Kassid läinud, hiirtel pidu

Täna hommikul ärkas Helena telefonikõne peale ning helistajaks oli tüdruku mänedžer Samantha, kes teatas, et Los Angeleses on korter nüüd põhiliselt olemas, kui lauljatar peaks tahtma sisse kolida. See oli küllaltki hea uudis, sest nüüd ei pea Helena enam hotellis ööbima ega seal viibimise eest nii palju raha välja käima. Voodist välja tulles ei tormanud ta küll kohe asju pakkima, et midagi juba Los Angelesse ära viia, kuid ometi mõtles ta, et midagi võiks ikka juba pappkastidesse ära toppida. Need toimetused jäid muidugi hilisemaks, sest kõigepealt käis Helena koeraga jooksmas, hiljem läks ta veel Colini juurde stuudiosse, et enda jõe ääres tehtud pildid kätte saada ja siis hakkas pitsat küpsetama. Pitsa polnud valmiski, kui äkki teatasid tüdruku vanemad, et lähevad linnast välja ühele üritusele ega tule enne järgmise päeva õhtut. Kuna pitsa tuli suur ja Helena seda üksi süüa ei jõudnud ega tahtnudki, helistas ta Danielale ja tegi ettepaneku, et maja oleks terve tänase õhtu nende päralt ning võiks jälle tüdrukuteõhtu teha. Mõeldud, tehtud, kuid õhtuni oli aega ja pitsagi sai varsti valmis.

Võtnud pitsa ahjust välja, asetas Helena selle köögikapile rätiku alla jahtuma ning käis siis kiiresti poes ära, et mõned snäkid ja maiustused veel õhtuks osta. Õhtu saabudes lõikas Marie pitsa lahti ning asetas pitsatükid suurele taldrikule, siis otsis ta kolm kausikest, millest ühte pani näitsik krõpsud, teise värskelt mikrolaineahjus valmistatud popkorni ja kolmandasse kommid. Porgandid ja paprika lõikas Helena niisama väiksemateks tükikesteks, asetades need kandikule, mille keskel oli dipikastmenõu. Puuviljad said samuti tükeldatud ja need asetas Marie ühte väiksemasse kausikesse, enne kui kogu toidukraamiga elutuppa läks ja kausikesed, pitsataldriku ning kandikud ilusti lauale pani. Läinud korraks kööki tagasi, valas Helena mahla ühte suuremasse kannu välja ning võttis mõned klaasid, mis leidsid seejärel samuti koha elutoas laual. Seejärel tõi tüdruk teiselt korruselt kaks madratsit, mille ta elutoa põrandale asetas ning oma läpaka, et see siis telekaga ühendada, kui tüdrukud peaksid tahtma filme vaadata või muusikat kuulata. Teisele korrusele ei jäänud ka kitarr, vaid selle asetas Marie vastu diivani äärt.

