Prsh

Järjekordne tülitsemine kasuisaga seljataga, sõitis Jessica taksoga Westside'i kõige kõhedusttekitavama baari ette. Ta põgeneb alati sinna baari, kui tal kasuisaga jälle kanakitkumiseks läheb. Tütarlaps sisenes kindlal sammul baari, kus päris korralik rahvamass juba oli, kuigi kell polnud just kuigi palju. Neidis sammus baariletini ja võttis seal ühel pukil istet ning viipas baarmenile, et too teda teenindama läheks.

Sayer lõpetas eelmise kilendiga, asetades letile poole liitrise õlle klaasi. Märganud eemal tumedapeaga neiut, kes talle viipas, kõndis noormees temani, jäädes sinna seisma. Koheselt tundis ta ära kisakoori tüdruku, kes siis neid ei tunneks? "Ja kuidas ma sind aidata saan?" küsis Sayer sõbralikult, libistades samal ajal enda õla pealt alla rätiku, millega tõmbas neiu eest leti puhtaks. Siin leidus igasugu jorsse ja mõni neist ei osanud eriti puhtust pidada.

Tütarlaps tundis ära ka korvpalluri, kuigi ta temaga kunagi suhelnud pole. Jessie on üks nendest kisakooritüdrukutest, kellele korvpallurid kunagi tähelepanu pööranud pole. Ilmselt on see sellest tingitud, et ta liitus pundiga hiljem ja pole siiani päris sisse sulandunud. "Midagi närverahustuvat, palun," esitas Jessica oma soovi. Tal ükskõik mida, peaasi, et ta enam nii närviline poleks. Jessie ei jõua ära oodata, millal ta ükskord ära kolida saaks. Kuhugi omaette. Kuhugi, kus poleks seda meest, kelle perekonnanime ta kandma on sunnitud.

"Selge," noogutas Syer ning keeras tüdrukule selja, et vaadata riiulit, mis oli tulvil erinevaid alkoholi pudeleid. Tema valik oleks langenud veinile, mis alati inimesed maha rahustas. Sellises kohas aga nagu Green Poison Bar ei leidunud ainsatki veini pudelit. Seega tõstis ta letile kandilise viski klaasi ning valas sinna pruuni vedelikku. "Viski läheb igal ajal," lausus ta muiates, libistades klaasi tüdruku kätele lähemale. "Jessica?" küsis ta seejärel, et olla kindel tüdruku nimes. Üldjuhul oli Sayeril hea mälu nimedele.

Jessica keerutas tükk aega klaasi oma sõrmede vahel, enne kui selle siis ühekorraga alla kõmmutas, tehes kergelt krimpsus nägu selle kanguse pärast. Ta polnud varem viskit joonud, ta on alati arvanud, et see on pigem meeste jook. Kuulnud noormeest tema nime ütlemas, kergitas ta üllatunult kulme. Teda tõesti imestas, et noormees tema nime mäletab. Jessie oli üsna kindel, et ta on noormehe nime kuulnud, aga ei tea, et see tollele kuulub - riietusruumijutud, millest Jessica ainult nii palju osa võtab, et paari lauset tahtmatult kuuleb. "See ma olen," lausus Jes viimaks, kinnitades noormehele oma nime,"ja sina oled..?" jättis tütarlaps lause noormehe lõpetada, lükates klaasi tema poole, vihjeks, et too selle uuesti täidaks. Jessical polnud tegelikult plaanis end täis juua, aga vihasena ja ärritatuna ta ennast kontrollida ei oska.

"Autch," sõnas noormees kergelt muiates, kui tüdruk tema nime ei teadnud. Avanud taaskord sama pudeli, täitis ta tüdruku klaasi, lükates selle tagasi Jessie ette. "Sayer olen," lõpetas ta siiski tüdruku lause, keerates pudelile korgi tagasi peale. "Ja mis toob sind siia? Kas sul on kuulajat vaja?" pommitas Say tüdrukut küsimustega. Ta oli juba harjunud kuulama inimeste probleeme ja neile vastama, sest praktiliselt iga inimene, kes siia juhtus, kandis endas mingisugust probleemi. Ja alkoholiga koos hakkasid need inimestest välja tulema.

Sayer, kordas Jessie noormehe nime, talle otsa vaadates. Tütarlaps põimis oma käed ümber viskiklaasi. Mõistus käskis tal selle joomata jätta, süda käskis see kurgust alla valada. Keegi tark ütles kunagi, et südant tuleb kuulata? "Kui ma rääkida tahan, otsin ma oma venna üles," lausus Jessica kindlameelset. Ükskõik mida, aga inimesele, keda ta jäägitult ei usalda, et räägi ta oma probleemidest siis ka, kui ta on sigalakku täis. Jes viis pilgu noormehelt viskiklaasile. Ta nihutas selle endast eemale, tõmbas kätega läbi juuste ning toetas siis küünarnukid lauale ja pea kätele. "Ma ei taha koju minna," pomises ta siis omaette.

"Kas sa mõtled Jasonit?" uuris noormees. Eks ta midagi ikka koolis käivatest inimestest teadis ka. Mitte, et tema ja Jason mingid hullud semud oleksid. Ja ta rääkis siiski. "Sellisele probleemile on väga lihtne lahendus," sõnas Sayer ning kallutas end tüdrukule lähemale, "Ära.Lihtsalt.Mine," lausus ta sosinal tüdrukule kõrva, jättes iga sõna vahele paraja vahe.

