Tell me i am ossom!

Poissi kuulates pidi tüdruk tunnistama, et tema sõnades peitus tõde. Miks ta tõesti peaks midagi enda vanemate jaoks tegema, kui nood ei tee tema jaoks midagi. Isegi Prantsusmaalt siia lendamine oli nende jaoks liiga suur pingutus. Selliseid inimesi ei saagi vanemateks kutsuda. "No aga sa võid seda ju iseenda ja enda õe jaoks teha. Ma muidugi nüüd ei tea kui palju sa usud sellesse hingede ja ta-vaatab-iga-päev-sinu-järele jutte, aga võibolla see aitaks," kehitas Roxanne enda õlgu. "Miks ma küll arvasin, et sa mulle nii vastad," muigas tüdruk õhkõrnalt, silmitsedes tüüpi enda ees. Väliselt tundus ta kõige elurõõmsam tüüp üldse, aga sisemus tundus tal tõsiselt sassis olevat.

Nate kuulas Roxanne'i ning muigas kergelt. "Ma ei usu sellesse vabsee, seega eks vaatab jooksvalt seda, kas ja kui palju ma muutun," lausus noormees ning vaatas neidisele otsa. "Aga sa oled vähemalt piisavalt nunnu, et üritada. Tänutäheks veaksin ma su nüüd kuhugi baari, kus me mõned joogid võiksime teha. Nõus?" uuris Nathaniel Roxanne'ilt, tumepruunide silmade pilk endiselt neidisel püsimas. "Meil on siiski ühtteist tähistada vaja eksole," lausus Nate, näole tavapärane muie tegemas. "Kui ma kunagi püshholoogi juurde lähen, siis see on tõend sellest, et mu peas on midagi väga segamini, kuna täie mõistuse juures olles ei siseneks ma sellesse kabinetti kunagi."

Roxanne raputas pead ja ta tõesti ei saanud aru, kuidas noormees nii kiiresti enda emotsioone suutis muuta. Palju harjutamist? "Baari? Praegu? Kui mõelda, mis te seal Reynaga tegite, siis ma parem jätaks selle vahele," muigas neidis, "tähistada võime siis, kui te meile uue karika võimlasse toote. Praegu lähen ma parem koju ja selle korvpalli teeme ka mõni teine kord siis." Maxine vaatas tüübile otsa ning jalutas tagasi platsiääre juurde, kust ta enda koti maast võttis ja üle õla asetas. "Hea teada," märkis tüdruk noormehe viimaste sõnade juurde.

"Ära mõtle üle. Just as friends.. Me hakkame siiski nüüd kutsudega nädalavahetustel vahepeal mängima eksole," rääkis Nathaniel lõbusa muigega. "Seega ära hakka blokkima. Tähistame siis ka, kui uue karika saame. Elu on täis asju, mida tähistada, seega lähme," rääkis Nathaniel. Ta oli lihtsalt harjunud mõtteid enda õest kuhugi tagumisse mälusoppi lükkama ning kuna ta ei viitsinud enam masetseda, siis alkohol tundus üsnagi hea väljapääsuna. "Ma võib-olla et luban, et ma ei suudle sind. Juhul kui sa ise soovi ei avalda," lausus Nate, tumepruunide silmade lõbus pilk Roxyl püsimas. "Ütle üks mõjuv põhjus, miks sa ei peaks tulema minuga baari."

"No sinu elu ongi vist ainult üks tähistamine," muigas tüdruk samuti üsna lõbusalt. Ta oli Nathanieli üles otsinud kindla mõttega, et annab talle asjad ja siis jalutab koju, aga nüüd tahtis tüüp veel kuskile baari minna. "Sest...ma pean homme tööle minema," oli ainuke argument, millega Maxine lagedale suutis tulla. Idee poolest võiks ta ju minna, aga põhimõtte pärast ta ei tahtnud minna. See tekitaks kindlasti jamasid tema suhtele Reynaga. Samas võibolla suudaks ta Nate'i paremini tundma õppida. "Sa ei suudle, ei flirdi ja hoiad enda käed paigal," lausus Roxy, vaadates teravalt poisile otsa. "Millisesse baari ma läheme ja ahjaa....sa teed välja, sest mul ei ole vaba raha, mida kulutada - palgapäev on siiski veel kaugel," muigas neidis.