Saanud ettevalmistustega ühele poole, vahetas Helena riided. Ta pani selga helesinise pidžaama ning sidus oma meekarva juuksed küljele madalasse hobusesabasse. Heitnud hetkeks veel pilgu kellale, sai Helena ainult veel kinnitust, et oli oma asjadega ikka väga vara valmis saanud ja tal annab ikka Danielat veel oodata. Kuna niisama passides jääbki aeg venima, pani tüdruk jalga toasussid ja läks teisele korrusele, et vaadata, kas annab mingid asjad juba ära panna. Oma toas polnud väga midagi sellist, mis enne kolimist juba LAsse ära viia, aga ühes teises toas jällegi oli. Need olid küll vanad, ent neiule väga armsaks saanud asjad ja ta tahtis neid alles hoida. Ta vaatas isegi külalistetuppa, kuid öökappi avades jäi tüdruk sealt leitud kingikotti ja pildialbumit hetkeks silmitsema. Kingikotti polnud neiu oma sünnipäevast saadik avanudki, sest oli selle Colinilt saanud ja seda päeva ei tahtnud Helena meenutadagi, kuigi see oli tal ikka veel väga teravalt meeles. Ometi oli ta noormehele andestanud. Ütlus "andesta, aga ära unusta" käis ilmselgelt tema kohta. Siiski võttis Marie nii kingikoti kui ka albumi kapist välja ja asuski esimesena kingikoti sisu uurima. Sealt leidis ta ühe imearmsa käeketi, raamatu "Lohejooksja" autorilt, mille ta ehk kohe läbi oleks lugenud, kuna "Lohejooksja" talle meeldis ning joonistuse endast ja Colinist. Ta võttis käeketi pihku ning jäi seda joonistust hetkeks pikemalt vaatama, mõeldes, miks pidi kõik nii valesti minema. Oleks see juhtunud ka siis, kui Helena poleks Los Angelesse läinud ega praeguseks tohutut edu saavutanud? Tüdruku järgmine mõte oli tema tänane unenägu, kui ta samuti Colinit oli näinud, ja ta taipas, et igatseb tegelikult noormeest, kuigi teadis, et ta ei saa teda niikuinii tagasi, kui ta seda ka tahaks. Olgugi et Colini lapse ema oli nende vahele trüginud, ei tahtnud Marie tema tasemele langeda, ent samas kahtles tüdruk, kas ta saab noormeest üldse enam usalda. Millal jõudis kõik veel nii keeruliseks minna? Ohanud sügavalt, pani Helena joonistuse kotti tagasi ja korjas põrandalt üles pildi, mis albumi vahelt välja oli kukkunud. See oli neist valentinipäeva maskiballil tehtud pilt ja Helena pidi tunnistama, et see oli hästi välja tulnud. Lõpuks leidis Helena, et külalistetoas ei ole rohkem asju, mis ära panna, kuid kingikoti ja albumi viis ta sealt ära oma tuppa, enne kui tagasi esimesele korrusele elutuppa läks. Ta vaatas hetkeks kella ning istus diivanile, jäädes silmitsema oma pihus olnud käeketti ja ballil tehtud pilti endast ning Colinist, suutmata endiselt mõista, miks kõik nii pidi minema, kui nad tundusid nii õnnelikud. Kaua ei suutnudki Marie enam sellele kõigele mõelda ning asetas pildi ja käeketi laua äärele, jäädes uksekella helinat ootama, sest teadis, et Dani peaks varsti saabuma.

SPOILER: Click to show

OT: @daniela

Daniela oli juba kuus päeva kodus olnud ja iga päev mõjus talle aina paremini. Muidugi käis ta endiselt kogu aeg haiglas, aga seda mitte enda vaid pisikese Snow pärast, kes endiselt arstide range valve all oli, kuigi kõik väitsid, et lapsel läheb kõik ainult kõige paremini. Viimane mure olid neile silmad ja seega ei tea arstid veel täpselt, kui hästi pisike tulevikus nägema hakkab, aga kõige juures, mis ta läbi on elanud, ei tundugi see nii hull probleem enam. Lisaks lapsele kulutas tüdruk aega ka Mattile ja enda perekonnale. Ja et mitte ära unustada enda fänne, jõudis Dani nende kuue päeva sees veel ka stuudiosse, et uus video YouTube'i üles panna. Kõik hakkas vaikselt jälle tagasi normaalsusesse minema... või noh nii normaalseks kui andis.

Kirss kõige selle tipus oli muidugi kutse Helenalt, et tüdrukud jälle ühe mõnusa õhtu koos saaksid veeta. Kuna nende mõlema elus on palju muutusi toimunud, siis koos maha istumine ja rääkimine tundus Danielale väga ahvatlev. Ta andis peaaegu kohe sõbrannale positiivse vastuse kui too helistas, rääkides ainult enne veel Mattiga kõik läbi. Kuna mehel midagi selle vastu ei olnud, seadiski näitsik ennast õhtuks valmis. Pisike kotike kõige tähtsaga kaasas, võttis Daniela ette lühikese jalutuskäigu Helena juurde. Jõudnud väga tuttava ukse juurde, lasi tüdruk uksekella, jäädes sõbrannat pehmel naeratusel ootama.

Daniela peidetud asjade leidmine tegi Helena mõtlikuks ja isegi, kui ta ei tahtnud hetkel üldse mõelda sellele, mida need asjad meelde tuletasid, tulid need mõtted ise, veel enam seetõttu, et pildi ja käeketi oli neiu veel elutuppa kaasa võtnud. Ta mõtles veel sellele, et ehk peaks Colinist eemale hoidma, kuid siis võib noormees tahta teada, miks Marie teda väldib. Nii on lihtsalt parem ja pealegi ei saanudki keegi aru, miks tüdruk veel Coliniga suhtleb pärast seda, mis tüüp talle tegi. Ühel hetkel tõi aga läbilõikav uksekella helin Helena mõtetest välja ning olles kindel, et see on Daniela, läks Helena ust avama. Tüdruku nägu läks palju rõõmsamaks, kui ta seal sõbrannat nägi. "There's my girl," sõnas ta lõbusalt. "Mi casa es su casa," lausus ta ning lasi Daniela sisse, andes talle kohe ühe kallistuse. "Me võime täna siin kõike teha, see maja on kuni homse õhtuni meie päralt."

