha laenata ei tahtnud, kui just väga suurt häda käes polnud. Naerdes lõi Em oma klaasi Gayla omaga kokku ja võttis seejärel joogist ühe lonksu. Ega temagi joogist palju enam järel polnud, üle poole oli ta juba jutuhoos ära joonud. "Mida huvitavat sulle jõuludeks siis toodi?" uuris Megan jutujätkuks sõbrannalt. Ta ise polnud väga palju asju saanud ning need asjad, mis talle sugulaste poolt kingiti, olid rohkem praktilised kui toredad.  

"Jõuludeks... sain ma mõned ehted, kaks teatrilavastuse DVDd, ühe mõnusa pidžaama, mis oli rohkem naljakink ja on mul nüüd Froydiga samasugune... natuke magusat ja ega väga midagi rohkem ei saanudki," loetles tüdruk, suutmata rohkem midagi meenutada. Võibolla oli veel midagi, aga hetkel lihtsalt ununes. Tähtsamad asjad said ilmselgelt öeldud. "Ja mis sa ise said?" uuris Gayla vastu, sest oleks ju huvitav teada. Näitsik on üks neist, kellele meeldib arvutist alati neid videosid vaadata, kus inimesed enda jõulukinke näitavad. Mingi veider hubi ilmselt.

Emily noogutas huvitatult. Eks tema jõulukingid olid ka umbes samasugused, midagi muud vist väga selleks puhuks kinkida ei osatudki. "Vanematelt sain paar kokaraamatut, muudelt sugulastelt peamiselt magusat ja mingeid pisividinaid," vastas neiu sõbranna küsimusele oma kinkide kohta. Vanavanematelt sai ta nagu alati isekootud villased sokid, millega korteri laudpõrandal täitsa mõnus kõndida oli, seega üsna hea kingitus. Suuri asju jõuludeks niikuinii ei kingita, need olid rohkem sünnipäevade teema. Megan lonksas taaskord oma rummikokteili ja tõstis klaasi silmade kõrgusele, et näha, kui palju tal veel alles on. Väga palju ei olnud, seega varsti pidid nad ilmselt uued joogid tellima või mujale edasi liikuma. 

"Kokaraamatuid läheks mul endalgi vaja. Ma tüdinen varsti samadest toitudest ära," muigas Gayla. Ta ei ole küll väga mingi kodu perenaise tüüpi tüdruk, aga süüa võis ta isegi aeg-ajalt teha. Kogu aeg samu toite teha ei ole aga sugugi huvitav. "Tule," ütles tüdruk korraga ning libistas ennast toolilt maha. Ta haaras enda külma kokteiliklaasi kätte ning jalutas baari tagaotsas asuva piljardilaua poole. Siiski ei kavatsenud ta piljardit mängima minna, sest see oli mingite tüüpide poolt juba okupeeritud. Seega jäi näitsik hoopis noolemängu juures seisma. "Oled täpne?" pöördus ta Emily poole, tõmmates samal ajal nooli laua küljest lahti. Saanud kõik kolm kätte, ulatas ta need sõbrannale. "Üks pisike mäng?" pakkus ta süütult õlgu kehitades. Mingeid erilisi noolemänge neiu küll ei tunne, aga niisama loopida on neid päris mõnus vahel.

Emily muigas. Ta ise üldjuhul tegi toite mälu järgi või valmistas midagi lihtsalt, mille jaoks polnud isegi mõelda vaja, vaid lihtsalt ained kokku lüüa. Kokaraamatute abiga saab ta nüüd vast midagi keerulisemat ka valmistada, kui tuju peaks olema. Kui Gayla end järsku toolilt püsti ajas ja ruumi tagaosa suunda pöördus, haaras Em ka enda klaasi kätte ja kiirustas sõbrannale järgi. Piljardilaua ümber juba lõbutsesid mõned kutid, kuid noolemäng oli täitsa hõivamata ja sellelt Gayla parasjagu nooli lahti kiskuski. "Eks me näe," vastas Megan sõbranna küsimusele muigega ja võttis nooled tema käest vastu. Toetanud oma klaasi ühele kõrgele lauale, lennutas neiu esimese noole märklaua suunas. Keskkohast läks see siiski päris palju eemale, kuid vähemalt mitte tähistatud alast väljapoole. "Sinu kord?" pöördus Meg muiates Gayla poole ja lonksas oma jooki klaasist, mille jälle kätte tõstnud oli. 

