Kohvilaks

Kell oli saamas kümme ja mees oli just tööpostilt ära saanud. Mees läks otsejoones Port City Javasse, et saada sealt mõnus cappuccino. Tavaline kohv ei oleks lasknud tal hiljem magada, aga und oli vaja. Joseph istus ühe laua taha ja jäi enda jooki nautima.

Alyssa oli tulnud just tantsutrennist. Ning jap, see toimus Westside'l. Tema jaoks polnud vahet, kas Eastside või Westside - linn oli ikka üks ja sama. Kuna õhtuti jõi neidis alati kohvi, siis seekord oli ta kodu asemel otsustanud Port City Java'st läbi hüpata ja alles siis koju minna. Palju kergem siiski. Järjekorras seistes suunas ta pilgu üle kohviku, märgates eemal Josephit. Aly polnud meest peost saati näinud. Kui järjekord jõudis naise kätte, esitas ta enda tellimuse, milleks oli Peppermint White Chocolate Mocha. Kätte saades suundus Al Joe poole. "Hei. Võin istuda?"

"Jah, võid küll," vastas Joe natuke tõsinedes. Viimane kord viis Aly´ga suhtlemine asja politseinikeni välja. Nojah, tookord oli Joseph ise ka tüli alustanud. Meest ei huvitanud Ash´i armukadedus. Nad räägivad. Midagi muud.

Alyssa asetas enda kohvi lauale, võttes siis Josephi vastas istet. "Kuidas sul läinud on? Kõik ikka korras.. peale pidu?" uuris neidis. Hooliv, nagu ta oli. Aly polnud kindel, kas ta oleks pidanud Ashtoni eest samuti vabandama. Õigemini, selle eest, et asi kakluseni välja läks.

"Jah," vastas Joe noogutades. "Aga sinul? Ashiga kõik korras?" küsis Joseph küsimuse, mis teda tegelikult väga ei huvitanud. Niikuinii olid koos. Nooruk rüüpas enda jooki, väga hea kuum oli.

Alyssa noogutas. Ta hoidis enda käsi ümber papist kohvitassi, see hoidis käed soojas. Neidis oli endale kohvi kaasa tellinud. "Mida sa teed siin nii hilja?" küsis Aly. Tema jaoks oli see hiline aeg.

"Tulin just töölt," vastas Joe. Ilmselt oli see Aly´le võõras asi. Eastside´i omad läksid tavaliselt tööle alles peale vanemate kinnimakstud ülikooli. Pagana mõnus elu. Joseph vaatas kohvikus ringi, koht oli üpris tühi.

Alyssa noogutas. "Kus töötad?" Ta ei osanudki mehega väga millestki rääkida. Viimaks lonksas neidis enda kohvist ka sõõmu. Superhea. Aly viis pilgu Josephile tagasi, muiates endamisi. Kauaks ta silmitsema ei jäänud, see oleks äkki mingit kahtlust tekitanud. Kuum tüüp, mis muud öelda.

"Keith´s body shop," vastas mees muigega. Naise naeratus ei jäänud tal üldsegi tähele panemata. "Mis nii naljakas on?" küsis Joe huviga. Inimene ei muiga ilmaasjata. Ikka enda mõtete peale.

Seega, Joe töötas siis autodega. Lahe. "Omad mõtted," sõnas Aly. Ning neid mõtteid ei avaldanud ta kellelegi. Kohvist järgmise sõõmu võtnud, kinnitas näitsik enda pilgu Josephile. "Tuled alati peale tööd siia?"

"Kui aega ja viitsimist on, siis küll. Täna ei viitsi jooksma ka minna," vastas Joe. "Ja sina? Liigud alati nii hilja Westside´is?" küsis Joseph ja ta muigas. Igasugused jutud West´i kohta tulid meelde. Oi jah, mida kõike välja ei mõelda.

Arvestades seda, et Aly on ise Eastside'st, siis võis olla jah teda veider liikumas näha Westside'l. "Trennist tulin just," vastas neidis. Kisakoor oli tema elus oluline, kuid see populaarsus, mis kisakooriga kaasnes, üldsegi mitte. Seega ei huvitanud teda kahe linnapoolevaheline kisma.

Joe noogutas. Mitte kismas polnud asi, Eastside´i valgekraed rääkisid lastele ikka selliseid jutte, et suu vajus lahti. Ilmselt Aly omad seda ei teinud. "Miks sa minuga suhtled? Kas sa ei karda, et ma teen narkot, olen äkiline või varastan?" küsis Joseph huviga.

See küsimus pani Alyssa laialt naeratama. Ja just sellepärast, kuna ta ei uskunud, et Joseph oleks taoline. "Kas sa siis teed narkot, oled äkiline või varastad?" uuris Aly vastuseks. "Kas selleks, et sinuga suhtlen, peab kindel põhjus olema?" See polnud pahaga mõeldud, kui nii tunduda võis. Lihtsalt küsimus. Pealegi, muie püsis neidise näol.

"See on sinul välja uurida," vastas Joe naeratusega. Kui Aly on tavaline tüdruk, siis ta jätab asja ja ei suhtle enam ilmselt noormehega. "No ma ei tea. Ma räägin sulle ühe loo. Umbes kolm aastat tagasi hakkasin ma suhtlema ühe Eastside´i tšikiga. Peol oli ta väga suhtlusaldis, aga koolis ta justkui ei tundnud mind. Ma uurisin väga kaua, et mis toimub, kuni ta rääkis. Ta vanemad ja sõbrannad ütlesid, et ma olen kindlasti varas, suitsetaja, alkohoolik ja mida kõike veel. Aga talle öeldi, et suhtle edasi, ehk saad midagi. Ma ei tea, mida ta tahtis saada, aga seal asi lõppes," jättis mees rääkimise pooleli. "Ma ei tea, miks ma sulle selliseid asju räägin," ohkas mees ja raputas pead.