"No elame siiski põhimõtte järgi, et loll on see, kes joomiseks põhjust ei leia," lausus Nathaniel kerge muigega, tumepruunide silmade pilk Roxanne'il. "No tööle pead sa minema alles homme, seega aega on nagu muda veel," tõi noormees vastuargumendi ning oli vägagi rahul, kui Roxanne viimaks alla andis. "I try to do my best," lausus Nathaniel lõbusa muigega, kui Roxy ladus hunnik asju, mida noormees teha EI tohi. Eks tuli üritada nendest reeglitest kinni pidada, kui Nathaniel ei taha, et neidis ta maha lööks. "Välja oleksin ma sulle niikuinii teinud. Ma olen siiski selline viks ning viisakas härrasmees," lausus Nate lõbusa muigega ning võttis oma asjad kätte, seal hulgas ka Ravensite vormi. "Green Poison?" pakkus noormees seejärel baari välja ning vaatas küsivalt Roxanne'le otsa.

"Ah, et see ongi siis Nathaniel Snow elumoto," muigas tüdruk, sest see tundus täitsa tõsi olevat. Igal pool, kus keegi noormeest kohtas oli ta kas purjus või teel kuskile, kus juua saaks. Kuule nii saab temast varsti alkohoolik valmis. Eriti siis, kui ta üksinda kuskil napsutama hakkab, aga seda teeb ta vist juba nagunii. "Miks ma küll arvasin, et sa seda ütled," sõnas Maxine, "proovi jah, muidu saad uue sinise silma." Seda viimast võis võtta ilmselge ähvardusena. Kuigi vaevalt ta noormeest lööma hakkaks. Sõndega võis ta seda teha, aga tegelikult oli ta see rohulikum pool, kui Reynaga võrrelda. "No väga tore ja GPB on super valik," muigas näitsik, hakates siis vaikselt õiges suunas liikuma.

"Sõltub olukorrast. Vahest küll," tunnistas Nathaniel ausalt, hakates samuti liikuma. "Mitte et ma arvaksin, et joomine on nüüd elu üks kõige põhilisemaid osasid, kuid tuleb siiski ka elu nautida. Pole mõtet elada igat päeva ühte moodi ning sattuda tööle-koju-tööle-koju rutiini," rääkis Nate Roxanne'ile. Mnjahh, noormehele meeldis küll alkohol, kuid alkohoolikuks ta end siiski ei pea. Vajadusel suudab ta ka väga hästi ilma hakkama saada. Järgmise lause peale puhkes Nathaniel naerma. "Ah, et harrastad sado-maso seksi?" küsis Nate lõbustatult, kuid tõmbus seejärel veidi tagasi. "Okei-okei... Ma nii paha ka ei ole," lausus Nathaniel allaandvalt, tumepruunide silmade lõbus pilk Roxyl püsimas. Huvitav missugune ta voodis oleks? "Palun ütle mulle, et su naiska pole seal täna tööl?" uuris Nathaniel seejärel neidiselt. Poleks tore seal niiviisi kokku juhtuda.

"Ja elu nautimine tähendab siis joomist? Sa tahad öelda, et karsklased ei naudi elu?" uuris tüdruk või siis pigem noris. "Sa ei käi nagu tööl või mis ja ma küll ei ütleks, et mul rutiin on," kehitas tüdruk enda õlgu. Tema töö käis graafiku alusel, mis oli iga kuu erinev ja seega oli vaheldust küll. Mõnikord oli ta päeval siis jälle õhtul tööl. Maxine on lihtsalt nii leidlik inimene, et ta ei jää rutiini. "Ole vait!" kisas tüdruk ja nügis tüüpi enda küünarnukiga, hakates ise seejärel naerma. Sellel tüübil tulid küll ikka lihtsalt hindamatud seosed. "Muidugi ei ole, sa oled hullem," turtsatas Roxanne. "Mu naiska töötab Hell's Gate'is, mitte GPBs," täpsustas tüdruk.

"Alkohol teeb asja lihtsamaks," lausus Nathaniel turtsatusega ning ei saaks öelda, et see lause ei vastaks tõele. Alkohol tegi asja tõesti lihtsamaks. "Ma tean et ma ei käi tööl ja see sobib mulle suurepäraselt. Erilist rutiini ohtu pole.. Okei, on küll, kuid ikkagi..," rääkis Nate turtsatusega, jätkates kõndimist baari suunas, mis enam sugugi kaugel polnud. Kisamise ja müksamiste peale puhkes Nathaniel südamest naerma. "Sa oled ikka nii nunnu minu pihta," lausus noormees lõbusa turtsatusega. "No põhimõtteliselt sama koht," lausus Nathaniel turtsatusega ning nägigi juba lähenevat baari.

