Valentine's Day Masquerade 2013!

levy said:

Ma ütlen, et minu jaoks ei ole vahet, mis soost see laps on. Armastama hakkan teda ikka ühtviisi," lausus Shawn. Tuleb tüdruk - tore. Tuleb poiss - ka tore. Laps on laps siiski. Tõusnud püsti, ulatas mees Dianale enda käe, et ta püsti aidata. "Tahad koju minna?" küsis ta üle, et saada aru, kas ta naise sõnadest ikka õigesti aru oli saanud.

"Mina ka," naeratas Diana. Ta tundis küll, et laps võib tulla ühest või teisest soost, aga ta ei hakanud kindlalt ühte teisele eelistama. Oma laps ikka. Võtnud Shawni käest kinni, ajas tumesinises kleidis naine end püsti. "Ma arvan küll," vastas ta mehe küsimusele. "Ma olen üsna väsinud juba, et kahtlen, kas jaksangi veel ilutulestiku ära oodata." Sai ju palju tantsitud ja lihtsalt räägitud ja isegi söödud, kuid väsimus andis tunda ja tahakski kodus jälle ühe kuuma vanni veel enne magamaminekut võtta.

"Mis minus siis nii teistsugust on kui teistes?" küsis tüdruk pistu enda kulme kergitades ja seega küsivalt mehele otsa vaadates. See Jace siin oli küll natuke kummaline või siis tegelikult päris kõvasti kummaline. Kui hetk tagasi oli tüüp kõvasti naernud, siis nüüd oli ta küll liiga tõsine. Mis toimus? "Tore seegi," muigas Michelle, "tead, su jutt on ikka väga segane ja seosetu. Kas sa tunned ennast ikka hästi?" Tüdruk muigas endamisi, üritades tõsine olla ja tüübile asjalikult otsa vaadata, kuigi see oli üsna raske, kui su suunurgad vägisi üles tahtsid liikuda.

Mees aitas naise ilusti püsti ning asetas siis enda käe ümber tema, kuigi käevangu võtmine oleks kindlasti viisakam olnud. Aga hetkel võis viisakus minna kus see ja teine. "Võibolla näeme ilutulestikku kodus rõdu pealt ka," pakkus mees välja. Nii ei kaotaks nad midagi. Shawnil pole mitte midagi selle vastu, et koju minna. Täitsa kena pidu on ju juba selja taga. Juhatanud enda naise fuajeesse, läks ta ja võttis nende riided ja naases siis Diana juurde, ulatades talle tema mantli.

"Kui ma üritaksin sulle seletada, mis sinus teistsugust on, tuleks sellest nii pikk nimekiri, et sa ei jõuakski mind lõpuni kuulata," lausus Jace, mõeldes kusjuures oma sõnu vägagi tõsiselt. "Mul ei ole mitte midagi viga. Vähemalt mitte midagi sellist, mida sina arvad," ütles mees Jilli rahustamiseks. "Ka minu enesetundel pole midagi viga, aga kui sa juba küsisid, siis kuidas sulle sobiks minna kusagile natuke vaiksemasse kohta?" tuli Jace ühe pakkumisega lagedale. Praegu oli ta jälle kahevahel, kas seletada neidisele oma kummalist käitumist või mitte.

Jah, kuradile see viisakus. Erilist vahet ju niikuinii pole, kui Diana ja Shawn lahkumas on. "Siis vaatame seda koos rõdult," lausus Diana. Võib-olla jooks tassikese sooja teedki, sest väljas vist nii soe ka enam ei ole. Fuajees võttiski naine Shawnilt enda mantli vastu, pani selle selga ja varsti väljuski paarike Hiltoni hotellist. "Brrr...külm," lõdises naine, kui nad auto juurde läksid. Enam pole kauaks vähemalt külm. "Tahame nüüd nägusid ka näha?" küsis naine, olles valmis juba maski ära võtma.

"Ahah...ja kas see peaks siis nüüd hea asi olema või?" küsis tüdruk üsna ebalevalt. Ühelt poolt tähendab see seda, et Michelle ei ole hall mass, aga teiselt poolt seda, et ta ei ole ilmselgelt täitsa normaalne, võrreldes teiste oma ealistega. "Ma julgen su sõnades kahelda, aga lähme siis, kui sul nii parem on," sõnas Serah ja lõpetas tantsu poole pealt, jäädes seisma ning ulatades enda käe noormehe käevangu. "Ja kuhu me siis suundume?" pöördus ta Jace'i poole.

Shawn otsis enda taskutest üles auto võtmed ning avas sõiduki juba mitu meetrit eemalt. Võrreldes hotelliga oli siin tõesti jahe. Kui aus olla, siis oli mees juba unustanud, et tal mask ees oli, aga kui Diana sellele tähelepanu pööras, eemaldas Shawn enda maski ning tõmbas kätega üle näo. "Palju parem," muigas Shawn ning kinkis naisele ühe suudluse, enne kui ukse avas ja kihlatu sõidukisse lasi. Ta istus ise hetk hiljem juhi kohale ning kodu poole nad läksidki.

OT: We are out.

