Deck The Halls

Oli esimese jõulupüha hommik, kui Phoebs üles ärkas, meeles ikka veel eelmine õhtu, kui nad Stepheniga jõululaupäeva kahekesi veetsid. Kahjuks ei saanud eile istumist teha, sest Phoebe ja Colini ema oli tööl ja ka Colinil endal tundus tegemist olevat. Õnneks saab selle istumise täna ka teha ja nii vahetas Phoebs öösärgi millegi viisakama vastu ning kammis juuksed ära. Seejärel suundus näitsik kööki ja varastas vaagnalt mõne piparkoogi. Siis võttis ta sülle oma musta kassi ja silitas looma, kuni ema palus ta appi, et nad saaksid kahekesi laua elutuppa viia. Muidugi sai neidis veel ülesandeks see laud ära ka katta, sest Grace üksi ka kõike teha ei jõua ja pealegi polnud Phoebs kuhugi minemas ka.

OT: Colin ja loomulikult Hollowayde tuttavad

Jõululaupäeval oli Colin ühel suuremal jõulupeol fotograaf. Muidu ei oleks ta seda tööd vastu võtnudki, aga pühade puhul lubas tellija talle topelt maksta ja raha läks neil tegelikult ju vaja. Kas või selleks, et jõulud ja uusaasta ikka ilusti korraldada. Kuna ta oli koju jõudnud alles pärast keskööd, siis oli loomulik, et ta magas hommikul üsna kaua. Ta ärkas alles siis kui ta kuulis, kuidas ema ja õde alumisel korrusel mingit mööblit ümber tassisid. Colin ajas end voodist välja, käis duši all ning tõmbas endale jalga tavalised mustad teksad ja selga ühe hallika triiksärgi. "Hommikust," tervitas ta enda õde, kes lauale juba toite tassis. "Küll siin on alles head lõhnad. Vajad abi ka?" pöördus ta Phoebe poole ning jalutas koos temaga kööki ema juurde, kes enda vanimalt lapselt ühe kallistuse sai.

"Hommikust, paparatso," tervitas Phoebs lõbusalt venda. Jõulud tegid tuju nii heaks. "Ole armas ja aita mul lauda katta. Kaminasse võid ka muidugi tule teha," vastas neidis vennale. Süüa on täna ju palju. Vähemalt üks kordki aastas, kui korralikult süüa saab ja täna kavatses Phoebigi end lõhkemiseni täis süüa. Võimatu on ju mitte panna oma käsi külge sellele heale-paremale, mis varsti laual on. Ja need lõhnad...mmmm. Kui nad Coliniga ema juurde läksid, Phoebs vaid muigas, sest ema oli juba tütrelt kallistuse saanud. Nüüd oli Colini kord. "Ma ei saanud sulle eile korralikult soovida, aga häid jõule," ütles neidis vennale, kui teda kallistas.

"Okidoki," lausus Colin, otsustades esmalt kaminaga tegeleda ja alles siis kööki naistele appi minna. "Häid jõule, pisike," sõnas noormees, kallistades enda õde tugevalt. "Ma toon siis puud ja panen kaminasse tule," sõnas noormees ning lahkus peagi köögist, olles eelnevalt ühe piparkoogi näpanud. Ta tõmbas endale saapad jalga ja mantli selga ning kadus mõneks minutiks välja, naastes peagi sületäie puudega, mis kõik kamina ette maha pandi. Otsinud välja tikud ja paberi, hakkas ta kaminaga tegelema.

Phoebs noogutas, kui vend köögist kadus, ja suundus ise siis elutuppa tagasi. Tüdruk heitis hetkeks pilgu toas säravale kuusele, mille all olid juba isegi kingipakid ootamas. Neid ei avata ilmselt enne õhtut. Mis seal ikka. Phoebs otsis valge laudlina ja asetas selle lauale, siis läks ta kööki tagasi ning tõi lauale mitu vaagnat ja toidukaussi, kuni Colin kaminaga tegeles. Äkki kuulis Phoebs oma telefoni piiksumas ning naeratas, kui nägi, et Stephen oli smsi saatnud. "Ilusad jõulud on see aasta," lausus näitsik.

