Lennuangaar - pidu BSV jüngritele!

Ariel haaras enda üle cooleri. See jahutas ikka korralikult maha. Mõnus, otse jää seest. Kes iganes seda pidu ka ei korraldanud, oskas asju õigesti teha. Ari tõmbas kätega läbi juuste ja vaatas ringi. Sam ja Jo olid täiesti silmapiirilt kadunud. "Minupärast võime me minema ka hakata," lausus ta siis poisile. Tantsida ta enam ei tahtnud ja see pidu hakkaks juba päris alakate pärusmaaks muutuma. Ariel tõukas ennast sina najalt eemale ning vaatas kutsikasilmadega Alejandrole otsa, endal lõbus muie huulil.

Alejandro ei hakanud endale rohkem enam juua võtma, sest ta oli juba piisavalt kangemat kraami kõrist alla kallanud. Ei olnud ennast nii täis ka tarvis juua, et katus päris ära sõidaks. Kui Ariel arvas, et võiks minema hakata, oli Alejandro sellega täiesti päri. Kaua sa ikka seal tantsid. "Kas läheme jalgsi või võtame takso?" esitas noormees Arile järgmise küsimuse. Tegelikult oli siit Eastside'ini üsna pikk maa, kuid kindlasti mitte midagi ületamatut. Jalutamine on tervisele kasulik. Aga kõik olenes muidugi sellest, mida neidis arvab, sest Alejandrol oli suhteliselt ükskõik, mismoodi nad sinna kohale vajuvad.

Ariel hakkas läbi massi väljapääsu poole trügima, ise samal ajal Alejandrole üle mussi karjudes: "lähme siit veits eemale ja siis tellime takso. Ei ole vaja, et keegi näeks seda alakate karja siin ja veel mendid ka kutsuks." Aega läks aga asja sai ning viimaks olid nad rahvamassist väljas. Tüdruk ohkas kergendatuld ja muigas siis. Nad hakkasid mööda teerada suure tee poole jalutama, et takso kutsuda ja siis tema juurde sõita. Tüdruk rüüpas enda coolerit, mis ta kaasa oli haaranud angaarist.
Varsti sai ta jook otsa ning tüdruk libistas enda käe ümber Alejandro. "Sul on nii seks keha," ütles ta kavalalt muiates.

Apr 3, 2013 20:21:21 GMT 2 Kennedy Wilkins said:

"Jah, nagu eelmine," kinnitas neiu kerge peanoogutusega. "Ma ei tea, kas sa kuulsid, aga märtsi keskpaigas oli ka üks sellelaadne pidu. Kellegi vanemaid polnud kodus ja otsustati korteris pidu pidada. Noh, naabrite pärast polnud vaja ka muretseda, seal kortermajas olid paljud kas laksu all või siis neid polnud kodus. Mingi kella kahe ajal oli võõrustaja täiesti täis ja ma mõtlesin, et peaks ära tulema. Muidugi hakkas siis mingi võõras kutt toda tšikki näppima ja noh, see neiu ei osanud ka midagi väga enda kaitseks teha. Ma siis läksin tüübiga vaidlema, sest tšikk ise ütles mitu korda, et tal on poiss-sõber olemas. Ma ei tea, miks teda küll peol ei olnud, aga teine teema. Too tüüp oli kerge auru all ja ta hakkas vägivaldseks muutuma. Ta tõukas mind ja Jayme'it ja siis tuli mu sõber, kes pani tüübile paremsirge kirja. Edasi läks asi põrguks, politsei tuli ka kohale, korter purjus alaealisi täis. Ma vedasin sõbraga endale olulisemad inimesed paar korrust kõrgemale, kus nad kõik kohe magama jäid. Vägivaldsest peorahvast viidi ainult osad ära," lõpetas Kay enda jutuga.

Kõlab mingi kehvemapoolse jänkide filmikunsti üllitisena, mõtles Castiel, kuulates, kuidas Kennedy mingit pidu kirjeldas. "Minul seda õnne polnud, et seal olla," mainis ta, kui neiu oli lõpetanud. "Kuulen sest esimest korda..." Aga ega ta millestki ilma ei jäänud. "Tjah, siis on tõesti mõttekas ära minna, kui midagi toimuma hakkab," nõustus mees, lastes silmadel taas üle ruumi liikuda. "Aga kuna praegu midagi ei toimu, pole kiiret."

Õige jah, kasulikum oleks siit kaugemale jalutada. Ei ole vaja teistele mingit jama kaela. Noogutanud selle märgiks, et ta oli neidise lauset kuulnud, hakkas Ale endale läbi rahvasumma teed tegema. Ega see just kõige lihtsam ülesanne polnudki, kuid varsti olid nad juba angaarist väljunud. Jõudnud lõpuks ohutusse kaugusesse, võttis noormees taskust telefoni ning otsis menüüst ühe taksofirma numbri välja. Saanud vastuse, et takso on teel, toppis ta mobiili taskusse tagasi.
Paar minutit oli juba oodatud, aga autot polnud veel näha. Küll aga ei olnud noormehel endiselt kuskile kiiret. Veel mõned lisaminutid ootamist kedagi ära ei tapaks. Arieli kommentaari peale puhkes tüüp naerma. Ta polnud selle tšiki suust midagi taolist kunagi varem kuulnud. "Sa oled purjus," sõnas Luis muiates, aga oli sellegipoolest meelitatud.