Daniela ei jõudnudki midagi öelda, sest sõbranna võttis kogu rääkimise endale, aga see tüdrukule sobis, sest ta sai lihtsalt rõõmsalt naeratada. Tal oli lihtsalt ülihea meel Helenat jälle näha. Nüüd ei ole kumbki neist haiglas, vaid kenasti omal jalgel. "Oh, kuidas mulle meeldib, kui sa hispaania keeles räägid," muigas tüdruk ja kallistas sõbrannat tugevalt. Tegelikult hindas Dani alati inimesi kõrgelt, kes kasvõi natukenegi hispaania keelt oskasid. Olgu selleks siis kasvõi ainult tervitus või elementaarne viisakusväljend. "Ah, et kohe kõike," lausus tüdruk ja hakkas naerma. Ta eemaldas enda mantli, mütsi, sõrmikud ja salli ning asetas need kõik kenasti nagisse. Kotist võttis ta välja kaks pakki nachosid ja nende juurde kuuluva pulbri, millest sai kiiresti ja lihtsalt juustukastme neile dipiks kõrvale teha. "Tühjade kätega ei saa ju tulla," muigas sõbranna ning ulatas Helenale veel lisaks ka ühe suure šokolaadi, enne kui edasi astus. "Ma vaatan, et sa oled juba pidžaamas. Eks ma siis lähen ja vahetan endale ka midagi mugavamt selga," lausus Dani, kes hetkel kandis musti sukapükse ja sinepikollast kleiti, mille peal oli valge kardigan ja peenike must vöö. Näitsiku tumedad juuksed olid lohakasse krunni pandud.

Helenalgi oli hea meel, et Daniela lõpuks haiglast välja sai. Juba siis, kui Helena ise pärast tulistamist mõnda aega haiglas oli, sai ta aru, et haiglad on ühed masendavad kohad, kuigi aeg-ajalt käib tüdruk ise seal verd andmas. Doonor sai temast siis, kui ta pärast tulistamist paranes, sest kuna neiu vajas ise vereülekannet, leidis ta nüüd, et peab midagi vastu andma, kuna kellegi veri oli päästnud tema enda elu. "Kui ma seda üldse kunagi õppinud oleksin ja rääkida oskaksin, võiksin sinuga su emakeeles rääkida, aga need mõned väljendid, mida ma tean, ei ole just piisavad," muigas Helena. Kuna ta puutus palju kokku Jimeneztega, jäid need väljendid lihtsalt külge, kuigi Marie tahtis kunagi selle keele päriselt ära õppida. Siis saaks ta ka mõne enda laulu hispaaniakeelseks teha, kui ta just päris uut laulu teises keeles ei kirjuta. "Jah, meil on isegi bassein, kus me sulistada võime," sõnas näitsik lõbusalt, kuigi ise küll pidžaama alla ujumisriideid ei pannud. "Ohhhh, sa tõidki just seda, mis veel puudu oli," lausus neiu rõõmsalt, kui Daniela talle šokolaadi ulatas. Save the Earth, it's the only planet with chocolate. Kahju, et ta ise poes selle peale ei tulnud, kuigi kommid olid küll olemas. "Aga sa võid minna minu tuppa ja ära vahetada, ma seni teen selle juustukastme valmis ning panen nachod ja šokolaadi ka ilusti välja," lausus Helena, kui äkki äsja kümnekuuseks saanud Sissy suure jooksuga trepist alla tuli ning Danielat nuusutama hakkas. Külalise pidi ju kuidagi ära tundma.