Kui Colin sai kamina põlema, jäi ta mõneks hetkeks lihtsalt sinna ette istuma. Mõnus soe oli ja talle meeldis see, kuidas puud tules praksusid. Ta võiks seda põlevat kaminat tunde vaadata. "On," noogutas Colin. Tegelikult esimesed jõulud ilma nende isata. Natuke harjumatu. Näiteks see, et kuuse pidi otsima noormees ise. Ja see oli tegelikult palju keerulisem, kui ta arvas. Lisaks veel mõned pisiasjad. "Paps on sulle helistanud?" uuris noormees, hoides enda pilku tulel. Tema ei olnud kõne saanud, aga äkki helistas ta Phoebele?

Phoebs raputas Colini küsimuse peale pead. "Ei," vastas ta. "Stephen saatis ainult smsi. Aga ju ta siis helistab." Kui helistab jättis tüdruk mõttes lisamata. Phoebe oli üldse viimasel ajal kuidagi palju Stepheniga koos ja eilset õhtut ei taha tüdruk unustadagi. Nad olid lähedaseks saanud, aga eelmine õhtu oli midagi, millest Phoebe ainult mõtlekski. Laud kaetud, läks Phoebs venna juurde kamina ette. Oli tõesti soe ja mõnus. "Sa saaksid hea pildi neist kaminas tantsivatest leekidest," ütles Phoebs vennale nagu muuseas. Omamoodi põnev oli vaadata seda tuld.

"Mnjah," lausus Colin, mõeldes täpselt seda sama. Ilmselt ei helista kui ta seda juba praegu teinud ei ole. "Nii et sina ja Stephen jah...mis siis sellest Zach'ist sai?" viis noormees end muule lainele ja õe kallal norimine oli alati huvitav. Eriti kui see puudutas tüüpe, sest siis hakkas Phoebe kohe punastama. "Võibolla," kehitas noormees enda õlgu, "aga ma ei viitsi enda kaamerat tooma minna." Loll vabandus, aga no tõesti. Siin ees oli nii hea, et ta unustas isegi õele appi minna. "Oota, mis ta kirjutas siis sulle seal smsis?"

Juhtuski täpselt see, mida Colin oli lootnud. Phoebe põsed muutusidki natuke roosakamaks, kui vend Stepheni kohta küsis. "Sa tead, et ma olen Stepheniga alati hästi läbi saanud," vastas näitsik. "Ja Zach...hmmm...tema rong on läinud, ma andsin Stephenile võimaluse." Oops. Seda ei tahtnud Phoebe küll välja lobiseda, aga lipsas lihtsalt üle huulte. "Laiskvorst," tögas Phoebs venda ja võttis siis taskust oma nutitelefoni, millega ta ise kaminas tantsisklevaid tuleleeke pildistas. Pole küll nii kvaliteetne, aga pilt on ta sellegipoolest. "Ei ütle," lausus Phoebs, näol kaval ilme, kui Colin smsi kohta küsis.

Ja siin nad olidki - neidise roosad põsed. Nii armas. "Ah et nii on lood ja kus mina olin kui see kõik toimus?" tahtis vend teada, vaadates enda õekesele otsa. Küll ta sirgus alles kiiresti ja juba olid poisid peas. "Ma teaaan. Ma olen ikka veel nii väsinud," tunnistas Colin ja justkui tellitult ilmus tema suule üks haigutus. Ta kas oli väsinud eilsest või magas ta liiga kaua ja nüüd on ülemaganud. Noormees jälgis, kuidas Phoebe pilte tegi ning muigas kergelt. "Oo, ma armastan ja igatsen sind niiiii palju - kas panin väga mööda?" hakkas Colin naerma, kui oli esimese osa väga teatraalselt enda õele ette mänginud.

