Deck The Halls

Vend turtsatas ja hakkas naerma. Ta sõi enda mandariini ning jälgis õde, kui too mobiiliga rääkima hakkas. Kellelgi oli hea ajastus. "See mingi tüdruk oli Selena Dallas VersaEmerge'st. Ma pildistasin neid mingi aeg nende uue plaadi jaoks ja me juhtusime ükskord bussi peal kokku," rääkis Colin täpselt nii nagu asi oli. Nad olid lihtsalt head sõbrad, kes päris kiiresti üksteise seltsis end hästi hakkasid tundma. Neil oli sarnane huumor ja see aitas neil hästi suhelda. "Ja mis ta rääkis?" uuris noormees toonil nagu talle ei pakukski see väga huvi, kuigi tegelikult tahtis ta teada küll.

Kuulnud venna vastust, oli Phoebe väga üllatunud. "Holy shit! VersaEmerge???" prahvatas ta. Päris hea ikka, et siis Colin pildistab juba kohalikke kuulsusi ka. Mitte et VersaEmerge Phoebe lemmikbänd oleks olnud, aga tüdruk ikka kuigipalju kuulas ka nende muusikat. Päris normaalsed lood olid mõned. "Ei midagi erilist, soovis häid jõule," vastas neidis üsnagi ükskõikselt. Tegelikult ta igatses isa, aga see oli ikkagi temast nõme, et ta oma mõlemad lapsed emaga jättis.

Tüdruku reaktsioon oli lihtsalt hindamatu. Nad olid küll kuulsad, aga nendega koos töötamine oli väga mõnus olnud, sest nad kõik käitusid nagu täiesti tavalised inimesed tänavanurgalt. "Tahad nendega tuttavaks saada või?" küsis noormees naerdes. Oi, seda õde. Colin ise oli ka nende muusikat kuulanud ja leidnud, et nad on päris head. "Kui kena temast," lausus tüüp kerge irooniaga ning tõusis kamina eest püsti, "ma lähen toon enda kaamera alla." Ja juba jalutaski ta trepist üles enda toa poole.

"Mul ei oleks midagi selle vastu," vastas Phoebe. Paari venna sõpra ta teadis, aga tõesti oleks tore rohkem nende inimestega tuttavaks saada. Huvitav, see viha ja põlgus inimeste vastu hakkas Phoebel ära kaduma ja ta oli üldse kuidagi avatumaks muutunud. Võib-olla hakkab tüdruk lihtsalt suureks kasvama. "Too siis mu päkapikumüts ka!" hüüdis Phoebe vennale järele veel enne, kui ta treppidest üles kadus.

Colin võttis kõigepealt enda toast kaamera ja siis Phoebe toast tema päkapikumütsi, nagu õde palunud oli. Peagi oli ta taas alumisel korrusel ja viskas õele tema mütsi, "teeme nüüd jõulupilti ka." Kuna ta statiivi kaasa ei olnud võtnud, siis sättis ta kaamera toolile. Ta kutsus ema ka pildile ning pani kaamera viimaks tiksuma, et ta mitu pilti järjest teeks. Colin sättis end õe ja ema kõrvale ning peagi hakkas kaamera pilte tegema.

Phoebs ajas end tule äärest püsti ja püüdnud päkapikumütsi kinni, pani näitsik selle endale pähe. Täitsa nunnu päkapikk. "Tore, et lõpuks oma tagumiku maast lahti said," lausus neiu muiates. Niisiis nüüd läheb pildistamiseks. Kui Colin kaamera tiksuma pani, läks ka Phoebe kiiresti ema juurde ning naeratas laialt. See on ainult esimene jõulupilt ilma isata, kuigi sellegipoolest on pildil ka naeratavaid nägusid, pealtnäha õnnelik perekond.

Kui pildid tehtud said, ajas noormees end püsti ja vaatas kohe kaamera pealt järgi, kas oleks vaja veel teha. "Okei, minu poolest on korras," sõnas Colin enda emale ja õele. Pildid tulid tõesti väga lõbusad, kuigi eks nad kõik võibolla hinges olid mingil määral ka kurvad või oleks õigem sõna pettunud. Tahtmatult tulid pidevalt eelmised jõulud meelde. "Noh, mis edasi teeme - kohustuslik jõulufilmi või multika vaatamine?" uuris noormees muiates, klõpsides samal ajal enda õest pilte.

Kui Colin Phoebest piltide klõpsimist jätkas, hakkas tüdruk juba lollitama ja nii mõnigi pilt võis ilmselt selline välja kukkuda, kus Phoebel on hästi naljakas nägu. "Mina tahan küll süüa," vastas neidis vennale ja vaatas laua poole. Kaua nad ikka enam ootavad? Phoebe on näljane ja tühja kõhuga pole ju mingit tuju filme või multikaid vaadata, kui just endale head-paremat kuhugi taldriku peale kokku ei kuhja ja sellega teleka ette ei lähe.

