Valentine's Day Masquerade 2013!

"Tead, see laua peal istumine on vist lihtsalt lühemate inimeste värk, sest nii me oleme kõrgemal," teatas naine kergelt muiates, kuigi kui nüüd meenutada, siis ega Scott ise ka täitsa süüst puhas pole, on temagi kappe ja laudu istumiseks kasutanud. Kuigi tuleks vist mainida, et kui Nessa Hiltoni hotelli köögis istus, siis oli ta ikka kõvasti noorem, kui ta praegu on. "Tead, ma arvan, et sellel lausel on tõepõhi all," sõnas naine pisut tasasemal häälel, "kuigi, miks on oluline, et laps peab just poiss olema?" Vanessa teadis, et Scott tahab poega, aga miks? Kas see on meestel mingi auvärk või lihtsalt hoitakse kinni sellest antiiksest harjumusest, et kuna varandus ja kõik läheb vanimale lapsele, siis see peab tinigmata poeg olema.

"Tead," sõnas noormees sügavalt välja hingates, "ma kardan, et ma ei suudaks nii kaua." Ta jääks kas magama või siis väsiksid jalad ära. Pole siiski ammu intensiivset sporti teinud. Need ajad on seal ülikooli ja keskkooli juures. "Hommikuni me võibolla tantsida ei suuda, aga homne pole enam väga kaugel," muigas Colin.

"Tjah, head ajad," muigas mees, naerdes kergelt endamisi selle mälestuse peale. Kindlasti üks toredamaid päevi, aga ei saaks öelda, et see ainuke oleks. Huvitav küll, kus Diana mõtted küll igal pool liikusid. "Kas keegi ootab juba suve või?" küsis Shawn, vaadates enda kihaltule otsa. Ega see enam kaugel pole, kõiges mõned kuud.

Scotler muigas ainult vaikselt. ''Vaata asja teiselt poolt, sul palju madalam kukkumine ju.'' Teatas ta vaikselt, kui siis silmad tagasi Nessale kinnitas. ''See lihtsalt on nii, kuigi ega poleks hullu, kui see ka plikatirts on. Aga tema ju kossu ei pelaks, seega võiks ikkagi poiss olla.'' Naeris ta vaikselt. ''Pealegi, kes julgeks meie tüdrukut välja kutsuda, vaata kes ta isa on.'' Muheles mees uuesti, kui nad viimaks saalist välja said.

Feb 18, 2013 20:37:58 GMT 2 Elizabeth Birkinson said:

Vara oli sellele mõelda tõesti, kuna õhtu oli siiski veel alles oma esimeses pooles, kuid erinevaid variante oli kaaluda siiski hea, kuna mingil hetkel oli neil siiski ka privaatsust vaja. Kuulnud Xavierit, naeris Elizabeth kergelt. "Jah.. Naiselik vaist ja loomulik intelligents," nõustus neidis lõbusa muigega, tumepruunide silmade pilk Xavil kindlalt püsimas. Xavier suutis Elizabethi teha tõesti õnnelikuks ning neidis oli igatsenud seda tunnet, et ta võib end ühe mehe käte vahel turvaliselt tunda. Kuulnud seejärel noormehe pakkumist, muigas Lizzie lõbusalt. "Ei, see on miski, mille sa pead ise selgeks saama," lausus neidis lõbusal toonil ning liikus rahulikult muusikataktis edasi.

"Seda küll. Ühe blondide juustega naise kohta oled sa liigagi tark," leidis Xavier. Talle ei meeldinud sellised bimbod, kellel polnud ei oma arvamust ega ka mõistust. Minevikus oli muidugi tore sellistega aega veeta, aga praegu vaatas Xavi nendest mööda. Tal oli nüüd Elizabeth ja rohkem polnudki üllatuslikult talle vaja. Kui Xav esimest korda Lizi nägi, ei suutnud ta küll mingil juhul selle mõtte peale tulla, et nad võivad lõpetada nii nagu praegu. Tol ajal tundus see tema jaoks ulme. "Ehk on sul jälle õigus," jäi Xav naise sõnade üle mõtlema.

Colini sõnad panid Helena hetkeks muigama. Nojah, selles suhtes oli ju noormehel tegelikult õigus. Väsib ju ka tüdruk ise kunagi ära, kuigi päris püstijalu vist ikka magama ei jää. Colini kaisus magamise vastu pole tal aga midagi. "Sa räägid sellest, et homne pole kaugel ja mul on ajataju üldse kadunud," turtsatas näitsik. Kella ta ei vaadanud ega tahtnudki, talle luges see, et on Coliniga. Vähemalt on see hea, et homme ei pea kooli minema ja Helena arvas, et ööbibki täna Colini juures. "Aga su sõnad tuletavad mulle meelde seda Tuhkatriinu muinasjuttu, kui Tuhkatriinu täpselt keskööl lahkuma pidi," lisas Helena, näol lõbus muie.

