you're gonna go far, kid

Tõsi, Xavieri jaoks polnud mingi probleem oma sõbrannadega purjus peaga midagi muud ka teha kui lihtsalt rääkida või muidu idiooti mängida. Ja kui järgmisel päeval talle meelde tuletati, mis kõik juhtus, ei suutnud tüüp sageli oma imestust varjata. "Mina ütlesin tõesti nii/tegin seda?" olid tema kõige tavalisemad küsimused. Mõni semu kippus isegi väitma, et Xavierile ei tohiks üldse pudelit kätte anda - läheb muidu hulluks. Eks oli seegi mingil määral tõsi, kuigi noormees ise leidis selle väite liialdusena olevat. Mis puutus nende jutuajamisse, siis oli see tõepoolest jabur, kuid vaevalt leidus üldse majas inimest, kes praegu selget juttu ajaks. Kui mõni ehk oligi, on ta nüüdseks juba koju läinud. Pärast põsemusi saamist hakkas Myla teda kuskile mujale vedama ning loomulikult ei kavatsenud Xav vastu puiklema hakata. Lõpuks jõutigi rõdule välja ning Xavi suureks kergenduseks polnudki siin peale nende mitte kedagi. Mõnus värske õhk oli justkui pealekauba. Mingit külma ei tundnud temagi. Sättinud end Myla kõrvale istuma, viis Xav oma pilgu pudelile, mida näitsik käes hoidis. Mõistusega võttes oleks ta pidanud vastama eitavalt, kuna oli juba nagunii piisavalt joonud, aga sellises olekus oli võimatu keelduda - mingi hääl kuskil peas nõudis alkoholi juurde. "Jah, anna siia," vastas kutt, haarates nüüd pudeli endale. Võtnud viinakoksist ühe lonksu, järgnes sellele peagi ka teine. Ja otseloomulikult oli see lahja. Praegu tundus talle kõik liiga lahja...

Myla loobus kenasti naerdes oma pudelist, kui Xavier selle enesele krabas, tundes ennast hetkel kutiga võrreldes kordades kainemana, kuigi ta oli oma keemiliste ja asjadega siiski ilmselt pisut-pisut üle pingutanud. "Sa oled niii süsi," mainis tšikk naerdes, ennast pisut kuti poole keerates, et oma käsivars omamehelikult tolle õlale toetada, huulil mänglemas lõbus naeratus. "Minu kord," teatas ta nagu muuseas kui kutt sujuvalt praktiliselt neljandiku pudelist tühjendanud oli. Pudeli uuesti enese kätte sebinud, võttis tüdruk sealt ainult paar-kolm lonksu, enne kui naeratusega ülisujuvalt käe kuti juustesse libistas ning teda enesele pisut lähemale tõmbas, et oma huuled pehmes suudluses taaskord tema omadele vajutada. Pehmes suudluses, mis nii kaks sekundit hiljem kordades järsemaks ja omamoodi vindiselt kirglikumaks muutus. Ta isegi ei mõelnud otseselt enam millelegi ega millestki - tegi lihtsalt seda, mida kõhutunne või süda käskis, olles seejuures vaba kui lind.

Purjus olid nad küll mõlemad, aga Myla pea oli Xavieri omast ehk pisinatukene selgem, kuid erilist vahet nagunii polnud. Vähemalt Xavile on hommikune peavalu ja kehv enesetunne garanteeritud. Siis saab ta jälle võimaluse vandesõnu loopida ning lubada, et ei joo enam kunagi, aga see lubadus läheb meelest niipea, kui keegi uue peo korraldab - suure tõenäosusega juba järgmisel nädalavahetusel. Noormees ei vaevunud isegi Myla kommentaarile vastust välja mõtlema, kuna ta polnud praegusel hetkel nii suureks mõttetööks enam võimeline. Küll aga jõudis ta veel totralt irvitada... "Mitte põhjani," sai kutt öeldud, kui näitsik pudeli jälle enda valdusesse haaras. Kõigele sellele aga järgnes ootamatu suudlus, mis tõmbas loomulikult noormehe mõtted hoopis mujale. Sokutanud oma käed neidisele ümber, keskendus Xav suudluse nautimisele. Ega polnudki võimalik end tunda vabamana kui praegusel hetkel.

