Lennuangaar - pidu BSV jüngritele!

"Castiel," jõudis Cas end tutvustada, kui Tyler pärast naiste mainimist juba minema plagas, jättes ta oma joogiga kahekesi. He and his drink. Kuulnud aga tuttavat häält, pöördus mees ja märkas Kennedyt, kes sealsamas seisis ning teda just stalkeriks nimetanud oli. "Ma ei ole stalker, lõpeta ära," turtsatas Cas lustaka pahameelega. "Süüdista iseend, et pidevalt minu lähedusse satud." Nagu magnetiga tõmmatult. Alles nad olid linnas kokku sattunud, ja siis veel ja veel ja veel... Vaat et hakka kahtlustama, et hoopis Kay on see, kes siin stalkib. "Kui see sattumine just juhuslik on..." tegi mees kahtlustavat häält, vidutades kergelt silmi ja kummardudes neiu poole.

Danieli silmad otsisid rahva seast nägusid, mis olid tema jaoks tuttavad kaks aastat tagasi ning on seda ka praegu. Nii mõnigi neist oli kunagi olnud Blood Stone Villiansites, mida juhtis mees, kuni nad otsustasid kolida üle poolele, mis tundus nende jaoks toona kasulikum. Peagi märkas Nate silmanurgas sissepääsu juures liikumist ning hetk hiljem ka eemal ühel trepil, mis viis pealt näha teisele korrusele. Dominique.
Näitamata momendil vähimatki vastupanu, kõndis kolmik kahe Damiani sabarakuga taharuumi poole, mis oli mõlema jaoks üpris mugav. Vähem silmi ja kõrvu. Juri ja Nikita mehe selja taga muutusid valvsamaks ning jälgisid ümbrust eriti hoolikalt.
Peagi avanes Danieli ees kõrvalruumi raske rauast uks, kuid sinna sisse mees enda jalga veel ei tõstnud.

Amaria oli just suuremast rahvamassist välja jõudnud, kui kellegi kätt ümber oma piha tundis ja tuttavat häält kõrvus kuulis. Kuna ta ei osanud häält ja nägu kokku viia, ei saanud ta enne aru, kellega tegu, kui pilgu kõrvale viis. Ta võpatas kergelt tuttavat nägu nähes ning vingerdas mehe haardest ennast sujuvalt välja. Pagan küll. Ta oli just mujale suunda läinud, lootes, et ta ei pea temaga kokku puutuma. Ta ei olnud küll pärisk indel, miks ta seda teinud oli. Ilmselt mingisugune automaatne refleks.. "Ei," pomises ta vastuseks, viies pilgu Tyleri näole ja sealt edasi päikeseprillidele. Miks tal üldse need peas olid? "Siin ei ole päikest," mainis ta nagu muuseas, viies seejärel pilgu mujale, et leida mõnda head ettekäänet põgenemiseks. Ta oli Kay ka silmist lasknud. Damn it!

"Ma just otsisin tuttavaid, kui Jo mind leidis ja siis kohe sina ka," rõõmustas Ariel ja võttis käe nüüd ümber poisi ära, tahtmata tal seljas elada. Ta rüüpas enda pudelist ja muigas siis laialt, kui poisi ettepanekut kuulis. "Muidugi paneme peo käima," lisas ta siis ning võttis sõpradelt käest kinni ja vedas neid läbi rahvamassi veidike vaiksemasse kohta, ainult natukeseks ajaks, et nad saaksid enne tantsimist juua. Ari istus ühele logisevatest pinkidest, mis angaari seina vastu toetasid ning hakkas endale jooki kõrist alla kallama.

Nii pelglik siis kohe. Tänava peal said küll läbi omavahel. Tyleri lõbusat olekut see aga ei muserdanud. Ta libistas oma nüüd vabanenud käe endale teksade taskusse. "Päikest polegi vaja, sina pimestad mu silmi juba piisavalt," muigas Tyler kavalalt. Ta ei tahtnud oma sinise silmaga lihtsalt kedagi väga hirmutada. Ja ühtlasi ei tundnud ta end eriti mugavalt teades, et inimesed ta paistes ja sinist silma näevad. Seega olid päikseprillid väga tore ja stiilne lähenemine. Eks ole? Natuke hämar oli, aga polnud hullu. Enne kui Tyler mingi järgmise vaimukusega lagedale oleks saanud tulla, tundis ta telefoni vibreerimas ja oli sunnitud selle taskust välja tõmbama ning sõnumit lugema. Otsigu Dom 15 minuti pärast üles. Mhh. Ty kortsutas kergelt kulme, aga libistas siis telefoni tagasi teksade taskusse. "Tantsida tahad?" küsis Tyler lõbustatult neidiselt ning noogutas tantsuplatsi poole. Come on, ta pole ju nii õudne ometi?