Ariel pilgutas Alejandrole kavalalt silma. Mida tegi? Keda huvitas, ta ei viitsinud selle peale mõelda, mida ta tegi. "Jah, olen vist jah purjus," vastas ta lõbusalt mehele, "aga see ei tähenda, et see tõsi ei oleks." Ari keeldus enda kätt mehe ümbert ära võtmast, tal oli ju tõesti ilus keha ja ilus naeratus ka. "Ma näeks sind pigem ilma pluusita," muigas tüdruk. 'Ja ilma püksteta,' lisas ta endale mõtetes.

Tore, et Ari seda tunnistama soostus, et ta purjus on. Tavaliselt räägivad purjus inimesed hoopis vastupidist juttu. Mõned kipuvad ka oma "kainet olekut" tõestama, pannes ennast veelgi lollimasse olukorda. "Olgu. Kuidas pealegi arvad," lausus tüüp muigega. Teda ei häirinud Ari käed enda ümber, kuigi nii meenutasid nad pigem mingit paarikest kui lihtsalt sõpru. Mitte et Alejandro mõne suvalise arvamusest hooliks, kui keegi peaks neid nii nägema ja järeldusi tegema hakkama. "Kui sa ennast ilusasti üleval pead, siis äkki näed ka," pilgutas noormees Arielile silma. Loetud minutite pärast aga saabuski nende takso ning noored istusid autosse.

"Olgu, olgu," naeris Ariel ja võttis käed ümber mehe ära ja siis saabuski takso ning nad istusid masinasse. Tüdruk ütles juhile aadressi ning takso hakkas sõitma. Autoga ei olnud see üldse pikk tee sõita ja juba üsna pea peatus masin Arieli maja juures.

ot: ma teen homme enda juurde uue teema.

Apr 1, 2013 17:42:26 GMT 2 Amaria Wall said:

Amaria ei suutnud kerget muiet ära hoida, kui mehe teist küsimust kuulis. Siidristkangemat ei taha.. Oh, he knew her so well! "Mhmh," noogutas ta, vaadates hetkeks mujale, samal ajal lisades: "Vähemalt esialgu." No kammoon! Ta oli peol. Ta ei kavatsenudki piirduda ainult siidriga. Eks muidugi ei kavatsenud ta ennast ka laua alla juua, kuid selle pärast muretsemine jääb juba hiljemasse tulevikku. Mis puutus tantsude lugemisse, siis tegelikult ei olnud neidisel õrna aimugi, kas lugu oli vahepeal vahetunud või mitte.

"Vähemalt esialgu? See suhtumine mulle meeldib," muigas Tyler lõbusalt. Ta tantsis kenasti Amariaga seal päris mitu lugu. Vist. No sest tõesti oli raske aru saada, millal lugu vahetus. "Luba ma juhatan su nüüd jookide juurde," arvas mees lõbusalt. Päris palav oli olla juba eks ole. Nõnda juhtiski mees viisakalt Amaria jookide kastide juurde ja ulatas neiule ühe siidri. Ta ise vaatas oma telefonist kella ja võttis siis ka endale õlle, vaadates nüüd vähe tähelepanelikumalt ringi. Tänu tea päikeseprillidele oli ruumis ikka üsna hämar. Kust kurat ta Domi üles otsima peaks? "Kas otsime su sõbranna, kelle juurest sa enne lahkusid?" küsis Ty aga lõbustatult Amarialt, kui näo tea poole tagasi pööras.

Eksole. Amaria muigas kergelt, rohkem midagi ütlemata. Ta tõepoolest ei pannudki tähele, kui mitu lugu nende tantsimise ajal möödus, kuid kui Tyler kord ta sealt minema viia otsustas, oli ta väga väsinud ning tal oli kohutavalt palav. Seetõttu ei puigelnud ta otsusele ilmselgelt vastu. Pealegi, ta oli ju lubanud ainult paar tantsu, nii et oli ka aeg. Ta võttis siidri vastu, tegi selle lahti ja võttis sealt kohe paraja sõõmu, kulistades.. no kui just mitte pool, siis veerand purki vähemalt ära. Hiljem ta siiski krimpsutas nägu, sest sellised gaasilised joogid ei olnud väga ta lemmikud, kui neid korraga palju juua, alkoholiga või ilma. Ta limpsas kergelt üle huulte ning pöördus siis mehe poole, kui too temalt midagi küsis. Tema sõbranna? Ahjaa! Kay! Ta oli tüdruku vahepeal täiesti unustanud. "Eee..," sõnas ta, vaadates veidi ringi, samal ajal endale käega tuult tehes. Tõesti oli palav. "Ta jäi minust viimati ühe laua juurde, kus oli kinniseid siidripurke." Ilmselt ajas ta praeguseks kellegagi juttu, nii et mis oleks, kui päris kohe tema juurde siiski ei läheks? Ta viis pilgu Tylerile. "Kuule, ma käiks korra väljas ära, hingaks värsket õhku. Tuled kaasa?" küsis ta. Ta võis ka muidugi üksi minna, aga kuna tema praegu seal oli..