Poolik smirnoff kõlkus siiani lõdvalt kuid kindlalt Myla sõrmede vahel, kui ta parema käsivarre kenasti Xavieri õlale toetas, seda omamoodi laisa graatsiaga ümber tolle kaela põimides, maandudes sealjuures kuidagi veidralt pooleldi maha-kuti jalgadele-jalgade vahele istuma, et kogu nende ülitoredat positsiooni vähe mugavamaks muuta. Samal ajal libises tüdruku vaba käsi aeglaselt mööda noormehe rinnaesist allapoole, sest she just felt like touching. Seejuures rändasid mulatitari mõtted omadel vallatutel radadel ning mingi hetk tõmbus ta endamisi kelmikalt pisut eemale, jälgides Xavieri silmi omal eelmängulikul moel, samaaegselt aeglaselt sõrmi läbi nooruki tumedate juuste libistades. "Is it bad that all I can think about.. right about now.. is sex?" esitas tüdruk omamoodi joogise, omamoodi väljakutsuva üliotsekohese küsimuse, kergitades seejuures üht kulmu õrnalt kõrgemale. Naeratus siiani huulil mänglemas, tõstis Myla pudeli viinakokteiliga huulile, et sealt paar värskendavat lonksu võtta. Nad olid noored, nad olid ilusad ja vallatud, so why not? Pealegi.. kui asi puudutas seksi või.. üleüldiselt armastust, siis Myla oli oma vaadetelt olnud alati.. teistsugune, omamoodi, the odd one out. Kindlasti mitte tüüpiline romantik, kes armastust kord elus ettejuhtuvaks ülisügavaks tundeks ning seksi selle sama armastuse kõige intiimsemaks jagamisvormiks pidas. Armastust tuligi jagada. Armastus oli ilus ja hea ja suur ja õnnelik. Armastus oli kahe võõra vahel jagatud spontaanne suudlus, see hetk mil üks kutsikas tervest pesakonnast su välja valib. Armastus oli kõik, mis tegi õnnelikuks, kõik mis pani end vaba ja kõikvõimsana tundma. Armastus oli tundide viisi kestev vaikus kahe sõbra vahel ilma, et see piinlikuks muutus, armastus oli esimestel soojadel ilmadel paljajalu välja tormamine ja kõrgustiku kohal kiikumine. Ja seks.. seks oli ka armastus. She loved love, she just kind of.. hated relationships.

Xavierile meeldis kohe väga see, kuidas Myla end ümber paigutas. Nii oli tõepoolest miljon korda mugavam. Samuti ei häirinud kutti kohe üldse näitsiku käsi, mis mööda tema rinnaesist allapoole liikuma hakkas. Ja kõige vähem häiris Xavieri lause, mille tšikk kuuldavale tõi. Kusjuures oli ta juba üsna peo alguses eeldanud, et niimoodi nad lõpetavadki, sest kui Xav on peol mõne kena tšikiga koos ning mõlemad ennast täis joovad - vahel pole sedagi vaja -, siis on väikesed vallatud teod garanteeritud. Olgu siis tegemist sõbra, koolikaaslase, tavalise tuttava või hoopis võhivõõraga - vahet pole. Küsimusele aga noormees vastama ei hakanudki. Miks olekski üldse pidanud, kui tema näost võis juba vastuse välja lugeda? Selle asemel haaras ta ühest tšiki käest kinni, mis polnud parajasti kokteili hoidmisega hõivatud, tõusis enda oleku kohta ehk isegi liigagi väikese pingutusega püsti, vedades Myla endaga loomulikult kaasa. Ta ei kavatsenud siia jääda, kuna koht oli kõike muud kui sobiv. Kuna Xav tundis maja hästi, polnud tema jaoks eriliseks probleemiks isegi joogisena õiget teed leida. Näitsikul ikka veel käest kinni hoides liikus ta edasi, võttes suuna sinnapoole, kus asusid magamistoad. Juba natukese aja pärast avas kutt esimese toa ukse, aga seal oli paraku voodi juba hõivatud... Tuli minna järgmisele katsele. Kõrvaltoaga oli aga selline lugu, et uks ei tulnud isegi lahti - ju siis oli seestpoolt lukku keeratud. Jälle jama. Kolmas kord osutus eelnevatest edukamaks, kuna toakene osutus täiesti tühjaks. Veel. "Mida sa sellest arvad?" uuris Xav pilku Myla poole pöörates. Tema ei näeks küll mingit probleemi sealsamas maanduda.