"Minu arvates tekitab see ainult probleeme," muigas Roxanne, vihjates sellele, mis toimus Reyna ja Nathanieli vahel. See jääb vist alati nende vahele kergelt õhku rippuma, kuigi nüüdseks oskavad nad seda natuke naljaga võtta. Xin turtsatas, kui Nate jõudis järelusele, et ka tema elustiil võib tekitada rutiini. "Täieeeeega," lausus tüdruk noormehele vastu. Ei tea, kust see üldse tuli, et nad nii semulikult suhtlesid? Mingi üle öö tekinud sõprus? "Kus nad sul sama koht on? Käi rohkem Westys, siis tead ka, mis sa räägid," turtsatas Roxy ning jalutas julgelt baari poole.

"Vahest tekitab, kuid vahest aitab see just probleeme lahendada," lausus Nathaniel kerge muigega. Ta ise oli kogenud mõlemat versiooni sellest, teadmata isegi täpselt kumba rohkem. Ilmselt seda esimest, kuna Nate jõi liiga palju ning suutis liialt palju asju perse keerata. "Vaata, et ära ei armu," lausus Nathaniel naerma puhkedes, "kuigi ega mul endal selle vastu just midagi väga ei oleks." Mnjahh.. Nende suhtest nüüd küll päris kindlalt midagi välja ei tuleks. "Nojahhh.. Tuleb järgemööda kõik Westside'i baarid siis läbi käia. Ehk suudan erinevused meelde jätta," lausus Nathaniel turtsatusega. Huvitav kui palju baare üleüldse Westside'is on? Pealegi, vaevalt Nate erinevustele tähelepanu suudaks pöörata ja isegi kui suudaks, siis vaevalt ta neid mäletaks.

"Ma olen küll kindel, et alkohol sul küll mingeid probleeme ei lahenda ta pigem paneb sind neid üheks õhtuks unustama," lausus Roxanne, sest seda oli ta ise katsetanud. Siiani ei ole ükski jooming tal aidanud enda probleeme lahendada. "Ma arvan, et seda muret mul ei ole, sorry bro," patsutas tüdruk kaastundlikult Nathanielile õlale. "Järgmise aasta ülesanne - külastada kõiki Westy baare," muigas Xin. Talle hakkas endale see mõte meeldima. Seega miks mitte proovida seda läbi teha. Neidis oli kindel, et seal leidus veel kohti, kus ta käinud ei ole. Jõudnud viimaks GPB juurde, astus tüdruk sellesse lärmakasse ja suitsu/kanepi haisu täis baari. Kuna kohad leti ääres olid vabad, siis istus ta sinn.

"Olgu kuidas on, probleemide unustamine on samuti vägagi tore," lausus Nathaniel turtsatusega. Vahepeal ei saanud ta isegi aru, kas ta jõi seleks, et muredest lahti saada või on sellel siiski mõni teine põhjus. Kuulnud, et neidisel seda probleemi pole, turtsatas Nathaniel kergelt. "Kurat.. Ma niiiii lootsin," lausus noormees muige saatel. "Aga ma lohutan end tõsiasjaga, et meie suhtest poleks vist niikuinii asja saanud. Või mis sa arvad?" uuris Nate lõbusal toonil ning sisenes baari. "Ja mida sa soovid?" küsis Nathaniel ning võttis tagataskust enda rahakoti ja asetas selle letile.

Roxanne turtsatas, kuid ei öelnud midagi. Nathaniel ja tema loogika. Sellest saab ta küll ainult ise aru. "Meie suhe näeks ilmselt välja hullem kui ameerika mäed, sest me oleme mõlemad liiga põikpäised," lausus Xin kindlameelselt. Ilmselt oleks neil raskusi sellega, kelle jalga need püksid selles suhtes jäävad, sest tüdruk küll Nate'i kogu aeg kuulata ei tahaks. No way. Tal on endal ka pea otsas ja suudab täitsa mõelda. "Mmm...alustame klassikalise rummikoksiga," sõnas tüdruk viimaks, sest see oli esimene, mis talle pähe tuli.