Damian seisis ruumis ning ootas snitchi. Lõpuks ta ka jõudis. "Noh kardad sisse tulla? Ära muretse, mul pole kutsikaid kaasas," ütles mees. "Mis kuradi pärast sa siia tulid? Tead, et terve Florida tahab sind tappa?" küsis Dominique järgmisena. Florida osapool oli kindel, et Damian peaks ta esimesel võimalusel maha lööma, aga Damian ootas, kuni poisike enda nägu julges näidata. BSV maksab kätte.

Daniel ei kartnud sisse minna, tal polnud selleks ühtegi põhjust. Lihtsalt ta tahtis veenduda, et tegu poleks lõksuga. Mees on piisavalt palju neid ise ülesse pannud ja neisse mõnikord ka kukkunud. Kuulnud Damiani häält, sisenes Nate ruumi, Juri ja Nikita talle järgnemas. "Ma olen üsna kindel, et Florida pole ainukene. Pealegi pole see esimene kord. Nad pole mind kunagi eriti sallinud, aga ilma minuta poleks seda pisikest ..." maigutas mees hetkeks suud, püüdes leida õiget sõna, "... asja, organistatsiooni, rühmitust - kuidas sa ise soovid seda nimetada - olemaski. Mina avasin nende jaoks uksed laiemale turule, seega pidid nad mind veel natukene kauem välja kannatama," sõnas Daniel emitsioonitult, silmitsedes Damiani. "Parem küsimus - mida sa siin teed ja veel nii avalikult," astus Nate tüübile lähemale.

"Stalker," venitas Kennedy laulvalt ning lonksas siidrit. Mis Cas ikka teha sai. Kui Castiel kahtlustavalt tüdruku poole kummardas, ajas shortie end varvastele ning pani käe noormehe õlale, et talle sosistada: "Äkki ei ole, äkki on." Noh, tegelikult oli see ikka juhuslik, aga kiusata ju tohtis. Kay võttis käe ära ja lasi end jälle mõnusalt täistallale, et lonksata uuesti pirnisiidrit. Tavaliselt tegi ta viinakokteile paar-kolm ning oli õhtu otsa rõõmus, aga siider ajas ka asja ära.

Eheeei... tõmbas Castiel näo vingu, kui Kennedy teda taas stalkeriks nimetas. Ei ole... Nende pidevad trehvamised olid kohe kindlasti juhuslikud, sest nii palju ta enda pead ei paitanud, et end mingisuguseks tšikimagnetiks pidada. "Oled siin üksi?" küsis mees, kui oli endale hangitud pudelist uue lonksu võtnud. Tema tantsima minema ilmselt ei hakka - kui saab kellegagi suhelda, pole tantsida vajagi. Ja kui Kennedy peakski ta siia üksi jätma, mis on tõenäoline, siis leiab ta kellegi teise, kellega eimillestki rääkida. Näiteks selle Tyleri.

"Sinuta?" küsis mees ja naeris. "Kuule, Tree Hillis poleks tõesti ilmselt seda olemas, aga las ma tuletan meelde, et Floridas oli rühmitus juba ammu enne sinu tulekut. Me lihtsalt hakkasime teid varustama, that's it," lausus Damian. "Mida ma siin teen? Jah, tõesti hea küsimus. Noh, tegelikult loodan ma siin enda balletikooli avada ja saada miss Ameerikaks. Mida kuradit sa arvad, mida ma siin teen?" küsis Dominique mõnitava naeratusega. Krants polnud nii loll ka või oli? Ehh, muidugi polnud.

