Like Boom!

"Ilmselt sellepärast, et nad ei kasvata enda loomi toas. Farmi pidamine on siiski midagi muud," arvas noormees. Jõudnud ukseni, katsus ta linki, aga uks oli lukus. Egas midagi. Poiss otsis taskust võtmed üles ning keeras ukse lahti, lastes Simona ilusti enda ees sisse. Vaevalt jõudis ta ukse sulgeda, kui Scootes ülemiselt korruselt alla tormas, saba ülikiiresti ühele poole ja teisele poole liikumas. "Hey, boy," lausus Hunter ja kükitas, et looma paremini silitada. "See on Simona," tutvustas ta koerale tüdrukut. Scooter jalutas neiu juurde, nuusutas teda põhjalikult ning turtsus mõned korrad, hakates siis saba liputades end vastu Monat suruma. "Ta on väga sõbralik nagu sa näed. Seega pole põhjust karta," teatas Hunter ja asetas enda koti alumisele trepi astmele. Eemaldanud üle riided, aseast ta need nagisse. "Nii, nüüd midagi süüa ja siis jalutama," lausus ta tüdrukule ning näitas talle teed kööki, kus ta külmiku lahti tegi ja natuke ringi vaatas. "Mida sa tahad? Grilljuustusaiad? Või hommikuhelbed ja jogurt või....ma ei tea, tule vaata ise, mida sa tahad?" oli poiss väga kodune.

"Ikkagi on see huvitav," lausus Simona. Mõnel linnainimeselgi oli mitu lemmiklooma ja Simona selles küll midagi halba ei näinud. Kui Hunter rumeenlannale ukse avas, läks Simona sisse ning eemaldas oma üleriided ja saapad, jättes koti ikka ühte sanga pidi õlale. Just siis jooksis neiu juurde ka üks armas koerake ja Simona lasi tal end nuusutada, et loom temaga harjuks. "Hei, Scooter," lausus Simona ning silitas koera pead, kui too end vastu tüdrukut hakkas suruma. "Ta on armas," lausus rumeenlanna Hunterile otsa vaadates. Tundub, et Mona leidiski omale uue sõbra. Läinud Hunteri järel kööki, toetas Simona end vastu kappi ja vaatas natuke ringi. Ilus elamine oli. "Ma võtaks mõned võileivad ja hommikuhelbeid, aga ma ei tea, kust midagi saab," turtsatas rumeenlanna. Tore oleks enne ikka öelda ka, kus mingi toiduaine on.

"Okei," lausus Hunter ja tõstis külmikust välja jogurti, paki juust ja sinki ning igaks juhuks ka või. Seejärel võttis ta neile mõlemale ühe kausi ja avas ühe kapi, kus oli neli erinevat hommikuhelbe pakki. "Mida sa tahad?" vaatas ta tüdruku poole, viibates peaga valiku poole. Endale võttis noormees himmikuhelbed, mis nägid välja justkui pisikeses šokolaadi tükkidega küpsised. Sahtlist otsis ta välja ka kaks lusikat ja noa. Kui kõik lauale sai pandud, maandus ta ühele vabale toolile ning meisterdas endale leiva, kuhu pani võid ja sinki. Nämma. "Head isu!"

"Kui sul on nisu meega, siis seda," vastas Simona. Need olid tema lemmikud, mõnus maitse lihtsalt. Rumeenlanna ise tegi endale kaks singivõileiba ja kaks juustuvõileiba, sest kõht oli tõesti tühi. Naljakas tundus Monale endale see, et alles oli ta natuke ebamugavust tundnud, kui teise juurde sööma läheb, aga nüüd endale kohe neli võileiba valmis meisterdas. Tundub, et kõht oli tõesti nii tühi, et see ebamugavustunne läks lihtsalt üle. "Aitäh. Sullegi, ma arvan," sõnas Mona, kui Hunter head isu soovis. Siis hammustas neiu ise oma singivõileiba.

Rumeenlanna sai ilusti enda soovitud hommikuhelbed ja nad võisidki rahulikult sööma hakata. Scooter lamas köögiukse juures ning silmitses mõlemat freshmani. "Kas teil Rumeenias mõnda lahedat sööki ka on, mida meil siin ei ole?" uuris poiss, kui laua taga liiga vaikseks kiskus. See on see, kui kaks vaikset inimest ühte tuppa panna. Vähemalt suutis Hunter täna natukenegi küsimusi välja mõelda ja ennast vabamalt tunda, sest tavaliselt on ta võõraste ees väga napisõnaline. Ta on isegi enda osade perekonnaliikmete ees napisõnaline.