"Paremad on veel ees," naeratas Diana. Neid toredaid päevi oligi tegelikult hästi palju ja seega on neist ka palju häid mälestusi. Mõned neist on isegi jäädvustatud ja kuskil fotoalbumis või siiani Diana arvutis. Mitte, et naine seda nüüd eriti tihti kasutaks...heal juhul kodus olles mõnikord. Shawni küsimus pani naise aga kergelt turtsatama. "Jah, suvi on ju vahva," vastas ta. "Siis saaksime jälle rannas käia ja koos tähti vaadata. Pealegi on õhtud soojad."

"Jamh, tõsi," turtsatas naine ning naeris pisut, sest ei saa öelda, et ta just väga tihti maaga kokkupõrkeid teeks. Aga see selleks. Point sai selgeks. "Aga kui tuleb poiss, kellele meeldib hoopis raaamatuid neelata ja kellele sport absoluutselt ei meeldi? Ja miks sa arvad, et tüdrukud korvpalli ei või mängida?" uuris naine edasi ning vaatas viimase küsimuse ajal justkui pisut kaitsvalt ja solvunult mehele otsa. Okei, teeme ühe asja selgeks - ta ei olnud tegelikult solvunud. "Nii et sina kavatsed siis selline isa olla, kelle tütart keegi välja ei julge kutsuda ja keda ilmselt kõik teismeeas kiruvad, väites, et ta rikub nende elu," sõnas naine lõbusalt. Tegelikult tal ei olnud õrna aimugi, milline oleks Scott isana. Ta ei ole teda just eriti tihti mingite laste seltsis näinud.

Scotleri kulm kerkis märgatavalt. ''Kui ta väiksest peale isaga palli loobib, tal kossuteemaline tuba on ja kõik muud asjad ka, siis ta lihtsalt mängib seda. Las loeb, aga mõistuse piirides, ainult koss on mõistuse vaba teema. Ja kui on tüdruk, las mängib kui tahab - ja ma ei kavatse olla kuri ja nõme isa, aga lambaid ma ka meie majasse lubama ei hakka.'' Tegi ta oma seisukoha väga kiirelt selgeks. ''Miks me seda alles nüüd arutame. Varem pole üldse räägitud ju.'' Jäi mees suhteliselt mõistmatu näoga oma abikaasat uurima, kui too teda edasi juhatas.

"Ega ma ka kella ei tea, aga kuna see siin hakkas kuskil seitsme ajal, siis nüüdseks peaks kell juba täitsa parasjagu olema," lausus noormees, kuigi ega tema ajaarvamine siin nüüd ka kõige parem pole. Aga siiski, see ei muuda fakti, et homne lähedal pole. "Kas sa kavatsed mu ka keskööl maha jätta või?" küsis Colin, vaadates tüdrukule küsivalt otsa. Ega ta ei teadnudki ju, kui kaua Helena üldse nagu siin olla võis.

"Kõlab loogiliselt, kuigi öö tundub pikk ja eriti veel, kui arvestada seda, et on talv ja loogiliselt võttes ongi talvel ööd pikemad," noogutas Helena. Nüüd sai tõesti juba natuke kauem oldud, aga tantsida tahtis tüdruk nüüd nii kaua, kuni nii tema kui ka Colin ära väsivad, võib-olla tantsida siis kogu öö. Mehe küsimuse peale hakkas tüdruk naerma ja raputas pead. "Ei, muidugi mitte. Kui ma siit lahkun, siis ainult koos sinuga," vastas ta muiates ning vajutas noormehe huultele ühe õrna, kuid kirgliku suudluse.

"Nii et meie pojast peaks igal juhul korvpallur saama?" oli naise kord küsivalt kulme kergitada. Ta ei taha olla selline ema, kes paneb enda lapse elu paika juba enne seda, kui ta sündinud on. Mis on saanud sellest, et laps teeb ise enda otsused? Kuna Vanessa teab, mis tunne on tegeleda millegagi, mida su vanemad ei aktsepteeri, siis tema küll ei kavatse enda lapsele midagi peale suruda, vaid toetab tema otsuseid ükskõik, millised need ka ei ole. Nii kaua muidugi, kui need midagi ohtlikut ja valet ei ole. "Ahah, tead, ma arvan, et kui armastus noori lööb, siis ei hoia keegi neid üksteisest eemale," lausus naine muiates, "olgu ta siis kasvõi lammas." Nessa jalutas muudkui saalist eemale. Mida kaugemale nad jõudsid, seda vaiksemaks muutus ümbrus ja seda vähemaks jäi rahvast. Siin-seal tegi Nessa mõningaid pöördeid, kuni nad jõudis ühte laiemasse koridorri. "Sest see pole lihtsalt varem jutuks tulnud," kehitas Nessa enda õlgu. Võibolla on asi lihtsalt selles, et nüüd on juba üsna suurt tõenäosus, et ühel hetkel võib Vanessa koju tulla sellise uudisega.