Polnud päris selline vastus, mida Amaria oodanud oleks, nii et ta pisut kahtlustava pilgu mehele viis. "Eee.. okei," pomises ta, teadmata, kas ta peaks teda hoopiski tänama võimaliku komplimendi eest või midagi muud ütlema. Midagi vaimukat ja teravat vastu? Naaah, ta ei olnud endiselt nende sarkasmidega harjunud. Ta siiamaani ei saanud tegelikult aru, kas inimene iroonitses või mitte. Kuna ta oma pilgu mujale suunanud oli, nägi ta silmanurgast, kuidas Tyler telefoni välja tõmbas ning ning seda korra vaatas. Selle peale viis neidis hetkeks pilgu talle, märgates ka väikest kulmukortsutust. Seda tema päikeseprillid ära ei varjanud. Halvad uudised? Ta ei hakanud aga midagi küsima. Ja tuli välja, et tal ei oleks selleks aega ka jätkunud, sest mees kutsus ta hoopiski tantsima. Eeeeeh. Ta hammustas hetkeks kõhklevalt huulde, vaadates veelkord kiirelt ringi, kuni tema silmad lõpuks tagasi Ty'l maandusid. "Üks tants," sõnas ta otsustavalt. Noh, teeb selle kiirelt ära, äkki saab siis vabaks põgeneda.

"Ma tulin sõbrannaga, aga too kadus juba ära," kehitas neiu õlgu. Ilmselt üritas ta kedagi vältida, muud põhjendust Kay sellele ei leidnud. "Ja sina? Tulid tšikke võrgutama?" uuris Kennedy muigega. Ta hoidis silmi rahvamassil, kuidas kõik peost teada said? Koolis teadsid sellest vähesed, aga nojah, suust-suhu levib sõna kiiresti...Pluss facebook.

"Sa vist kipud unustama, et see pisikene grupp seal Floridas oli peaaegu olematu, üks suur null. Teil polnud ühtegi kontaktisikut ega gängi mujal ees ootamas, et sinusugused tõusikud saaksid natukene taskuraha teenida. See oli minu töö. Tree Hilli BSV oli kõigest algus. Kaksteist erinevat rühma ühe aastaga - see oli minu panus, pluss veel kümme järgmise aastaga. Ilma meieta siin poleks olnud mingit varustamist," muutus Daniel jahedamaks, ignoreerides Damiani pilkavat tooni. Ta on sellistega piisavalt pidanud tegelema, teades vägagi hästi kui heal arvamusel nad endast on. Idioodid. "Tore, vähemalt see on meil selge. Kuigi see oli sinust päris rumal hüpata siia pea ees, uurimata ennem maad. Ma olin teadlik sinu tulekust kuid, ennem kui sa oma jalakese siia tõstsid. Mul oleks olnud nii lihtne anda üks pisikene käsklus ning sa oleksid poolel teel kaduma läinud," jätkas Nate, hoides enda ükskõikset hoiakut. Mees pole kunagi kaotanud kontakte ei Florida, Mehhiko ega ka Washinghtoniga. Tal olid kõikjal omad inimesed sees. Isegi Damiani omade seas. Mees võis mängida küll väheste kaartidega, aga need, mis tal käes on, on kindlad talle võidu tooma.

Tyler naeratas võidukalt, kui neidis oli nõus temaga tantsule tulema. Ta juhatas tüdruku kenasti tantsuplatsile, kui oli oma pootühja õllepudeli kuskile ära sokutanud. "Niisiis, mis sind minus häirib?" küsis Tyler lõbustatult, kui ta muusika rütmis tantsima oli hakanud. Piisavalt lähedale neidise kehale. Ta väga lähedale muidugi ei hõõrunud. Ei tahtnud päris ära teda ka hirmutada. Ikka tasapisi tuli liikuda.

Tema jah. On siin selleks, et lantida. "Tulin jah," kinnitas Castiel noogutusega. "Ma tunnen ennast nii üksikuna, et käin kõigil pidudel, mis vähegi toimuma saavad, sest otsin kedagi, kellega õhtu ja võib-olla kogu elu koos veeta." Seda kõike rääkis ta nii tõsise näoga, et jää või uskuma - ta mõtlebki päriselt seda. Kindlasti. Nii seebist lauset sai kuulda ainult halvas armastusfilmis või tutvumissaidireklaamis. "Siiani pole näkanud, aitäh, et mind lohutama tulid."