Saanud hommikuhelbed kätte, kallas Simona need kaussi, valas jogurtit peale ja segas segamini. Ta eelistas neid küll tavaliselt piimaga, aga ka jogurtil polnud viga. Täitsa hea. "Ma võin sulle öelda seda, et Rumeenia köök on segu Saksa, Serbia, Bulgaaria ja Ungari köökidest," vastas Simona ning ampsas oma võileiba. "Aga kui nimetada midagi kindlat, siis meil on näiteks supid, mida maitsestatakse sidrunimahla või äädikaga, et neile selline hapukam maitse anda," rääkis Simona. Talle endale need supid küll väga ei meeldinud, aga siiski oli huvitav, et ka nii tehakse. "Ja näiteks maksavorst kuulub meie jõulutoitude hulka, samas magustoiduks jõulude ajal on meil pähklisai, mis mulle endale väga meeldib. Pannkooke sööme juustu, hakkliha või moosiga. Ma ei usu, et eriti paljud inimesed pannkoogi vahele juustu panevad," seletas rumeenlanna edasi ja võttis ampsu ka oma hommikuhelbekausikesest. "Ja siis veel täidetud paprika, hernehautis, pilaff, halvaa," loetles neiu. Ta ei uskunud, et ameeriklastel lihtsalt halvaad on, kuigi mujal Euroopas on seda kindlasti.

Eks naaberriigid ole alati teise riigi kultuuri mõjutanud ja söök käis ju ka mingil määral kultuuri alla. See oli osa rahva eripärast. "Peaks ka proovima seda," muigas Hunter. Ainult et kui liiga hapu tuleb, siis kes selle ära sööb. "Mulle meeldib juustu pannkookide vahele panna. See on väga hea," teatas Hunter, "aga pähklisaia ma küll söönud ei ole, kuigi see tundub hea." Maksavorsti ta parem ei kommenteerinud, sest see tundus liiga veider asi, mida süüa. Samas kindlasti on ka ameerika köögis asju, mis on teistele veidrad. "Kas sa siin olles juba midagi uut ka söönud oled - maapähklivõid näiteks?" uuris Hunter.

Samas polnud Serbia, Bulgaaria ja Ungari Rumeeniast sugugi kaugel ka. Polegi ime, et ka nendest maadest Rumeenia köögil oma mõjud olid. "Nojah, ma ei tea, kuidas sulle see hapu supp maitseb, aga minule endale väga ei meeldi," lausus Simona. Talle ei meeldinudki eriti hapud toidud, pigem sellised soolasemad või lihtsalt magusad. "Jah, ma olen sinuga nõus. Juust pannkookide vahel on tõesti hea, aga ma panen mõnikord mõlemat - hakkliha ja juustu. Mulle meeldivadki pigem soolasemad pannkoogid kui need moosiplönnid," rääkis neiu. Moos oli juba liiga magus ja sellepärast Simona seda väga ei tahtnud ka. "Mulle endale meeldib see ka väga, kuigi ma ei oska ise pähklisaia küpsetada," noogutas Simona. Tegelikult oleks viimane aeg õppida süüa tegema, sest see on oskus, mida kindlasti vaja läheb. "Maapähklivõid veel ei ole, aga tutor centeris pakkus keegi mulle neid Reese's komme. Need olid vist maapähklivõiga?" küsis rumeenlanna igaks juhuks üle. Ta teadis, et Reese's on üsna populaarne küll ja kui ta ei eksi, oli selle oranži pakikese peale kirjutatud peanut butter või midagi sellist. Igatahes kommid olid head.

"Küll näeb siis. Mule ei ole hapu vastu midagi, kuni see juba täitsa sidrun ei ole," lausus Hunter kergelt muiates. "Mulle meeldivad ka soolased pannkoogid. Magusatest meeldib mulle jäätise või kondenspiimaga pannkoogid," sõnas poiss. Toidus rääkimine tekitas veel rohkem söögi isu. "Jah, need on pähklivõiga. Kui tahad, siis ma võin sulle tavalise maapähklivõi saia teha," pakkus Hunter, sest kui neiu juba siin elab, siis võiks selle maitsega harjuda. Seda pannase ju peaaegu igale poole sisse. "Kui aus olla, siis väiksena mulle see pähklivõi ei meeldinud, aga kuskil neli aastat tagasi hakkasin ma seda sööma. Ma ei teagi miks," seletas poiss.