"Nagu naised tahavad," hakkas Colin naerma ning vaatas emale otsa, kes Phoebega ühel meelel oli. Ega siis midagi, noormees pani enda kaamera kapile ning võttis laua ääres istet. Kui kõik laua tahad oli tulnud ja klaasid kokku said löödud, tõstsid kõik endale head ja paremat taldrikusse, hakates peagi endale toitu sisse kühveldama. Nende ema on ikka hea kokk.

Phoebs hakkas samuti laua taga toitu sisse kühveldama. Tõesti ei saanud kurta, et söögid halvad oleks olnud. Need olid tegelikult parimad ja Phoebs hakkas ise juba mõtlema, kui halb tütar ta emale on olnud. Õnneks on jõuluõhtu ja nad saavad kõik koos olla, ei mingeid tülisid ega midagi. Neidis muigas hetkeks ja võttis siis päkapikumütsi peast ning pani selle hoopis vennale pähe. "Sa näed armas välja," lausus ta.

Phoebe ei olnud kohe kindlasti halb tütar ta oli lihtsalt teismeline ja lisaks sellele raskele eale pidi ta veel enda vanemate lahutusega hakkama saama. Samas jah ta oli natuke ebasotsiaalne ja see tekitas emale muret, aga kohe kindlasti ei olnud ta halb. Colin igatahes armastab enda õde alati. "Ma tänan sind," lausus noormees ning sättis mütsi korralikult endale pähe. Okei, söögilauas mehed üldiselt mütsi ei tohi kanda, aga noh...see oli oma kodus ja seega oma reeglid. Kavalalt enda õe poole naeratanud, viis Colin jutu Stepheni peale, seletades emale, et tema tütar on endale lähedasi tutvusi ka loonud. Nii tore oli ju koos emaga enda noorema õe kallal norida.

Oma ebasotsiaalsusest hakkab Phoebe vist juba vaikselt üle saama, kuigi jah, Stephenit teadis ta juba enne kolimist ja siis olid nad koos ka, kuni kolimine need kaks noort lahku viis. Nüüd on nad aga jälle koos ja seekord ei kavatse Phoebe noormeest käest lasta. "Võta heaks," lausus Phoebs, kui vend teda millegi eest tänas. Siis jäi ta ema ja venna juttu kuulama ning selle peale kortsutas tüdruk kulmu, kuigi tegelikult teda nii väga ei häirinudki ema ja venna norimine. "Kuulge, mina küll teie armuellu oma ninakest ei pista," tegi neidis siiski märkuse.

"Tõõõõesti või?" esitas Colin küsimuse, millele järgnes laua taga üldine vaikus, mille peale kõik viimaks naerma hakkasid. Mõnus oli niimoodi üheks õhtuks aeg maha võtta ja lihtsalt perega koos olla. Perekond jõudis igasugustel teemadel rääkida kuni viimaks kõigil kõhud nii täis olid, et miski enam sisse ei mahtunud, aga lauda ei olnud mõtet veel koristada, sest võibolla tuleb varsti kellelgi jälle näksimisisu.

"Jah, tõõõõõõesti," vastas Phoebs, kui kõik äkki naerma hakkasid. Süüa sai tõepoolest palju ja lõpuks, kui kõht ilusti kõike head-paremat täis pugitud, tundis Phoebs, et ei jõuagi end enam liigutada. Sellegipoolest ei kavatsenud tüdruk aga istuma või kuhugi lösutama jääda. Nüüd oleks vaja tegevust ka. Näiteks filmid või mõni mäng. "Nii, Colin, Aliast mängima," ütles Phoebs lõbusalt ja ajas end kuidagi vaevu-vaevu ägisedes laua tagant püsti, et siis oma toast mäng tuua. Ei läinudki kaua, kui neidis karbiga elutoas tagasi oli.

"Oijah," pomises noormees, kui Phoebe enda tuppa Aliast läks tooma. Tema ema aga veenis teda pisut ja seega liikus Colin õe juurde, kui too karbiga alla jõudis. "Aga tead, meid on liiga vähe," sõnas tüüp äkitselt, vaadates toas ringi. Üks inimene oli puudu ju. Kas tüdruk oli lihtsalt hetkeks unustanud, et papsi ei ole või kutsus ta kellegi nende juurde, kes peaks kohe-kohe jõudma? "Või on keegi veel tulemas? Steph?" uuris Colin, surudes käed teksade taskusse.