"Mulle piisab nendest ka," muigas Daniela, kes ei ootagi, et tema sõbrad temaga puhtas hispaania keeles räägiksid. Ta ise tuletas keelt meelde enda perekonnaga rääkides, Mehhikost pärit sõbrannadega suheldes, raamatuid lugedes ja filme vaadates. Kui ta seda ei teeks, siis ei oskaks ta ise ka võibolla mõne aasta pärast enam soravalt hispaania keeles rääkida. "Ma ei võtnud küll asju kaasa, aga ma olen kindel, et sul on mõned armsad bikiinid olemas, mis mulle sobiksid," lausus tüdruk muretult. Helena oli küll temast natuke pikema, aga üldiselt neil muud erinevust väga ei peaks olema. "Suurepärane, ma just mõtlesin, et ei tea, mis sul juba olemas on," mainis Dani lihtsalt niisama. Noogutanus sõbranna sõnade peale, hakkas tüdruk juba trepist üles liikuma, kui sealt korraga Sissy alla jooksis. "Hei, tüdruk," lausus Daniela kohe sõbralikult, lastes ennast kükakile, et looma silitada, "tunned mu ikka ära?" Näitsik hakkas kergelt naerma, kui koerake väga lõbusaks muutus ja tema nägu lakkuda soovis. "Okei, ma lähen vahetan need riided ära ja siis võin ma sinuga terve õhtu jännata," sõnas Dani koerale, tõustes uuesti püsti ning siirdudes seejärel trepist üles. Ta leidis ilma mureta Helena toa üles ning see oli talle lihtsalt ülituttav. Vahetanud enda riided musta-valge ruuduliste pikkade pidžaamapükste ja musta topi vastu, millel oli valge kiri 'Pretty Little Mess', hakkas neiu juba ringi pöörama, et alla tagasi minna, kui märkas korraga tuttavat kingitust, mille ta ise mitu kuud tagasi ära oli pannud. Ta vaatas korraks sinna sisse ning vajus hetkeks mõttesse. Daniela tõi kuuldavale ühe raske ohke ning jalutas siis vaikselt tagasi alla. "Ma vaatasin, et sa oled midagi külalistetoast jälle üles leidnud," lausus Daniela ja maandus mugavalt diivanile, märgates kohe ka laual olevat pilti ja käeketti. See ei tõotanud head. "Mis sa teed nende kõikide asjadega?" uuris tüdruk ja viipas ka laual olevatele esemetele. Ta tahtis vastust sellele küsimusele, aga samas ta ka kartis seda, sest Dani ei pidanud isegi seda kuulma Helena suust, et mõista, mida see kõik tähendab.

"No neid on mul sulle ehk kindlasti," lausus Helena. Võib-olla läheksid mõned neiule väikseks jäänud bikiinid Danielale selga, sest Helena võis ju sõbrannast pikem olla, aga ta oli ka natuke suurema kondiga. Dani sõnade peale hakkas aga Helena naerma. "Midagi märkimisväärset ei olegi peale selle, et tänane õhtu peab lõbus olema," lausus ta ning tegi ise ka koerale pai, kui ta alla jooksis. Paistis, et koerake on Danielaga ka väga heaks sõbraks saanud. Kui Dani üles kadus, läks Helena ise kööki ning valas nachod ühte kausikesse ja tegi ühte pisemasse topsi juustukastme. Šokolaadi ei hakanudki ta eraldi kuskile panema, vaid tegi paberi peal tükkideks, enne kui Daniela toodud kraami ka elutuppa viis. Kui Daniela tagasi tuli ja küsis Helena leitud asjade kohta, ohkas ka Marie ning võttis sõbranna juures diivanil istet. "No hommikul sain ma kõne, et LAs on korter olemas, aga ma ei plaani veel kolida. Tahtsin lihtsalt mõned asjad ära panna, et need võib-olla kohale toimetada, aga siis ma leidsingi külalistetoast kapist need asjad," alustas tüdruk ning neelatas, sest ta ei tahtnud seda Daniela eest saladuses hoida. Nad olid sõbrannad ja Helena lihtsalt leidis, et nende vahel ei tohiks siis saladusi ka olla. "Ma ei oskagi sulle öelda, mida ma nendega teen, aga nende leidmine pani mind mõistma midagi, mille üle ma kohe üldse õnnelik ei ole," rääkis tüdruk vaiksemal häälel.