"Kui sa seda proovida tahad, siis pead otsima retsepti või minuga suvel kunagi Rumeeniasse tulema," lausus Simona. Ta arvas, et külastab oma vanavanemaid ja siis näeb jälle sõpru. Ei pea nii pikalt igatsema. Muidugi ei tea, kuidas tüdruku vanavanemad sellesse suhtuks, kui Simona endaga mingi poisi kaasa võtab. Tavaliselt olid nad ikka väga konservatiivsed. "Kohupiimakreemiga on ka päris head," sõnas Simona. Jäätis või kohupiimakreem läkski hästi peale, kui rääkida rumeenlannaga magusatest pannkookidest. "Reese's oli hea, aga no võid siis ühe saia teha. Tahakski ära proovida selle maapähklivõi," nõustus rumeenlanna. Seda oli ta isegi kuulnud, et see ameerikas väga levinud on ja seda igale poole pannakse. Ta oli endale poestki mingi päev KitKati šokolaadibatooni ostnud ja see oli ka maapähklivõiga.

"Tänapäeval leiab netist kõike ma arvan," muigas Hunter ja kui hästi läheb, leiab veel YouTube'ist ka juhendi. Seal on ju küllaga neid kokanduse videosid, mitte et poiss neid kogu aeg vaataks, aga on lihtsalt silma jäänud. "Eks ma siis järgmine kord proovin, kui peaksin pannkooke sööma," lausus nooruk ja noogutas tüdruku nõusoleku peale. Ta tõusis püsti ning võttis kapist keskmisest suurema plastikpurgi ning asetas selle lauale. Sahtlist otsis ta ka ühe uue puhta noa. Määrinud saiale paraja kihi maapähklivõid peale, ulatas ta selle Simonale, "ole lahke." Ühe tegi ta ka endale. Nämma.

"Edu sulle igatahes," sõnas Simona. "Ma ei tea, kas ma lasin selle kõrvust mööda või ei küsinudki sinult, aga oskad sa muidu hästi süüa teha?" uuris neiu. Poiss oli temalt jalutades igatahes seda sama küsinud, kuid rumeenlanna tõesti ei mäletanud, et Hunter midagi siis kohe enda kohta maininud oleks. "Muidugi," naeratas Mona. Kohupiimakreemiga pannkoogid olid väga head, kuigi neid ei kannata ka väga palju süüa, sest paha hakkab. Oleneb muidugi kohupiimakreemist, aga banaanimaitseline oli ülimagus. Kui Hunter pähklivõiga saia neiule valmis tegi, võttis Simona selle vastu ja tänas noormeest, hammustades kohe ka saia. "Huvitav," lausus tüdruk. "See pole päris selline nagu Reese's, aga täitsa hea isegi."

"Mitte just kõige paremini, aga siiski talutavalt," lausus poiss täiesti ausalt. Kui ta ilmselt tõesti seda retsepti järgi tegema hakkaks, võtaks ta kellegi endale appi. Kuigi vaevalt ta seda niipea tegema hakkab. "Mhm, mulle ei meeldinu kunagi see kergelt soolakas maitse, mis sellega kaasas käib," tunnistas Hunter, "mul ei ole küll seda praegu siin, aga osad maapähklivõid on veel sellised, kus on pähkli tükid sees. See on eriti huvitav ja mõnus." Meeldis poisile isegi rohkem, kui tavaline.

"Mida sa teha oskad?" uuris Simona. "Peale võileibade." Paljud ilmselt vastaks, et praemuna, kartuleid ja makarone, aga võib-olla oskab Hunter midagi muud ka. Rumeenlanna ka ei teadnud, aga kui poiss ise väidab, et ta üsna talutav kokk on. See oleks huvitav, kui panna koos kokkama kaks inimest, kes ei oska väga süüa teha. Endalegi siis paras väljakutse. "Ma olen kuulnud, et nii paljud räägivad kui rõve see on," lausus Simona. "Aga minu arust täitsa söödav." Võib-olla teeks rumeenlanna endale järgmise saia ise, aga tal on veel mõned võileivad ja hommikuhelbed. Ei teagi, kas jõuab siis üldse veel ühte maapähklivõisaia süüa.

"Noh, asjade soojaks tegemine ei ole just kõige raskem, aga muidu...makaronide, riisi ja muu säärasega saab ikka hakkama. Suppide ja salatitega ka üldjuhul....ja mõne lihtsama kastmega. Eks ma oskan kõigest neid lihtsamaid variante. Võibolla küpsetamise võib välja jätta, sest seda ei ole ma eriti proovinud," lausus noormees õlgu kehitades. Samas kui retsept ees on, siis saaks ta ilmselt muuga ka hakkama. Kannatust tal on ja uusi asju meeldib ka proovida. Seega ei peaks probleeme tekima. "Heh, eks igal ühel on oma maitse," sõnas Hunter turtsatades.