"Minu arust on küll hea, aga ma ei ole päris kindel, kas sina arvad sama," kehitas Jace õlgu. Tema küll ei mõelnud, nagu poleks Jill normaalne, kuigi mehe sõnu võis tõepoolest erinevat moodi mõista. "Minule meeldib sinu omapära ja kindlasti ka kõikidele teistele inimestele, kes sind kalliks peavad," lisas Jace. Kõikidele ei peagi meeldima. Ka tema ise ei meeldinud kõikidele, mitte sinnapoolegi. "Me võime hiljem ju edasi tantsida," arvas Jace, aga ta polnud selles üldse nii kindel, et Jill seda tahab, kui ta siiski rääkimise kasuks otsustab. "Ükskõik... aga võimalikult kaugele muust rahvast," vastas mees Jilli küsimusele.

Kõigile pole tõesti võimalik meeldida ja isegi seda üritada oleks ülim lollus. Omapära tuleb sellises suures maailmas ikka enamasti kasuks, aga kunagi ei või teada. "Seda muidugi," lausus tüdruk tantsimise kohta. Aega veel oli ja ega see muusika ju kuskile ära ikka ei kao. Pigem läheb veel lõbusamaks. "Okeeei, see ei kõla väga julgustavalt, aga lähme siis....sinna poole," osutas Michelle sõrmega paremale poole, kui nad saalist välja jõudsid. Ega ta selles hotellis just iga päev ei jaluta, aga sinna suunas läks vähem rahvast. Seega ilmselt saavad nad seal siis kahekesi olla nagu Jace vist tahtis.

"Ei tasu ära sõnada," muigas noormees, kuigi ega jah midagi halba just kogu õhtu kohta öelda ei ole. Hea muusika, tundub üsna normaalne seltskond, kuigi ta ei ole kellegagi suhelnud peale Helena ning suurepärane peo ülesehitus. Kui selle ilutulestiku ka ära näeb, siis võib juba rahul olla.

"Ei sõnu ma midagi," muigas Helena Colini sõnu kuuldes. Seltskonna üle ei saa tõesti kurta. "Muide, ma vist näen su õde," lausus näitsik, lastes oma pilgul hetkeks saalis rännata. "See poiss on vist Stephen?" oletas Helena. Seda ta teadis, et Phoebe mingi Stepheni-nimelise kutiga käis, aga ta ise polnud seda tüüpi veel kordagi näinud. Kunagi võiks ikka temaga ka tuttavaks saada.

"Täitsa võimalik. Ta pidi koos enda posiga tulema," lausus noormees, viies ka ise korraks enda silmad sinna, kuhu Helena vaatas. Maskid muidugi raskendasid inimeste äratundmist, aga kui sa oled kellegagi siiski sünnist saati koos elanud, siis tunned sa ta juba kehahoiakust ära. "On jah Phoebs," noogutas tüüp.

Kui kolmandat kuud rase Rebekah oli siiani üsna kindel, et temal jääb sellel aastal ilmselt maskiballile minemata, oli neiu sunnitud ikkagi meelt muutma. Nimelt oli ta endagi üllatuseks saanud kutse Blake'ilt ja siis mõtles neiu, et miks ka mitte. Pealegi on Blake tore poiss ja viimasel ajal olid nad eriti hästi läbi hakanud saama. Ballile oligi ta saabunud Blake'i käevangus, seljas kreemikat tooni kleit ning jalas beežid kingad. Näitsiku tumepruunid juuksed olid seatud kaunisse kõrgesse soengusse ning tema mask oli sinise-kuldse kirju. "Ma siiani imestan, kuidas sa mind alati meelt muutma saad. Mingi eriline võime?" muigas Rebekah, pistes snäkilaualt suhu mõne suupiste. Enne sai natuke ka tantsitud, kuid varsti võiks ehk uuele ringile minna.

Outfit

Jace kahtles, kas ta oli Jilli arvates praegu täie mõistuse juures, kuid ei hakanud seda kommenteerima. Igaühel on õigus oma arvamusele, olgu see siis missugune tahes. Jace ei toonud kuuldavale ainsatki vastuväidet, kui Jill pakkus välja koha, kuhu nad minna võiksid. Absoluutselt kõik oli parem kui siin teiste keskel kõikidele vaatamiseks olemine. Kui nad jõudsid saalist välja ning ülejäänud rahvast eraldatumasse kohta, toetas Jace ennast esimese asjana vastu seina ja hingas sügavalt sisse. "Ma ei tea, kuidas alustada, kuna mul puudub igasugune ettekujutus sellest, mida sa minust pärast arvaksid," lausus mees lõpuks, kuid oma otsuse oli ta juba teinud. Ta räägib.

Kui noormees ennast vastu seina toetas, jäi tüdruk siiski lihtsalt sirgelt seisma, hoides enda suuri rohelisi silmi noormehel, kelle lause oli korraga nii hirmutav kui ka uudishimu pakkuv. "Usu mind, minu arvamus sinust küll sellest ei muutu, ükskõik, mida sa mulle nüüd rääkima hakkad," sõnas Michelle soojalt naeratades, "alusta lihtsalt algusest või kust sul endal parem. Ma kuulan ja luban, et ei sega vahele." Näitsik nuusutas Jace'i poolt kingitud roosi ning ootas vaikuses kannatlikult mehe sõnu. Las ta võtab hoogu. Aega ju on.