See oli Danielale juba paras uudis, et sõbrannal LAs korter olemas on. Muidugi oli Helena talle rääkinud sellest, et võib sinna elama minna, aga nüüd tundus see tõesti toimuvat. Kui tüdruk juba vaikselt pakkimisega tegeles, siis pidid asi ikka tõesti liikuma. "Sul on endiselt Colini vastu tunded..." lõpetas tüdruk vaikselt sõbranna lause, vaadates talle otsa ning asetades enda käe tema omale. Ta tahtis, et Helena mõistaks, et ta saab tüdrukuga rääkida. Kuigi Daniela ei hinnanud enam Colinit eriti kõrgelt. "Sa pead temast üle saama," sõnas Dani, "sa ainult piinad ennast nende asjadega ja sellega, kui sa tema peale mõtled." Vaevalt Colin tüdruku peale sel moel mõtleb. Tema peas on nüüd ilmselt ainult Lucy ja kõik, mis on seotud lastega.

"Võib-olla... Ma ei tea," sõnas Helena, kui Dani tema lause lõpetas, ent noogutas siiski. "Aga jah, see on tõsi, et ma igatsen teda," tunnistas ta ning võttis tüki šokolaadi, mille suhu pistis. Ta teadis isegi, kui lootusetu see olukord on ja loomulikult oli Danielal õigus. "Aga ma ei taha nii tunda, nagu ma praegu tunnen," lausus ta, kuid vajus siis hetkeks mõttesse. "Mida ma tegema peaks?" pöördus tüdruk Daniela poole. "Eemale hoidma ja võimalikult ruttu Tree Hillist lahkuma?" See oli vähemalt esimene mõte, mis Helenale endale pähe tuli, sest ta arvas, et nii on kergem, sest ta ei pea Colinit nägema.

"Igatseda võib ka sõpra," mainis Daniela, kuigi teadis, et see ei ole ilmselt Helena puhul nii. Ta ilmselt igatseb just nimelt seda aega, kui nad koos olid. Miks ta muidu seda pilti uuris ja käeketi alles jättis. "Keegi ei tahaks ilmselt nii tunda," lausus tüdruk, "eemale hoidmine ja lahkumine oleks üks variant, aga keegi kunagi ütles, et enda probleemide eest ei tasuks ära joosta." Samas oli ka Daniela esimese asjana pärast Matti öistest seiklustest teise naisega teada saamist veendumusel, et kui ta meest ei näe, siis on kergem lahku minna hiljem. Mnjah... ei läinud päris niimoodi. See hoopis tegi kõik sada korda tugevamaks. "Tead, mina olen siinkohal küll väga halb inimene, kes sulle nõu annab," oli tüdruk veendumusel, sest ta palus Helenal Colinit unustada, samas kui ta ise praktiliselt samas olukorras risti vastupidi toimis. Muidugi vahe on selles, et Mattil ei olnud rasedat naist üheöösuhtest nagu Colinil.

"Seda küll," lausus Helena ning võttis pildi ja käeketi enda kätte, kuid ei vaadanud neid. Ta tahtis need lihtsalt teisele korrusele viia. "Ja eemale hoidmine ning lahkumine oleks ära jooksmine, pea liiva alla peitmine," viis Helena otsad kokku. "Aga ma ei oska neid probleeme lahendada ka. Täielik ummikseis," lausus ta pead raputades ning ohkas sügavalt. "Hea vähemalt, et sa mind ära kuulasid ja alati olemas oled olnud," sõnas tüdruk kerge naeratusega, kuid leidis, et peaks ikka leidma mingi viisi enda probleemid lahendada ja ummikust välja tulla, selle asemel et lihtsalt minema joosta. "Aga kuna tegelikult ei tahtnud ma end täna õhtul üldse nende mõtetega piinata ja kutsusin su siia selleks, et meil oleks üks tore õhtu, siis mis sa arvad, kui alustakski ehk mõnest filmist? Lasen sul seekord valida," tegi Helena ettepaneku.

"Ma arvan, et kui sa teda nüüd järsku vältima hakkad, siis tunduks olukord talle endale imelik ja ma arvan, et ta ei ole nii loll, et ühte ja ühte kokku ei oska panna," lausus Daniela, "samas kui sa LAsse lähed, siis see on ju paratamatus, et sa teda ei kohta. Seega ma arvan, et lahkumine oleks isegi mõeldav, kui selle põhjuseks oleks su muusikakarjäär, mitte soov põgeneda." Loodetavasti sai Helena aru, mida Daniela enda sõnadega öelda tahtis. Üsna raske oli sellises jututeemas enda mõtteid õigesti kuuldavale tuua. "Ma olen alati sinu jaoks olemas," muigas Dani. Tema jaoks on sõprus Helenaga täpselt selline, et kui ta helistaks talle kell kolm öösel, siis tüdruk kuulaks ta ära, mitte ei sõimaks läbi üles ajamise pärast. "Kui sa ei taha sellest rääkida, siis okei, aga kui sa tahad, siis võid minult iga kell midagi küsida," sõnas Dani, "ma ei teagi... mis filme sul on?"