Tyler rüüpas taas lonksu oma õllest ja kergitas pakkumise peale veidi kulme. Seejärel vaatas ta kella oma telefonil. Aega veel oli. Enne kui ta Domi kadumist kahtlaseks võiks pidada. "Ikka," naeratas Tyler. Teeb suitsu ehk isegi. Tho väljas oli veel pimedam, kui siin ju. Oh well. Ty juhatas neidise välja, kogu sellest suuremast melust veidi eemale. "Suitsu tahad?" küsis mees välja jõudes. "Või häirib sind, kui ma teen?" küsis Ty viisakalt. Sest kui tõesti neidu see häirib, siis Ty ei süüta sigaretti. Ta ju ikkagi tahtis blondile kaunitarile meelejärele olla.

Amaria ootas kannatlikult, kuni Tyler natuke mõtles ja mingil põhjusel ka kella vaatas, naeratades siis korra, kui too nõustus. Turvamees nagu naksti olemas. Neidis liikus temaga kogu sellest rahvamassist ja lämbest õhust välja, hingates õue jõudes kopsud värsket õhku täis. Ah, kui hea. Õnneks oli tegu sellise varakevadise ajaga, tänu millele oli väljas piisavalt jahe, et see natuke jahutaja ametit pidada saaks. Ta raputas pead, kui küsimust kuulis. "Ma ei suitseta," sõnas ta. Tegelikult ei sallinud ta ka selle lõhna, aga kuna ta oli niigi Ty endaga välja saanud, otsustas ta sellest viimasest üle olla. "Ei häiri.. kui sa oma tossu minust eemale puhud," vastas ta, viies silmad hetkeks mehele. Peale seda rändas ta pilk jälle mujale, uurides pisut seda ümbrust. Ilmselgelt ei olnud ta varem seal käinud. Lennuangaar. Kellel üldse tuli pähe pidu seal pidada? Ta jalutas paar sammu edasi, vaadates uudishimulikult ringi, samal ajal enda käes olevast siidrist lonksu võttes.

"Mm," mõmises Ty mõtlikult ja kontrollis, kust poolt kerge tuuleke puhub. Seejärel seisis ta nii, et kui suitsu süütas, puhus tuul tossu Amariast eemale. Tyler tõmbas mõnusa mahvi ning jälgis neidu kergelt muiates. "Tahad jalutada natuke?" küsis ta ning rüüpas oma õlut. Damn, väljas oli päikseprillidega tõesti eriti hämar. Aga ta ei tahtnud ju oma sinist silma ka neiule näidata. Amaria jookseks siis kohe teises suunas ja no seda Tyler nagu ka ei tahtnud.

Kuuldes küsimust, viis Amaria enda silmad Tylerile. Midagi jalutamisesarnast ta juba tegi, nii et see pakkumine kõlas hästi. "Miks mitte," sõnas ta ning ootas seejärel, kuni Tyler selle väikese vahemaa, mida neidis tekitada oli jõudnud, ära kaotab, et nad edasi sammuda saaksid. Neiu libistas enda käed taskusse, rohkem nagu mugavusest ja harjumusest kui külmast. Ta viis korra pilgu mehele - või täpsemini tema päikeseprillidele -, kortsutades korra kulmi. Seejärel ta aga ohkas ja jäi hetkeks seisma. "Kuule, räägi, mis värk nende päikeseprillidega on. Need tõepoolest häirivad mind," lausus ta, paisates lõpuks välja küsimuse, mis teda tegelikult juba mehe nägemise algusest painanud oli. Või kas just painanud.. Ta lihtsalt ei saanud poindist aru. Tema arvates käisid päikeseprillid silme ees ainult siis, kui päike paistis. Kuid praegu see nii ei olnud. Ei olnud isegi võimalust, et kollane suur kera äkitselt välja hüppaks.

Tyler naeratas ning astus siis neiu juurde ja nad said koos angaarist eemale jalutada. Ty tõmbas rahulikult oma suitsu. Aga vaevalt olid nad kuskile jõudnud, kui neidis juba tema päikseprillide kohta küsis. "Kas ma ei näe siis mitte swag välja nendega?" küsis mees muiates. Aga kuna seal oli niigi hämar ja need muutusid ebamugavaks juba, otsustas Ty siiski need eest võtta ning pealaele lükata, paljastades sedasi oma sinise silma. Ta vaatas ikka muiates neidisele otsa, lausumata sõnagi. Sinine silm oskas enda eest väga hästi rääkida. Tyler vaid tõmbas mahvi oma suitsust ja langetas siis käe, mis sigarit hoidis.