Like Boom!

Vähemalt ei lähe Hunteril ilmselt Simona hüüdnimi meelest ära. Hunter jäi tüdruku kõrvale seisma ning vaatas loomakesi enda puuris. Kui tagasi tuleb, peab neile süüa ka andma. Puure vahetas ta õnneks just mõned päevad tagasi. "Tahad kedagi kätte ka võtta või läheme?" uuris poiss, visates korraks ühe kiire pilgu akrvaariumile, et kindel olla, et seal kõik töötab.

Simona ei mäletanudki, et Hunter teda varem Monaks oleks kutsunud, aga nüüd teab rumeenlanna seda vähemalt oodata. Tal poleks selle vastu midagi, sest poiss oli tema sõber. "Ma tahaks enda poolnimekaimu lähemalt näha ja siis neid merisigu ka," vastas Mona. Tuhkur oli talle eriti südamesse pugenud ja samuti Scooter, kellega noored nüüd kohe jalutama lähevad. Väga armas ja tore koerake oli. Peaks isale ka pinda käima, et nad vähemalt koera võtaks või midagi.

"Ma hoiatan, et tuhkur liigab väga kiiresti ja teda tuleb ilusti kinni hoida," lausus Hunter enne kui puurile lähemale läks ja selle lahti tegi, võttes ilusa looma endale sülle. Isegi temal läks natuke aega, enne kui loomake talle rahulikult sülle jäi. "Nooh," ulatas ta Mona neiule natuke lähemale. Tuhkur uudistas uut inimest ning oli kohe valmis talle sülle ronima, et mööda tema riided ringi ronida.

"Aitäh, et hoiatasid," sõnas Simona. Oleks tõesti tore, kui loom nüüd tüdruku käest minema ei vupsa või mingit enda kaitserefleksi ei vallanda. Ta muigas, kui nägi, et ka Hunteri süles loom kohe rahulik ei olnud, aga võttis peagi loomakese noormehe käest vastu ning silitas tolle karva. "Nii äge loomake," oli Simona tuhkrust vaimustuses ja lasi tal oma õlale ronida. Loom jäi sinna püsima ka ja muiates vaatas rumeenlanna Hunterile otsa. "Leidis uue koha, kus olla," muigas Mona ja võttis tuhkru oma õlalt ära, andes ta seejärel Hunterile tagasi. Kunagi saab veel teda vaatama tulla.

"On tõesti äge," arvas ka noormees. Ei saa öelda, et ta just ühte looma teisele eelistaks, aga Mona oli üks huvitav loomake, keda oli lahe mõnikord ka lihtsalt jälgida. Hunter võttis tuhkru vastu ning pani ta puuri tagasi. "Merisead saad vast ise ka kätte," lausus Hunter, avades puuri ukse, et Simona neid silitada saaks või siis välja võtaks kui soovib.

"Ma tuleks teda teinekordki vaatama," lausus Simona. Ta teadis, et tema isa ei taha väga närilisi ja seega ei saa neiu tuhkrut võtta. Kui ta looma võtab, siis ilmselt koera või kassi või mõlemad. Näis, kuidas ta isaga kokkuleppele saab ja kas mees mõlemat laseb võtta. "Jah, pole probleemi," sõnas rumeenlanna ning võttiski puurist ühe merisea välja, keda ta silitama hakkas. "Sul oleks nagu väike loomaaed siin," tegi rumeenlanna märkuse, kui vaatas veel teiste puuride poole ka. Armas.

"Noh, eks kunagi võibolla avaneb veel võimalust," kehitas Hunter enda õlgu. Tore, et Simonale loomad meeldisid, sest leidus ka neid, kes ei saanud aru, miks poisil nii palju loomi peab olema. "Jah, võib ka nii öelda," muigas noormees, "kuigi ma tahaks endale madu ka võtta, aga selle jaoks on vaja veel natuke vanemaid moosida." Küll ta kunagi saab selle mao ka.