Ja vastupidiselt Xavierile polnud Myla seesuguse variandi peale isegi tulnud. I mean, okei, see oli always a possibility.. aga ta oli tulnud peole kohalikega tutvuma, esimest õhtut Tree Hillis mööda saatma, igavust peletama, lõbutsema ja hästi aega veetma, mitte oma esimese siinse tuttavaga magama. Lihtsalt.. juhtus nii, et praegusel hetkel she just felt like it. See polnud tema jaoks isegi mingisugune harjumus või halb komme - end täis juua ja kellegagi magada (pealegi polnud alkohol siinkohal see peamine põhjus - ta oleks võinud täpselt sama ka kaine peaga teha). Lihtsalt olukord, meeleolu ja kutt paistsid kõik sobivat. Xavier oli selline.. tšill. Ta polnud kleepuvate märkuste ja üliagarate kätega seelikukütt ega ka vaikne wallflower ja nagu juba varem mainitud, she felt like it. Nii et kui kutt püsti tõusis ja siseruumide poole liikus, järgnes Myla talle ühe oma täiesti tavapärase pisut vindise laid-back naeratusega, sinised silmad kavalalt kilamas. Ka tuba otsides mängles tüdruku näol naeratus, kui ta niimoodi sujuvalt ja vaikselt smirnofipudelit tühjendas, et see siis kuhugi esimesele suvalisele pinnale poetada, kuni nad viimaks ühte tühja tuppa sattusid. Xavierile vastuseks ainult ühe meela naeratuse saatnud, astus Myla tuppa ning lükkas ukse tagantselja kinni, jäädes ise selle vastu toetuma. Silmad kutile kinnitunud ning üks kulm väljakutsuvalt kergitatud, klõpsatas tüdruk hetk hiljem ka ukseluku kinni, ainult selleks, et hetk hiljem Xavier hõlmapidi lähemale tõmmata ning huuled tormakas suudluses tema omadele suruda.

Xavier lootis, et Myla on samasugune ka pärast seda ööd, mis kohe algamas on. Paljud tüdrukud, kes alguses ei paistnud hoolivat sellest, mida nad tegid, lootsid hiljem ikkagi suhte peale. Xavieri jaoks rikuks see paraku kõik ära. Suhe oli tema jaoks justkui võõrsõna. Ta polnud pooltegagi nendest tüdrukutest päevagi käinud, kellega öö või paar koos veetis. Myla tundus talle miskipärast selline fuck buddy-tüüpi tšikk, aga kuna nad alles tutvusid, ei saanud selles täiesti kindel olla. Igatahes tahtis Xav temaga veel edaspidigi suhelda, lootes, et see tänane nüüd kõike jäädavalt ära ei riku... Kui nad olid mõlemad juba toas ja Myla ukse lukustas - kutile endale poleks taoline idee pähegi tulnud -, mõtles Xav juba pehmest voodist, mis paari meetri kaugusel seisis. Ei, magama jääda ta küll praegu ei tahtnud, kuna seda jõuab hiljemgi, aga oli hoopis teine ja palju huvitavam mõte. See hõlmapidi lähemale tõmbamine oli kusjuures Xavieri jaoks täoesti uus asi, kuid ei saanud öelda, nagu poleks toimuv talle meeldinud. Noormees vastas Myla ahnetele suudlustele alguses õrnalt, aga iga mööduva sekundiga tema iha järjest kasvas. Lõpuks suutis ta siiski oma huuled korraks tšiki omadelt eemaldada ning tolle endale sülle haarata, hakates vaaruval kõnnakul voodi poole kõndima. Peaaegu oleks ta suutnud neidise sülest maha pillata, kuid nende õnneks oldi siis juba voodini jõutud, mis muutis mõlema kukkumise pehmeks. Sättinud ennast nüüd mugavasse asendisse, suudles Xav uuesti Mylat.