Gayla vaatas kõrvalt, kuidas sõbranna nooli märklauda loopis ning muigas rahulolevalt. Vähemalt ei visanud ta neid seina külge, mis laua taga oli. See nägi niigi juba päris armetu ja rääbakas välja nende väikeste augukeste tõttu. Võtnud nooled enda kätte ja asetanud klaasi lauale, seisis Renna maha tõmmatud punase teibijupi taha, hakates ükshaaval nooli lauda loopima. Need jäid kõik kenasti sinna kaheksa ja üheksa piirkonna juurde. Ilmselgelt on Gayla palju siin aega veetnud ja noh, eks hea õpetaja on ka kasuks tulnud. "Tundub, et vähemalt ühes asjas olen ma täpne," muigas Gayla, pidades silmas seda, et ta pidevalt hiljaks jääb. Ta tõmbas nooled laua küljest lahti ning ulatas Emilyle.

Emily vaatas huviga, kuidas nüüd Gayla nooli märklaua suunas lennutas, juues samal ajal oma joogi lõppu. Üldjuhul tundus, et sõbrannal läheb viskamine temast paremini, ilmselt oli ta sellega rohkem tegelenud kui Emily ise. Ta oli siiani ainult harva paar korda nooleviskega mõnel üritusel tegelenud. Joonud oma klaasi lõpuni tühjaks, toetas Megan selle lauale ja võttis sõbrannalt uuesti nooled vastu. Seekord läks tal veidike paremini kui eelmine, ühe noole sai ta peaaegu keskele, kuid natuke jäi siiski puudu. "Eks neid muid asju annaks ka parandada," arvas Meg, optimistlik nagu ta tuju parasjagu oli, pidas ta vist kõike hetkel võimalikuks. 

"Võimalik," muigas Gayla, "ma peaks enda kella äkki pool tundi ette tõstma." Turtsatanud kergelt, tõstis tüdruku klaasi huultele ning valas korraga kõik vedeliku, mis seal veel oli, endale suhu. Päris hea jook oli. Nüüd tuleb kas uus osta või edasi liikuda. "Nice," lausus Renna, kui Emily noolemängus nüüd parema tulemuse sai. Korjanud nooled jälle kokku, viskas neiu need uuesti märklauda, jäädes siis korraks enda tulemust vaatama. "Tead, ma vaatan, et see asi on meil enamvähem käpas. Seega teeme ühed shotid ja lähme edasi või... tahad veel enda täpsust arendada?" uuris Gayla.

"Äkki poleks see isegi paha mõte," nõustus Emily veidi kahtlevalt. Kõigi puhul see meetod muidugi ei töötanud, aga see ei tähendanud veel, et Gayla ka nende hulka kuulub. Neiud loopisid veel mõned nooled märklaua suunas, kuid lõpuks hakkas Em sellest juba veidike ära tüdinema. "Ma arvan, et mõned shotid ja seejärel klubisseminek kõlab hästi," lausus Megan sõbrannale. Siis pole ehk vajagi klubis endale jooke ostma hakata. Noolemängust tänaseks vast aitab, küll nad saavad siia kunagi veel tagasi tulla. "Aga mina maksan," lausus Meg leti suunas jalutades. "Mis me üldse võtame?" pöördus neiu küsimusega Gayla poole kui nad leti juures peatusid. 

Gayla jalutas koos sõbrannaga leti suunas ega hakanud sugugi Emilyle vastu vaidlema, kui too tahtis ise maksta. Ega neiul seda raha nii palju polegi, et terve õhtu sõbrannale välja teha. "Ma ei tea... äkki läheme vana hea tekiilaga," pakkus Renna, kui oli silmadega üle pakutavate jookide lasknud. Muidugi oli nende seas päris huvitavaid nimesid, aga kui nad tahavad kindla peale minna, siis tekiila peaks sobima.

Emily noogutas nõustuvalt ja pöörduski küsimusega baarmeni poole. Tekiila kõlas ju päris hästi, niisiis tellis neiu nii endale kui Gaylale kummalegi kolm shotti, mille teenindaja neile koheselt ka serveeris, tundmata endiselt huvi nende vanuste kohta. Ju siis nad nägid nii vanad välja, et ei tekkinud mingisugust kahtlust. Em maksis jookide eest enda pangakaardiga. Tüdruk kõhkles hetke, kas minna klaasikestega kuhugi laua taha või tarbida need siinsamas ära, kuid lõpuks otsustas ta, et pole väga vaja neid liigutama hakata ja potsatas ühele baarileti ääres olevatest toolidest istuma.