"Jah, see kõlas umbes niimoodi, nagu ma peaksin sul tihti külas hakkama käima," lausus Simona muiates. Täna oli esimene kord, aga täitsa võimalik, et tüdruk satub veelgi Hunteri juurde. Poisi tuba meenutas tõesti pisikest loomaaeda ja lahe, et ta ise ka nii arvab. Ei, loomad on toredad. Kuulnud, et noormees tahab endale madu võtta, väristas rumeenlanna õlgu. "Õõõh...ma kardan selliseid elukaid," lausus tüdruk. Nii et maost hoiab ta ilmselt eemale, vähemalt seni, kuni ta puurist väljas on.

"Kui sa oled korra madu käed hoidnud, siis sa tead, et nad ei ole sugugi nii õudsad. Nad väga lahedad ja ega neil siis mürki sees pole," lasus Hunter. Pealegi valiks ta endale ilmselt mõne mitte nii ohtliku mao liigi. Poiss sulges merisea puuri ning vaatas korraks ka rotte, enne kui ukse poole pööras. "Ma arvan, et üks neljajalgne ootab meid," sõnas Hunter, viibates peaga ukse suunas.

"Ma ei ole neid käes hoidnud ja ma tõesti kardan neid," lausus Simona. Ilmselgelt ei tahaks ta kunagi ühtegi kätte ka võtta. Siis on kõik okei, kui madu on puuris, aga kui ta puurist väljas on, siis rumeenlanna juba jookseb. Ega tema ka neid mao liike ei tundnud, paljud on mürgised ja need, kes ei ole, jällegi kägistavad. "Oh, muidugi," sõnas Simona ning läks alla, kus ta Scooterit sügama hakkas. Selle koeraga sai ta ruttu sõbraks.

"Tead, nad on sellised siledad ja hästi külmad," lausus poiss kergelt muiates. Maod ei olnud üldse õudsad. Tegelikult olid nad täitsa armsad, kui neile otsa vaadata. Hunter läks Simona järel alla, kuid sulges enne lahkumist veel enda toa ukse. Jõudnu esikusse, hakkas poiss ennast jälle riidesse panema. Sellega ühele poole saanud, haaras ta nagist Scooteri rihma ning pani selle talle kaela. Kui Mona ka valmis sai, lükkas nooruk ukse lahti ning astus välja.

Simona kuulas Hunteri juttu ja väristas õlgu, näol kerge grimass, mis ei väljenda just erilist meeldivust. Tüdruku meelest olid maod alati ühed jubedad olendid, olgugi et võib-olla mõne teise inimese jaoks on nad tõesti armsad. Ämblikud olid veel kuidagi talutavad. Esikusse jõudes pani ka Simona endale mantli selga ja saapad jalga. "Kui kaua see koer sul juba olnud on?" uuris Simona välja jõudes, et tema ja Hunteri vahele tekkinud vaikust kuidagi täita.

"Kuskil seitse-kaheksa aastat ma arvan," lausus noormees. Loom oli üsna vana, aga sai siiani hästi hakkama. Hunter ei tahaks mõeldagi sellele, kui ühel päeval enam Scooterit ei oleks. Ta elaks seda kindlasti raskelt üle, sest koer on talle tõesti parim sõber.

"Nii vana looma kohta täitsa kõbus," lausus Simona ja patsutas õrnalt Scooteri pead. Noh, ju on sellel veel pikk eluiga siis ka. Alati ei ole ju nii, et koerad oma 10-12 aastat elavad ja siis on läinud. Mõni elab vanemakski. Täpselt nagu kassid. "Ma olen temaga vist juba sõbrakski suutnud saada," lausus Simona muiates. See koeraga sõbraks saamine käis küll kähku, aga samas pididki borderkollid hästi sõbralikud olema.

"Jah, ma olen temaga ju kogu aeg väljas käinud ja teda niiöelda õigete asjadega toitnud," lausus Hunter tüdrukule ning vaatas enda semu, kes nende kahe vahel jalutas mööda vägagi tuttavat rada. Nad olid seda ringi ju palju kordi teinud. "Midagi oleks valesti, kui te juba sõbrad ei oleks. Scooter semutseb kõigiga," muigas poiss. Mingit murdjat temast ei ole. Pigem niisama sõber.