"Sul on tervest mu perest ülevaade?" küsis tütarlaps ebaviisakalt, kuid taipas seda siis ise ning üritas seda siluda,"tähendab, jaa, just, Jason." See veel puuduks, et ta oma viha Sayeri peale valama hakkaks. Kena näolapiga teine, ei tahaks teda väga eemale peletada. "See ei ole ju nii lihtne. Mul pole mujale minna, kui see koht siin kinni pannakse." Okei, papsi juurde ta saaks, aga seal on tolle uus naine, kellega ta samahästi läbi saab kui oma kasuisaga, niiet ka see koht ei kutsu.

"Jah, täpselt nii, ma käin pidevalt su perekonna järgi luuramas. Usu mind, isegi minul on paremat teha," sõnas Sayer vägagi rahulikult ning noogutas kui sai enda küsimusele vastuse. Väga kena, see neiu oskab ka viisakalt rääkida. "Eee...seda kohta ei panda kunagi kinni. Omanik on natuke kiiksuga," muigas Say. Lihtsalt töötajad vahetusid teatud aja tagant. Muidugi päeval oli see koht pigem tühi ja õige elu tuli alles õhtul. "Ma arvan, et sul leidub ikka mõni sõbranna, kes sind enda juurde võtaks. Sa oled ju siiski kisakoorist," turtsatas Roof.

"Üks klient ootab, et sa teda teenindaks," mainis Jessica. Tütarlaps jäi hetkeks kergelt mõttesse. Ta on kisakoorist, vaatamata sellele üsna ebapopulaarne ja tegelikult on tal ainult üks sõbranna ja seegi on tema neli aastat noorem kasuõde. "Noh, eks ma siis jään siia," kehitas neidis õlgu.

Sayer vaatas tüdruku lause peale pikki letti edasi ning noogutas siis Jessicale, kadudes mõneks ajaks eemale. Ta täitis mõne inimese klaase ning asetas letile uusi tellimusi. Ta oli end tõesti liiga kauaks tüdruku juurde unustanud. Õnneks ei olnud inimesed veel kisa tõstnud. Täitnud kõik nende soovid, naasis ta Jessie juurde. "Väga tore, kui väga igavaks läheb võid siia poole letti tulla," pakkus Sayer neidisele tegevust

Jessica jälgis noormees, kui see kundede soove täitis ja kui noormees tema poole tagasi pöördus, tegi ta nägu, nagu oleks terve selle aja vastasseina jõllitanud. Sayeri pakkumise peale kergitas neidis kulme, huvitav pakkumine. "Aga miks ka mitte," lõi tütarlapse nägu särama. Alakaid tavaliselt leti taha ei lasta, aga no seda võimalust ei saa käest lasta. "Ma olen kohe seal," lubas neiu ja läks siis pisikese ringiga teisele poole letti, võttes koha sisse noormehe kõrval. Üsna kohe sai ta ka esimese tellimuse. Too vanamees aga, kes mingit jooki tahtis, puterdas nii ebaselgelt, et Jessie ei saanud aru, mida too tahtis. "Eee, Sayer, väike abi kuluks ära," torkis tütarlaps noormeest sõrmega, kui too parasjagu mingile blondile tsikile mingit kokteili segas.

Enamasti kui Sayer jooke valas või kokku segas oli ta üsna keskendunud, kuid siiski ei jäänud talle märkamata Jessica pilk. Seega oligi ta talle pakkunud võimalust ise siia leti taha tulla. Ja mis puudub seadustesse, siis Green Poison Bar ei ole neid kunagi täitnud. Tegelikult ei küsitud siin kunagi kelleltki ID'd. Sisse sai siia igaüks ja seega sai igaüks omale ka joogi ja tätoveeringu kui tahtmist oli. Saanud tüdruku enda kõrvale leti taha, muigas Sayer vaid kergelt, asudes ühe blondiini tellitud tequila kokteili segama, vaid loetud sekundid hiljem tundis ta endal Jessie sõrme. Kergitanud küsivalt kulme, hakkas ta naerma. Tegu oli nende püsiva kundega, kes tellis alati sama jooki. "Anna talle rummi," lausus Say endiselt kergelt naerdes. Siinsetele töölistele oli see juba selge. Lõpetanud kokteili, asetas ta selle letile. "Noh, kuidas vaade siit poolt letti meeldib?" küsis ta Jessielt.

Rummi. "Okei," naeratas Jessie Sayerile ja võttis siis kätte kaks rummipudelit - neiul polnud aimugi, kumba vanamees eelistab. Mehe pilgust sai ta aga aru, et too valget ei taha. Vanamehe soovi täitnud, asetas tüdruk pudelid riiulile tagasi. Nähes kui ebapädev tütarlaps on, panustasid kliendid pigem sellele, et Sayer neid teenindaks. "Väga..ee..veider on," lausus tütarlaps naerdes. Harjumatu, mis muud. Üks asi on ise jook tellida, teine asi on aru saada, mida keegi tahab. Sayeril on vist kõva praktika seljataga. Jes unustas end noormeest vaatama. Too nägi sellise..asjalikuna nunnu välja. Igati etem kui korvpallisärgis, mis Jessie arvates maitsetu oli. Üks neiu pöördus tellimusega Jessica poole, aga Jessie ei märganud, ta tõesti unustas end Sayerit vaatama.