"Muusikukarjäär on niikuinii, aga ma ei saa kohe homme ka niimoodi ära minna," noogutas Helena. Ta sai aru küll, mida Daniela mõtles, aga imelik oleks lihtsalt hommepäev kohe minema tõmmata. Pealegi tuli ta alles Tree Hilli tagasi. Tüdruku näole ilmus naeratus, kui Dani lubas tema jaoks alati olemas olla. Nii oligi ja Helena poleks tõesti vihane, kui sõbranna ta isegi keset ööd üles peaks ajama. Daniela oli talle õe eest. "DVD riiul on muidu su selja taga," lausus ta. Seal peaks olema küllalt filme, mille vahel valida. "Kuidas Snow'l läheb?" tundis Helena huvi, sest endast on ta juba küllalt saanud rääkida.

Daniela muigas kergelt ning ajas ennast diivanilt püsti, et riiuli juurde jalutada. Ta vaatas seal olevaid plaate, suutmata otsustada, mis oleks hetkel see kõige parem film. "Eks ta muutub iga päevaga suuremaks ja tugevamaks. Me üritame Mattiga nii palju haiglas käia kui võimalik. Ma mõtlesin küll, et ma saan haiglast välja ja kõik on parem, aga tegelikult on asi palju keerulisem. Ma pean jagama enda aega nii enda kui ka Matti perekonna ja sõpradega, lapsega ja siis veel lisaks Mattiga. Muidugi tahab veel YouTube oma osa saada. Õnneks on meie mõlema karjäärid hetkel üsna stop seisu peal," rääkis Daniela, tõmmates samal ajal vahepeal mõne DVD riiulist välja, et seda lähemalt vaadata. "Üldiselt on kõik muu hetkel korras, aga tal on probleeme silmadega. Pime ta ei ole, aga on teada, et kõige paremini ta ilmselt ei näe. Tal oli 24. september laseroperatsioon, aga see ei toonud soovitud tulemust ja seega tehti talle täna hommikul uus operatsioon, mille käigus pandi tema silmadele silikoonvõrud, et võrkkesta kinni hoida. Nüüd peaks millalgi veel kolmas operatsioon tulema, et need võrud ära võtta," seletas tüdruk olukorda natuke lähemalt. Kui ta oli enda jutu lõpetanud, oli ta suutnud endale ka ühe DVD välja valida. "Mis sa sellest arvad?" küsis näitsik muiates, hoides üleval "Kole Koiott, baaris ainult tüdrukud" karpi, "ma tean, et see on väga vana... aastast 2000, aga see ei jää kunagi liiga vanaks."

Samal ajal, kui Daniela filmi valis, käis Helena kiiruga üleval ning viis enda käes olnud käeketi ja pildi oma tuppa, asetades need kingikoti kõrvale kapile. Siis pani ta bikiinid pidžaama alla ning ühe endale väikseks jäänud paari võttis tüdruk Danile, enne kui oma vannitoast veel kaks rätikut ka tõi. Siis ei pea pärast vähemalt minema, kui tüdrukutel peaks tulema tahtmine basseini hüpata. Tagasi jõudes sättis ta end madratsile rätsepistesse ning kuulas, kui Daniela rääkis. "See on hea, et ta ikka suuremaks ja tugevamaks saab," lausus tüdruk. "Tahaks ise ka teda näha juba," sõnas ta. Seni oli Helena väikest Snow'd ainult pildilt näinud ja siis oli ta tõesti pisike. Kui Daniela lõpuks ühe DVD välja tõmbas ja Helenale karpi näitas, tõstis tüdruk pöidla püsti. "See on täiega hea film ja mina olen seda ka vähemalt sada korda näinud, aga selles on sul õigus, et see ei jää kunagi vanaks," noogutas tüdruk. "Nii et võime seda vaadata, see on selline mõnus ka."