Kassid läinud, hiirtel pidu

Helena vaatas ise ka kavandeid, kuid ei suutnud otsustada, kas esimene või kolmas, sest mõlemad olid üsna brookeilikud. "Mulle ka meeldib kolmas, aga minu meelest on esimene ikka sinulikum... ma ei tea," oli Marie otsustusvõimetu. Kolmas sobiks tema meelest rohkem ehk isegi Danielale, kuid esimene oli väljakutsuvam ja sobiks suurepäraselt ühele julgele ja pöörasele neiule. "Üks ütleb, et esimene ja teine pakub, et kolmas. Teate, see ei aita mind," häldaldas Brooke. Nüüd oli tema sama otsustusvõimetu kui Helena. "Ma arvan, et ma lasen teha selle dinosauruse luukere," vastas Helena, kui Daniela küsimust kuulis. Ta oli lõpetanud koha peal olevate kavandite vaatamise. See oli vist esimene tätoveering, millel sügavamat tähendust ei olnud, kuid kindlasti pidi see Helena jaoks midagi sümboliseerima.

"Võibolla on Helenal õigus, et esimene on rohkem sinulikum. Kolmas oleks võibolla midagi, mida mina endale teeksin, aga ma ei soovi enda nahale ilmselt midagi," sõnas Daniela ning seega ta justkui hääletas ka esimese poolt, aga lõplik otsus on nüüd Brooke'il. "See on päris huvitav, aga miks just see?" uuris Dani, sest see tundus selline ebatavaline asi, mida enda nahale teha. Tegelikult ei olnudki neiu vist kellelgi teisel midagi sellist näinud.

"Siis esimene jääb," lausus Brooke enda järjekorda oodates. Ehk saab varsti löögile ka. "Oled sa kindel?" küsis ta Danielalt, kui too teatas ei ei soovi endale midagi. Nojah siis, tätoveeringuga see neiu siis täna Green Poison Barist ei välju. "Ma ei teagi," muigas Helena. "Sest dinosaurused on lahedad ja seda tavaliselt keegi teine ei tee ka," vastas ta. Võib-olla ei pidanud see ikka mingi sümbol või sõnumiga tätoveering olema. Lihtsalt midagi lahedat ja omapärast. Nojah, tundub, et Brooke'i spontaansus on nakkav, kuid ainus, kes selle suhtes immuunne tundus, oli Daniela.

Huvitav, kui kergekäeliselt Brooke enda valiku langetas. Ei tea, kas ta on juba pikemat aega endale tätoveeringut tahtnud teha? "Mitte täitsa," muigas Daniela, "aga hetkel mul küll mingit ideed ei ole." Ta ajas ennast diivanilt püsti ning jalutas riiuli juurde, kust haaras ühe paksu ajakirja. Sättinud ennast tagasi diivanile, hakkas ta seda vaikselt lehitsema. "Okei, see on päris piisav vastus," lausus tüdruk õrnalt naerdes.

Brooke'i puhul polnud kergekäelisus sugugi see, mille üle imestada, sest see kõik tuli tavaliselt täiesti out of the blue. Helena oli igatahes täiesti kindel, et tahab endale ikka uut tätoveeringut. Pealegi teadsid kõik, et ta ei taha endale rohkem uusi teha, aga kui ta nüüd järgmisel hommikul kas või koju või kuskile tänavale või kuhu iganes läheb, siis... ülla-ülla. "Ma loodan, et on," muigas Helena, kui Daniela käes ühte ajakirja märkas. "Mis seal huvitavat on?" uuris ta.

"Palju pilte ja juttu tätoveerimisest," vastas Daniela sõbrannale, kehitades samal ajal õlgu. Midagi erilist talle silma ei jäänud, kuigi osad suured praktiliselt kogu keha katvad pildid nägid välja nagu tõelised kunstiteosed. Jõudnud mingise kuulsuste ribriigini, jäi ta seda huviga silmitsema.