Kuulnud noormehe sõnu, puhkes Elizabeth kergelt naerma. "Nii et ma ei vasta su stereotüüpsele arvamusele blondist naisest?" uuris naine kerge muigega, tumepruunide silmade lõbus pilk Xavieril püsimas. Neidis polnud kindel, kas see oli hea või halb, olgugi et tavaliselt tähendaks see positiivset asja. Väga paljud kippusid algselt arvama, et Lizzie'l ei ole mitte midagi muud peale välimuse, kuid tegelikkuses polnud tegu üldsegi rumala tütarlapsega. Ta oli hinnete poolest olnud üks parimaid lõpetajaid ning olgugi et ta ei läinud kuhugi ülikooli pärast kooli lõpetamist, ei teinud see Elizabethi rumalamaks kui teisi. "On," noogutas Lizzie ning vajutas paari sekundilise suudluse Xavieri huultele, liikudes muusika taktis samal ajal edasi.

Feb 16, 2013 18:35:39 GMT 2 @jill said:

Swansonid tulid ballile terve perega nagu igal aastal. Nende seas oli ka Jill, kes kandis tuhmrohelist kleiti koos sama tooni kingade, ridiküli ja maskiga. Neidise heledad juuksed olid üles krunni pandud, jättes eest lahti mõned üksikud salgud. Tüdrukule on see üritus igal aastal see üks ja ainuke, mida ta pikisilmi ootab. Seda aga mitte sellepärast, et tegu on sõbrapäevaga, aga just sellepärast, et see on nii muinasjutu ja keskaja hõnguline. Kõikidel naistel on uhked soengud ja kaunid kleidid, rääkimata maskidest, mis on väga isikupärased ja siis veel muidugi need ülikondades mehed. See kõik on lihtsalt nii imeline. Michelle pani väga kiiresti enda üleriided ära ning jalutas siis saali, mida ta suure huviga vaatama jäi, sest seal oli tõesti palju, mida vaadata. Nagu igal aastal, oli ka sellel aastal saalis uus ja kena välimus. Tüdruk naeratas endamisi ning hammustas õrnalt alahuulde, tuues kuuldavale ühe pisikese rahuloleva piuksatuse. Võtnud ühelt kandikult šampanjaklaasi, jalutas neidis mööda tantsupõranda äärt, silmad inimeselt inimesele liikumas.

kleit eest
kleit tagant
mask
kingad
ridikül

Jace oli juba paar viimast nädalat Tree Hillist eemal olnud, mistõttu ei avanenud tal võimalustki Jilli koos endaga ballile kutsuda, kuigi mees oleks seda tahtnud. Nimelt andis Jace'i vend Reuben üle pika aja jälle endast märku, mis tähendas, et mehel tuli kiiremas korras Miamisse lennata. Boss oli õnneks mõistev ning töökoha kaotust pärast Tree Hilli naasmist Jace'il karta polnud tarvis. Pärast Miamisse jõudmist aga selgus, et Reubenil oli Jace'i sinna vaja ainult selleks, et vanem vend tema jamadega tegeleks, mis kippusid üle pea kasvama.Tagasi jõudis Jace alles täna, kuid ta teadis, et Jill on ballil, kuna näitsik oli seda talle varem juba maininud. Küll aga ei osanud too kindlasti mehe tulekut oodata. Nad olid küll nende nädalate jooksul mõned korrad telefonis omavahel vestelnud, kuid sellega asi ka piirdus.

Pärast koju jõudmist läks mehel veel omajagu aega, et end viisakalt riidesse sättida. Õnneks oli tal sobiv mask ka juba ammustest aegadest olemas, kui ta kunagi ühel sarnasel üritusel käis. Kui mees lõpuks Kristallsaali ilmus, oli ball juba täies hoos, aga inimesi lisandus ikka aeg-ajalt. Jilli leidmine oli muidugi paras väljakutse, aga pärast paariminutilist otsimist leidis mees ta muu rahva hulgast kenasti üles. "Ilusat valentinipäeva," sõnas Jace naeratades ja ulatas neidisele ühe punase roosi, mille ta enne Hiltoni hotellii sõitmist veel osta oli jõudnud. Tegelikult oli tal Jillile üks kingitus veel, aga selle kavatses ta näitsikule anda hiljem.

Outfit.
Mask.

Jill oli mõnda aega tantsijaid vaadanud ja ka ise paar tantsu teinud koos enda vanemate vendadega. Pärast tantsupõranda külastamist maitses tüdruk natuke suupisteid ning võttis ette pisikese jalutuskäigu hotelli alumisel korrusel, kus oli veel palju huvitavaid kohti peale selle suure ja ilusa saali. Jõudnud viimaks enda jalutuskäigu lõpuks tagasi saali, peatus ta ühe suure akna all ning vaatas välja, kus sadas õrna laia lund. Aknast õhkas pisut külma ja see oli mõnus. Tüdruku suule ilmus õrn naeratus ja kohe pärast seda kuulis ta ühte väga tuttavat häält, mis ta ümber pani keerama. "Ooo...vau...Aitäh, sulle ka," lausus Michelle, olles pisut üllatunud, kuid siiski soojalt vastu naeratades ja lille vastu võttes, pärast mida ta noormehele ühe kallistuse andis. "Sind on nii tore jälle näha ja ma tahan pärast kuulda, kuidas sul Miamis läks," sõnas Serah, astudes pärast kallistust sammukese võrra tagasi ja vaadates Jace'ile otsa.