"Ma pakun, et sa olid tööl või ma siis lihtsalt lobisesin kogemata välja midagi, mida ma poleks pidanud lobisema," vastas Phoebs vennale ja libistas telefoni teksapükste taskusse tagasi. Viimasel ajal oli vend tõepoolest vähe kodus olnud ja ehk jääbki talle nii mõnigi asi siis kahe silma või kõrva vahele. "Ära siis ole väsinud," muigas Phoebe ja tõusis korraks, et laual olevalt vaagnalt mõni mandariin virutada. Haaranudki kaks mandariini, viskas ta ühe vennale. "Püüa," ütles ta. Seejärel istus tüdruk tagasi kamina juurde ja hakkas enda mandariini lahti koorima. Venna teatraalsuse peale hakkas neidis kõvasti naerma. "Ole vait," lausus ta itsitades ning müksas õrnalt Colinit.

"Oh, sind küll. Ei lobisenud sa midagi. Mina sinu vanema vennana peaksin ikka selliseid asju teadma," muigas Colin. Okei, tegelikult ei pidanud, aga tore oleks, kui ta ikka teaks, kellega tema õde ringi käib. Ei taha ju ikkagi, et ta mõne nolgi otsa kukuka. Stepheni suhtes ei olnud Colinil mingeid halbu arvamusi. "Hah, hea öelda," torises nooruk, kuid püüdis siis mandariini ilusti kinni, "tänan." Ta hakkas seda kohe hoolega koorima. Enda õe naeru peale hakkas ka Colin kõvasti naerma. "Okei, sorry, ma ei sega end sinu armuasjadesse," lubas Colin, "on ta ka hea suudleja enda kõikide neetidega?"

"Jaaaa, loomulikult pead sa kõike teadma," muigas Phoebe oma mandariini koorides ja sasis ühe käega venna juukseid. Või noh, Colinil on seda vist hea teada, kui Phoebs haiget saab ja ta peksa tahab mõnele tüübile selle eest, et tüüp mehe õe nutma pani. Colini viimase lause peale vaatas Phoebs venda hetkeks sellise seriously-näoga. "Sa just ütlesid, et ei sega end minu armuellu," lausus näitsik ja pistis tükikese mandariini suhu, jättes venna küsimusele vastamata.

"Muidugi pean," noogutas Colin agaralt, pistes järgmisel hetkel ühe mandariini tüki endale suhu. See oli mõnusalt mahlane. Siiani ei ei ole noormees pidanud veel ühelegi tüübile tappa andma, aga kui kunagi tõesti peaks vajadus olema, siis ega ta vist ennast tagasi ei hoiaks. "Nii et oletegi juba suudelenud. Ole veel paar päeva enda tööga hõivatud ja tuled koju ja kuuled väga huvitavat juttu," sõnas noormees, tegemata enda õe lausest väljagi.

"Tead, et uudishimu tappis kassi," lausus Phoebs ja haaras sülle Behemothi, kes end samuti kamina juurde soojendama oli tulnud. Vägagi teemakohane väljend, peaks mainima, kuigi Behemoth oli täitsa elus mis elus. Mandariinid olid tõesti head mahlased ja nende lõhn tekitas juba jõulutunnet. Järgmisel hetkel aga hakkas Phoebe telefon helisema ja ta vastas kõnele. Ikkagi oli isa. Rääkinud mõnda aega, pani tüdruk telefoni taskusse tagasi. "Ja sa ise?" küsis Phoebs muiates. "Ma nägin sind ballil mingi tüdrukuga." Ta ei teadnud, kes see tüdruk oli, aga kas võiks arvata, et Colini silmarõõm? Korraga muutus Phoebs aga tõsiseks. "Isa helistas," teatas ta.