Myla jaoks oli lugu paraku alati pigem vastupidine. Tema arvas, et oli leidnud midagi üsna täiuslikku. Ta veetis kellegagi hästi aega, nad olid sõbrad, kes juhuslikult paar korda.. või rohkem kui paar korda.. voodisse olid sattunud ja elu oli ilus.. see oli nagu ühiskonna normidele vastupidine täiusliku suhte kehastus, kus inimene sai ise valida, kas ta on kõigest selle ühe inimesega või on ta rohkematega ja reegleid ei olnud.. ja seda kõike kuni hetkeni mil see keegi hakkas armukadetsema või üritas teda reeglitega lämmatada, sest "ME OLEME JU KOOS!?" Aga sellele tüdruk praegu ei mõelnud.. praegu ei olnud sugugi selline hetk mil mõtlemine päevakorras oleks pidanud olema. Praegu oli palju muudki, mis ta tähelepanu endale nõudis/tõmbas. Nagu näiteks see, et nad ka kenasti voodini jõuaksid, sest Xavieri samm polnud just kõige kindlam, mis pani mulatitari omakorda naerma, eriti kui nad viimaks mitte just eriti õrnalt ja udusulgsena voodisse maandusid. Aga see lõbus naer ja mõttelend said peagi summutatud kuti suudluse poolt, mis Myla tähelepanu uuesti õigetele radadele juhtis. Ja ega tüdruk aega raisanud. Huuled Xavieri omadel, libisesid tüdruku käed pehmelt mööda noormehe külgi alla, haakides end peagi kuti särgi külge, et siis omakorda sama trajektoori pidi uuesti üles liikuda, vedades seekord särki äärtpidi enesega kaasa, et siis suudlusest hetkeks eemale tõmbuda ning noormehe särki üle pea sikutada, eeldades, et too aitab sellele ka ise kaasa, sest.. nad kandsid hetkel kaugeltki liiga palju riideid.

Xavier vihkas igasuguseid reegleid ja piiranguid, sest oli juba väikesest peale teadnud, et saab seda, mida ise tahab. Kui elu poleks teda nii palju hellitanud, võiks praeguseks ka noormehe iseloom hoopis teistsugune olla, aga need on ainult oleksid - midagi kindlat väita ei saa. Teine võimalus oli see, et Xavier polnud veel piisavalt vana, et korraliku suhte väärtust hinnata, kuna tema juhindus rohkem kirest, mis tuli ja kadus. Igasugused sügavamad tunded polnud tema jaoks, vähemalt mitte praegu.
Xavierile meeldis see, et Myla ei hakanud enam kauem venitada. Hakkasid temalegi need riided hirmus tülikaks muutuma. Suudlust katkestamata lasi ta näitsikul kätega mööda oma külgi libiseda - ikka paganama meeldiv tunne oli see. Ning need pehmed käed... Myla ikka oskas kutti üles kütta. Olles sunnitud korraks neidise huultest eemalduma, abistas noormees Mylat oma särgi kaotamisel pärast mida see kuhugi maha sai visatud. Juba järgmisel hetkel pookis Xav end uuesti näitsiku külge. Pikemalt kaalulemata libistas ta oma käed Myla riiete alla, et need ebavajalikud hilbud samuti põrandale lennutada.